Creditreform Eesti OÜ hagi Vladimir Murovi vastu 464 euro 89 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
464 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820; aadress Pirita tee 20, Tallinn) hageja lepinguline esindaja: Olga Vijard (e-post [email protected]) kostja: Vladimir Murov (isikukood 35908022719; aadress XXX) kostja lepinguline esindaja: Aleksander Murov (aadress XXXX)
Menetlus
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista Vladimir Murovilt 440 euro 49 senti (nelisada nelikümmend eurot nelikümmend üheksa senti) Creditreform Eesti OÜ kasuks.
Jätta välja mõistmata Vladimir Murovilt Creditreform Eesti OÜ kasuks 24 eurot 40 senti
Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
Välja mõista Vladimir Murovilt menetluskulu 156 eurot 36 senti (ükssada viiskümmend kuus eurot kolmkümmend kuus senti) Creditreform Eesti OÜ kasuks.
Vladimir Murovil tasuda Creditreform Eesti OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Otsust toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.6. mail 2013 esitas Creditreform Eesti OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vladimir Murovi vastu. 4. juuli 2013 määrusega lõpetas kohtunikuabi makskäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ (hageja) esitas 13. augustil 2013 Tartu Maakohtule hagi Vladimir Murovi (kostja) vastu laenu 255 euro 65 sendi, käsitluskulu 57 euro 52 sendi, viivise 132 eurot 54 sendi, kahjuhüvitise 19 eurot 18 sendi, kokku 464 euro 89 sendi nõudes (hageja on märkinud üksikute nõuete summaks hagiavalduses ekslikult 468 eurot 89 senti). Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud nõude kostja vastu nõude loovutamise teel Ferratum Estonia OÜ-lt (laenuandja). Laenuandjal on internetiportaal www.ferratum.ee, mille kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta laenu. Laenu saamise üldtingimused ja kord on portaali www.ferratum.ee leheküljel. Üldtingimuste p-i 2.2. kohaselt loetakse leping sõlmituks kui laenuandja teeb laenutaotluse põhjal laenuotsuse ja esitab omapoolse pakkumuse ning laenutaotleja saadab laenuandjale konkreetses vormis nõustumuse. Üldtingimuste p-i 3.4. järgi esitab laenutaotleja laenutaotluse kas mobiilsidekanali vahendusel SMS tekstisõnumina lühinumbrile 17100 või laenuandja veebilehe kaudu. Üldtingimuste p-i 4.2. järgi peab laenutaotleja lepingu sõlmimise kinnitamiseks, üldtingimustega nõustumiseks ja laenu saamiseks laenuotsusest teadasaamise järel saatma laenuandjale SMS tekstisõnumina vastuse “sobib” või elektronposti teel kinnituskoodi. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.1. väljastab laenuandja laenu laenutaotleja pangakontole, mille laenutaotleja on näidanud laenutaotluses. Kostja võttis 3. septembril 2009 internetiportaali vahendusel laenutaotlusega laenu summas 4 000 Eesti krooni (255 eurot 65 senti). Hageja kandis kostjale laenu pangaülekandega
3.septembril 2009. Kostja võttis laenu 30 päevaks, mille käsitluskulu oli vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1., 6.3. 900 Eesti krooni (57 eurot 52 senti). Laenu ja käsitluskulu (313 eurot 17 sendi) tagastamise tähtaeg oli 30 päeva pärast laenu saamist, hiljemalt
3.oktoobril 2009. Üldtingimuste p-i 8.3. järgi kohustub laenutaotleja tasuma laenu või käistluskulu mittetähtaegsel tasumisel laenuandja saadetud meeldetuletuskirja eest 150 krooni (9 eurot 59 senti). Laenuandja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 14. oktoobril 2009 ja 12. detsembril 2009. Kostja neile ei vastanud. 29.jaanuaril 2010 algatas hageja kostja suhtes inkassomenetluse, mille käigus võttis hageja kostjaga mitmel korral telefoni teel ühendust ning saatis ka kirju nii tavaposti kui e-posti teel. Laenuandja loovutas hagejale nõude 1. detsembril 2012. Vastavalt üldtingimuste p-le 8.2. on õigus nõuda kostjalt viivist
2/6
määraga 0,03% tasumata summast päevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja kohustatud tasuma viivist 132 eurot 54 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja 26. augustil 2013 ja 11. septembril 2013 maakohtule saadetud vastuses leiab kostja vend, et kostja ei ole kunagi kasutanud arvutit ning tal ei ole e-posti aadressi [email protected]. Kostjal ei ole kunagi olnud ega ole ka nüüd mobiiltelefoni ning vale on ka kostja lauatelefon.
3.Hageja leidis 26. septembril 2013 maakohutule saadetud vastuses, et kostja kontaktandmed võivad küll muutuda, kuid see ei tähenda, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Laenu saamiseks pidi kostja ennast laenuandja interneti keskkonnas identifitseerima. Hageja esitas maakohtule Lõuna Prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis tõendab mh seda, et 3. septembril 2009 oli 4000 Eesti krooni kantud kostja kontole vastavalt kostja enda tahtele (konto omanik Vladimir Murov). Kostja on ka varasemalt laenuandjalt laenu võtnud.
