Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-23534
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4 10120 TALLINN) hagi XXX(X, isikukood XXX, elukoht XXX) võla nõudes
Tsiviilasja hind
259,41 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Merike Lätt Kostja XXX Tõlk Jelena Kremez
Kostja nõuet ei tunnista. 15.12.2011 laenuleping on sõlmitud hageja poolt pakutud reklaamkampaania käigus, tingimusel, et tagastades laenu 5-30 päeva jooksul, ei pea ta tasuma intresse või muid kulusid. Kostja tagastas laenusumma hagejale 06.01.2012. Hageja hinnangul kampaaniatingimused ei kehtinud, kuna kostja soovis laenuperioodiks 360 päeva. Kostja pidi tasuma intresse vastavalt lepingu üldtingimustele ja maksegraafikule. Kohtu põhjendused 26.11.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostja vaidles nõudele vastu. Puudub vaidlus, et 15.12.2011 on kostja esitanud hageja internetikeskkonnas laenutaotluse (t lk 2627), kostja isikusamasus on tuvastatud (t lk 33-34), hageja on laenutaotluse rahuldanud (t lk 31-32) ning poolte vahel on sõlmitud laenuleping nr SR194885 (t lk 22-25). Laenusumma 300 eurot on kostjale üle kantud 15.12.2011 (t lk 28) ning kostja on 06.01.2012 tagastanud hagejale 300 eurot (t lk 29). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle on saadetud võlgnevuse kohta meeldetuletusi või teateid 04.09.2012, 11.10.2012 ja 26.10.2012 (t lk 35-37). Vaidlus puudub ka selles, et laenu võtmise ajal toimus hagejal kampaania (t lk 67) ning et kostja on hagejat kirjalikult korduvalt teavitanud oma seisukohast võlgnevuse osas (t lk 68-70, 86). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohtul tuleb esmalt lahendada küsimus, kas laenulepingu sõlmimise ajal toimunud kampaania tingimused kohaldusid ka hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule. Kampaania sisuks oli see, et kui laen tagastatakse 5-30 päeva jooksul, ei pea laenuvõtja tasuma intresse või muid kulusid. Hageja sellise kampaania toimumise ei vaidlusta. Kampaania tingimused kohaldusid esmakordsetele laenutaotlejatele. Puudub vaidlus, kostja oli esmakordne laenutaotleja. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et ta soovis saada laenu kuuks ajaks, kuid hageja võimaldas laenu võtta vaid aastaks. Hageja neid väiteid omaks ei võta, olles seisukohal, et kostja taotles laenu aastaks ning pidi tagastama laenu 360 päeva jooksul osamaksetena (t lk 29-30). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi on tehingus, sh lepingus, oluline isiku tahe. Kostja väitel oli tema tahe saada (kampaania raames) kuni 30-ks päevaks laenu. Hageja leiab, et poolte tahe oli sõlmida aastane leping (ning kampaania tingimused seetõttu sellele lepingule ei kohaldu). Kohus leiab, et poolte tahteavaldused kattuvad laenu andmises kuni 30-ks päevaks. Kohus juhib tähelepanu, et laenutaotluses ei ole märgitud taotletavat perioodi laenu tagasimaksmiseks. Taotluse lõpus olev tabel pealkirjaga „Laenu andmed“ (millest nähtub laenu tagastamise tähtaeg 09.12.2012) ei ole kostja poolt koostatud, arvestades, et tabel kajastab andmeid, mida laenuvõtja taotluse esitamisel ei saanud teada (näiteks laenu ID, laenutaotluse IP andmed). Laenuperiood kajastub kostjale laenusumma ülekande maksekorralduse selgituses ning laenulepingus, s.o laenuandja poolt koostatud dokumentides. Seetõttu on tuvastatud, et vaid hageja tahteavaldustes väljendub laenu 1-aastane tähtaeg. Kostja tahteavaldustes see ei nähtu. Lepingu sõlmimiseks on vajalik aga kahte tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 2) ning leping loetakse sõlmitud kattuvate tahteavalduste kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1) ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3). Kostja esitatud seisukohad (et ta soovis laenu kuuks ajaks) ning kostja käitumine (laenu tagasimaksmine vähem kui kuu aja jooksul) väljendavad, et tema tahe oli suunatud
laenu saamisele kuuks ajaks ja seega kampaaniatingimustel. Kampaaniatingimuste kohaldumise üheks tingimuseks on laenu periood kuni 30 päeva. Fraasi „laenu periood“ tõlgendaks mõistlik inimene kohtu hinnangul eelkõige laenusumma reaalse kasutamise perioodina, mitte niivõrd lepingus märgitud laenusumma tagasimaksmise perioodina. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tahteavaldus vastab tema käitumisele lepingu täitmisel (laenu tagasimaksmisel kuu aja jooksul), puudub poolte ühine tahteavaldus laenu andmiseks aastaks, on pooled sõlminud laenulepingu kuni üheks kuuks ning kohalduvad kampaaniatingimused. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule kohaldusid kampaaniatingimused ning seega ei pea kostja tasuma intressi ega muid kulusid, jääb hagi rahuldamata. Kohus juhib tähelepanu siiski ka järgnevale. Juhul, kui kampaaniatingimused ei kohalduks, jääks hagi siiski suuremas osas rahuldamata. VÕS § 411 lg 1 sätestab: „tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid“. Eeltoodud sättest tulenevalt kohustuks kostja tasuma intressi vaid selle aja eest, mil ta raha kasutas. VÕS § 421 alusel on eeltoodud sättest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Arvestades mh VÕS §-s 411 sätestatut, leiab kohus, et kampaaniatingimuste kohaldamine ka nende laenuvõtjate osas, kes soovisid laenu võtta pikemaks perioodiks kuid tagastasid laenu varem, ei too laenuandjale kaasa erilist kahju. Laenuandjal on võimalik tagastatud summa sellevõrra varem ka uuesti välja laenata, samuti vältida kulusid, mis võivad tekkida pikemaajalise tagasimaksmise puhul. Muuhulgas võib sellise kuluna käsitleda ka laenusaaja maksetega raskustesse sattumise korral laenuandjale kaasnevaid võla sissenõudmiskulusid, meeldetuletuste saatmise kulusid, võimalikke kohtukulusid jms. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.