Jätta avaldaja XXXmenetluskulud kohtutäitur Arvi Pink’i kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
6.Mõista välja Tallinna kohtutäiturilt Arvi Pink riigilõiv 10 eurot riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks. See rahaline kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
7.Välja mõista Tallinna kohtutäiturilt Arvi Pink menetluskulu viivist menetluskulult (10 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
8.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
9.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või arveldusarvele nr. 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, kõigil viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
10.Jätta rahuldamata avaldaja XXX taotlus tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 024/2012/2084, milles sissenõudja MiniCredit AS (edaspidi sissenõudja) on esitanud 16.07.2012.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. XXX(edaspidi avaldaja) esitas 12.07.2013.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 18.07.2013.a. otsusega läbi vaatamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 18.07.2013.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2012/2084. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 09.07.2013.a. teabenõude täiturile, milles soovis teada, mis kuupäevadel on kõnealuses täitemenetluses täiturile midagi laekunud, kui suure osa laekumistest on täitur arvestanud oma tasu hulka ning kui palju raha ja mis kuupäevadel on täitur kandnud otse sissenõudjale. 09.07.2013.a. laekus täituri assistendilt Kristhel Pink’ilt vastus avaldaja päringule. Avaldaja esitas seepeale 12.07.2013.a. kaebuse täiturile, milles toodud arvestuse kohaselt oli täitur ebaõigesti arvestanud ja oma tasuna kinnipidanud 29,52 eurot. Avaldaja leidis 12.07.2013.a. kaebuses toodud arvutuste kohaselt, et täituril oli õigus saada KTS § 32 lg 5 alusel ning arvestusega, et nõue rahuldati vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 13,22 eurot põhitasu ning koos nõude 69,58 euro jäägiga oli võla kogusuuruseks avaldaja arvutuste kohaselt 82,8 eurot, mis tähendab, et avaldaja 02.08.2012.a. makse summas 84,04 eurot rahuldas kogu järelejääva võlgnevuse. Avaldaja leidis, et sellistel asjaoludel puudus täituril õigus täita põhitasu otsust täies ulatuses ning avaldaja taotles, et täitur tagastaks ebaõigesti kinnipeetud põhitasu, mille suuruseks oli avaldaja arvutuste kohaselt 16,3 eurot. Avaldaja taotles veel, et täitur hoiduks edaspidi avaldaja poolt makstava raha arvestamisest kinnipidamisest täituri 16.07.2012.a. põhitasu otsuse täitmisest. Ülejäävat 42% täituri 16.07.2012.a. otsusega väljamõistetud tasust palus avaldaja nõuda sissenõudjalt. Avaldaja esitas tähtaegselt kaebuse, täitur on jätnud kaebuse alusetult läbivaatamata. Kaebuse läbivaatamata jätmiseks pole täituril ühtki pädevat põhjendust. Tõendid lükkavad ümber täituri väite, et pole uusi asjaolusid ning kõik asjaolud olid võlgnikule teada alates täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättesaamisest. Kohtutäituri tasu otsuse, mis koos täitmisteatega toimetati kätte, kättetoimetamise hetkest loeti täitemenetlus alanuks. Sellest hetkest polnud menetluses tehtud mingeid makseid, mistõttu polnud täituril üleüldse mingit tasu arvestada ega kinni pidada. Avaldaja ei saanudki täituri osundatud ajahetkel üleüldse kaebuse alusteks olevatest asjaoludest teadlik olla, sest neid lihtsalt ei
tekkinud siis. Asjaolude tekkest sai avaldaja teada täituri assistendi 09.07.2013.a. vastuses. Avaldaja palub tühistada täituri 18.07.2013.a. otsus ja kohustada täiturit kaebust viivitamatult läbi vaatama ja tunnistada asjas tehtav määrus viivitamatule täitmisele kuuluvaks. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 18.07.2013.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Täitur peab vajalikuks seoses asjassepuutuva täitemenetlusega märkida, et on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et antud menetluses ei ole tegemist nõude tasumisega vabatahtliku täitmise tähtajal. Võlgniku poolt Harju Maakohtu 08.11.2012.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-12-36758 esitamine uue asjaoluna on kohut eksitav ja ei ole antud juhul asjakohane. Võlgnikul oli võimalus nimetatud määrusega mittenõustumisel see vaidlustada. Viimane laekumine antud täiteasjas oli 07.05.2013.a. ning võlgnikul on olnud alati võimalus toimikuga tutvuda ja saada informatsiooni maksete kohta. Võlgnik seda teinud ei ole, kuigi on olnud kohtutäituriga pidevas ühenduses, seda kõikvõimalike kaebuste ja taotluste esitamise näol. Kohtutäitur märgib, et täiteasi nr. 024/2012/2084 on 10.09.2013.a. kohtumääruse nr. 2-12-44146 alusel peatatud 12.09.2013.a. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 024/2012/2084 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et vaidlusaluses täiteasjas on kohtutäitur jätnud ebaõigesti avaldaja kaebuse sisuliselt lahendamata.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
8.Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 18.07.2013.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2012/2084 (I köide t/l 18-21). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur läbivaatamata avaldaja 12.07.2013.a. kaebuse (I köide t/l 14-17). Kohtule esitatud kaebuses on avaldaja vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur ei ole vaadanud sisuliselt läbi avaldaja 12.07.2013.a. kaebust.