4.Kostja leidis maakohtule 25. oktoobril 2013 saadetud vastuses, et hageja esitatud dokumentidel ei ole Vladimir Murovi allkirja.
5.Maakohtu 31. oktoobri 2013 määrusele vastuseks väitis kostja, et tal ei ole kunagi olnud ja ei ole ka praegu arvutit, tal ei ole kunagi olnud mobiiltelefoni. Hageja väide selle kohta, et kostjat on korduvalt teavitatud võlgnevusest on alusetud.
6.Hageja kordas 22. novembril 2013 maakohtule saadetud vastuses juba menetluses esitatut ning rõhutas, et kostja oli püsiklient, kelle esitatud andmetel anti korduvalt laenu ja kellelt saadi kolm korda laenu tagasi. Hagejal ei olnud alust kahelda kostja isikus ja selles, et kostja soovib saada järjekordset laenu. Viimane kord võeti laenu 4000 Eesti krooni interneti teel 3. septembril 2009. Laenutaotlus esitati 3. septembril 2009 kell 14:57 IP aadressilt 90.191.106.19 ja kinnitati samalt IP aadressilt 3. septembril 2009 kell 15:00. Laen väljastati kostja arveldusarvele XXX, laenusumma on tagastamata. Nõude loovutaja ja kostja vahel on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping, mille tüüptingimused olid kostjale nii enne lepingu sõlmimist kui ka hiljem kättesaadavad laenuandja internetileheküljel www.ferratum.ee. Laenu saamise protseduur on kahe-etapiline ning näeb ette tüüptingimustega nõustumist kinnituskoodi saatmisega. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 164 eurot 59 senti. Hageja palub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 402; 108 lg 1; 415 lg 1; 113 g 1 alusel mõista välja saadud laen 255 eurot 65 senti, intress 57 eurot 52 senti, viivis 108 eurot 14 senti, kahjuhüvitis 19 eurot 18 senti, kokku 440 euro 49 senti. Rahuldamata tuleb jätta hageja viivisenõue 24 euro 40 sendi ulatuses.
8.Kohus loeb hageja esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks:
3/6
• 3. septembril 2009 on Vladimir Murovi nimel tehtud Ferratum Estonia OÜ-le laenutaotlus 4000 Eesti krooni (255 eurot 65 sendi) suuruse laenu saamiseks • 3. septembril 2009 on Ferratum Estonia OÜ kandnud Vladimir Murovi arvelduskontole üle 4000 Eesti krooni (255 eurot 65 senti)
9.Kostja ei ole ühelegi menetlusdokumendile vastanud isiklikult. Kohus tunnustab kostja venda TsMS § 405 lg 1 p 4 järgi kostja lepingulise esindajana.
10.Esmalt peatub maakohus sellel, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt oli laenuleping sõlmitud interneti teel, seega kasutati lepingu sõlmimisel sidevahendi abi. Laenulepingu sõlmimist tarbijaga sidevahendi abil reguleeris 3. septembril 2009, s.o raha kostjale ülekandmise ajal VÕS § 410, mille järgi ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule võlaõigusseaduse §-des 404 ja 405 sätestatut, kui käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või § 405 lõikes 1 sätestatud andmed anti tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. Hageja on kohtule esitanud Vladimir Murovi nimel tehtud laenutaotluse Ferratum Estonia OÜ-le. Nimetatud taotluses on märgitud arvelduskonto, millele hageja samal päeval ka raha üle kandis. Seda, et kostja arvelduskontole ei ole hagejalt raha üle kantud, kostja ei vaidlusta. Riigikohus on 24. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-109 p.-s 11 leidnud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks, seejuures ei ole tähtsust poolte varasematel laenusuhetel. Hageja väitel sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidileping hageja tüüptingimustel. Raha kostjale ülekandmise ajal kehtinud VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Hageja on lepingu sõlmimise suhtes hageja tüüptingimustel esitanud tõendina väljatrüki tüüptingimustest, millega hageja väitel oli kostjal oli võimalus tutvuda, neid säilitada ja vajadusel välja printida. Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et laenu saamise protseduur oli kahe-etapiline ning nägi ette tüüptingimustega nõustumist kinnituskoodi saatmisega. Kinnitus tähendabki seda, et isik on tüüptingimustega tutvunud, nõustunud ja soovib laenu väljastamist enda laenutaotluses näidatud pangakontole. Kostja vastuväited hageja nõudele menetluses piirduvad sellega, et laenutaotluses on märgitud valed kostja kontaktandmed ning kostjal ei ole arvutit, mistõttu ei saanud ta laenu saamiseks tahteavaldust teha. Kohus leiab, et isikliku arvuti omamine ei ole sidevahendi abil sõlmitud lepingu kehtivuse eelduseks. Poolte varasemad laenulepingud ei tõenda küll vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist, kuid praegusel juhul on näitavad varasemad, Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahelised ning kostja täitmisega lõppenud laenulepingud, et kostjale on teada ja arusaadav lepingute sõlmimise viis sõltumata arvuti olemasolust. Kostja varsemad laenulepingud on nimetatud hageja maakohtule esitatud Lõuna Prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Viimasest selgub mh ka, et puudub alus asuda seisukohale, et kostja ei sõlminud laenuandjaga laenulepingut. Kostja ei ole oma väiteid lepingu mittesõlmimise osas tõendanud. Eelnevale tuginedes asub maakohus seisukohale, et laenuandja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping, mille osaks olid ka laenuandja tüüptingimused.
4/6
11.Järgnevalt käsitab maakohus hageja nõude suurust. Hageja nõuab kostjalt saadud laenu 255 euro 65 sendi, käsitluskulu 57 euro 52 sendi, viivise 132 euro 54 sendi, kahjuhüvitise 19 euro 18 sendi, kokku 464 euro 89 sendi hüvitamist. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et Ferratum Estonia OÜ on talle laenusumma üle kandnud. Hageja laenusumma 255 euro 65 sendi tagastamise nõue VÕS § 108 lg 1 järgi on põhjendatud. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 401 lg 1 redaktsiooni järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Ferratum Estonia OÜ tüüptingimuste p-i 6.2 kohaselt ei arvesta laenuandja laenult intressi. Samas on üldtingimuste p-is 6.1 nähtud ette laenutaotluse käsitlemise ja laenu väljastamise kulu, mida hageja nõuab kostjalt 57 eurot 52 senti. Üldtingimuste p-ist 6.1 ja 6.3 nähtuvalt sõltub käsitluskulu suurus mh laenusummast ja laenuperioodi pikkusest ning tuleb tasuda koos laenu tagastamisega laenuperioodi lõpus. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et sisuliselt on käsitluskulu tasu raha kasutamise eest ning seda tuleb käsitada intressina. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 57 eurot 52 senti. Üldtingimuste p-i 8.2 kohaselt on viivise määraks 9,5% aastas. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist 1410 päeva eest 0,03% päevas laenusummalt ja käsitlustasult (kokku 313 eurolt 17 sendilt).
3.septembril 2009 kehtinud VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. 3. septembril 2009 kehtinud VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades, et kohus käsitab käsitlustasu intressina (määr 273,75%), ei ületa viivisemäär 9,5% aastas, s.o 0,03% päevas, VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud suurust. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna käsitlustasu tuleb käsitada intressina, ei saa hageja sellelt viivist nõuda. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 108 eurot 14 senti (0,03% päevas 255 eurolt 65 sendilt 1410 päeva eest) ja rahuldamata tuleb jätta viivisenõue 24 euro 40 sendi ulatuses (132,54108,14). Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 19 eurot 18 senti, laenu või käsitluskulu mittetähtaegsel tasumisel laenuandja saadetud meeldetuletuskirjade eest. Kostja väitel ei ole ta ühtegi hageja teadet kätte saanud. Maakohus märgib, et kostja kontaktandmete ebaõigsus on kohtu seisukohalt praegusel juhul kostja enda riisiko, kuna nii välistab ta võimaluse hageja tahteavalduste õigeaegseks kättesaamiseks. Riigikohus leidis 14. jaanuari 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p.-s 13, et VÕS § 415 lg 1 teine lause kohaselt ei välista ega piira esimeses lauses sätestatu krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus leidis, et kõne alla võib tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue. Maakohus on seisukohal, et ka laenu tagastamise kohustuse täitmata jätmise meeldetuletuseks saadetud teate hüvitamine jääb §
5/6
415 lg 1 teise lause kaitsealasse ning hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kahju hüvitamist. Laenuandja kahju suurusega võimalik ka eelnevalt tutvuda, seega oli täidetud VÕS § 127 lg 3 eeldused.
12.TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
13.22. novembri 2013 avalduses esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud järgmised: riigilõiv 75 eurot; materjalide analüüs, õiguslik analüüs, tõendite kogumine ja korrastamine, hagi koostamine ja kohtule esitamine 57 eurot 83 senti (1 h 20 min);
22.novembri 2013 põhjenduste koostamine ja kohtule edastamine 38 eurot 55 senti (40 min). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu kokku 164 eurot 59 senti. Hageja kinnitusel on ta käibemaksukohustuslane, saab käibemaksu tagasi arvestada ning on esitanud menetluskulud ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt tellis hageja õigusabi Creditreform Eesti OÜ-lt, kes omakorda volitas hagejat esindama RKM Solution OÜ. Kohus peab vajalikuks juhtida hageja tähelepanu sellele, et hageja ise ongi Creditreform Eesti OÜ, mistõttu jääb arusaamatuks konstruktsioon, kus hageja tellis õigusabi iseendalt ja volitas seejärel ennast esindama RKM Solution OÜ. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejat antud menetluses esindanud lepingulise esindaja nõuetele vastav Olga Vijard, kes tegutseb RKM Solution OÜ kaudu. TsMS § 405 lg 1 p-st 3, § 175 lg-st 1, menetluskulude jaotusest ning hageja menetluskulude nimekirjast ja taotlusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 156 eurot 36 senti (95% 164 eurost 59 sendist).
14.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.