9.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 12.07.2013.a. kaebusest. Käesoleval juhul taotles avaldaja osundatud kaebuses 1) tagastada ebaõigesti kinnipeetud täituri põhitasu, mis avaldaja arvutuste kohaselt on 16,3 eurot; 2) hoiduda edaspidi avaldaja poolt makstava raha arvestamisest ja kinnipidamisest täituri 16.07.2012.a. põhitasu otsuse täitmisest; 3) ülejäävat 42 % täituri 16.07.2012.a. otsusega väljamõistetud tasust nõuda sissenõudjalt (I köide t/l 14-17).
10.Kohtutäitur on jätnud avaldaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et avaldaja ei ole esile toonud uusi asjaolusid. Kohus nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Esmalt leiab kohus, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata.
11.Antud juhul on avaldaja esitanud kohtutäiturile kaebuse seoses täitedokumendi täitmisega ning aluseks kaebuse esitamisel on olnud kohtutäituri assistendi Kristhel Pink’i 12.07.2013.a. vastus avaldaja 09.07.2013.a. pöördumisele (I köide t/l 12, 13). Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur jätkub vaatamata nõude vähenemisele tasuotsuse täitmist terves ulatuses arvesse võtmata kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 sätestatut.
12.KTS § 32 lg 5 järgi kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on kohustatud nimetatud asjaolu kontrollima ning sisuliselt esitatud kaebusele vastama. Kaebuse lahendamisel tuleb juhinduda TMS § 217 sätestatust. Kohtutäitur selliselt toiminud ei ole.
13.Kuivõrd kohtutäitur ei ole antud juhul võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (TMS § 217 lg 5), ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning seega tuleb kohtutäituri 18.07.2013.a. otsus tühistada. Kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb saata kohtutäiturile sisuliseks läbivaatamiseks.
15.Vastuseks kohtutäituri 20.11.2013.a. e-kirjas saadetud teatele millises kohtutäitur teavitab, et täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud ja vara aresti alt vabastatud (II köide t/l 139), selgitab kohus, et kooskõlas kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada.
16.Samuti on avaldaja 30.11.2013.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis palunud jätkata kaebuse menetlemist, kuivõrd ta jääb kaebuse juurde (II köide t/l 144-146). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja poolt 12.07.2013.a. esitatud kaebus sisuliselt läbi vaadata sõltumata sellest kas vaidlusaluses täiteasjas on menetlus lõpetatud. Seda enam, et antud juhul on kaebus esitatud täitemenetluse kestel täituri otsuse peale.
17.Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud tunnistada asjas tehtav määrus viivitamatule täitmisele kuuluvaks. Kohus asub seisukohale, et antud juhul puuduvad
alused kohtulahendi tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, seega tuleb jätta avaldaja vastav taotlus rahuldamata.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
19.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
22.Harju Maakohtu 17.09.2013. a. määrusega andis kohus avaldajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 10 euro tasumisest avalduse esitamisel (I köide t/l 72). Vastavalt TsMS § 190 lg 6 kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kuna kohus jättis avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda, siis tuleb ka riigilõiv, mille tasumisest avaldaja oli vabastatud kohtutäiturilt riigituludesse välja mõista.
23.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
24.Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.