Muud › Muud hagiasjad

1 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Mxxxx Pxxx esitas 07.03.2013. a kohtule hagiavalduse (tl 2-6) Mxxxx Lxxxxxx, Axxx Pxxx, Axxx Pxxx ja Axxx Pxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti avaldaja Mxxxx Pxxx ja Axxxxx Pxxx abielu xxxxxxxxxx. a. Abielust sündis xxxxxxxxxx. a tütar Axxx Pxxx (kostja 4). Axxxxx Pxxx ei täitnud kohustusi perekonna ees ja suhtles abieluväliselt teise naisega. Seetõttu kolis hageja Axxxxx Pxxx juurest ära 1961. aastal ning asus koos tütrega elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest ajast lõppes abielu faktiliselt ja algas hageja ja Axxxxx Pxxx lahuselu. Axxxxx Pxxx võttis 1997. aastal enda nimele surnud elukaaslase AxxxKxxxx lapsed Axxx Pxxx (kostja 2) ja AxxxxPxxx (kostja 3). xxxxxxxxxx. a ostis hageja 4-toalise korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, milles oli eelnevalt elanud alates 1981. aastast. Hageja erastas korteri xxxxxxxxxx. a ostu-müügi lepinguga, tasudes ostuhinna 11 400 krooni enda erastamisväärtpaberitega. Korteriomand kanti hageja nimele kinnistusraamatusse 27.12.2001. a. Hageja abikaasa AxxxxxxPxxi suri xxxxxxxxxx. a. Pärnu notar Anne Kaldvee avaldas Ametlike Teadaannete vahendusel 06.09.2001. a pärimisteate, kus oli märgitud, et tema menetluses on xxxxxxxxxx surnud Axxxxx Pxxx pärimisasi. Notar andis teada, et õigustatud isikutel, kes soovivad Axxxxx Pxxx pärandit vastu võtta või sellest loobuda, tuleb teate avaldamisest kolme kuu jooksul esitada notarile selle kohane avaldus ning pärast nimetatud tähtpäeva lahendatakse pärimisasi notarile esitatud avalduste alusel. Hageja teadet ei lugenud ega teadnud Axxxxx xxx surmast midagi. 2012. aastal, kui hageja soovis lapselapsele laenu käendajaks olla, selgus, et korter, mille hageja omale ostis, kuulub Axxxxx Pxxx pärandvara hulka. xxxxxx Pxxxl on peale hageja veel järgmised pärijad: Mxxxx Lxxxxxx (kostja 1) testamendi alusel ja esimese ringi pärijad: lapsed AxxxxPxxx (kostja 2), Axxx Pxxx (kostja 3) ning Axxx Pxxx (kostja 4). Hageja palus, et kohus tunnistaks tema poolt xxxxxxxxxx. a ostetud korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tema lahusvaraks. Nimetatud vara on hageja soetanud pärast abielusuhete lõppemist ja see ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Kõik kostjad Mxxxx Lxxxxxx, Axxx Pxxx, Axxx Pxxx ja Axxx Pxxx teatasid kirjalikes vastustes, et võtavad hagi õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 20.11.2013. a. Kohtuistungil osalesid hageja Mxxxx xxx ja kostja Axxx Pxxx. Kostjad Mxxxx Lxxxxxx, AxxxxPxxx ja Axxx Pxxxxkohtuistungile ei ilmunud. Nad olid eelnevalt kohtule teatanud, et on nõus asja arutamisega nende kohalolekuta. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostja Axxx Pxxx kinnitas, et võtab nõude õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostjad on hagi õigeks võtnud ja ei ole esitanud nõudele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel märgib kohus otsuse põhjendavas 2 (3)

osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja ja Axxxxx Pxxx abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a (tl 7).  Poolte faktilised abielulised suhted lõppesid 1961. aastal, kui hageja kolis Axxxxx Pxxx juurest ära.  xxxxxxxxxx. a erastamise ostu-müügi lepinguga ostis hageja korteri nrxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas majas nrxxx.  27.12.201. a on hageja kantud kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanikuna.  Hageja abikaasa Axxxxx Pxxx surixxxxxxxxxxx. a. Perekonnaseaduse (PkS, jõustunud 01.07.2010) § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb enne 1. juulit 2010. a tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka, kindlaks teha enne 1. juulit 2010. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Enne 1. juulit 2010. a kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 nägi ette, et vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, on abikaasa lahusvara. Kuna hageja omandas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi pärast tegelike abielusuhete lõppemist, on korteriomand hageja lahusvara ning see ei kuulu hageja ja Axxxxx xxxx ühisvara hulka. Kostjad ei ole esitanud selle vastuväiteid. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a hageja poolt ostetud ja 27.12.2001. a tema nimele kinnistusraamatusse kantud korteriomand, 801/15585 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr xx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on hageja lahusvara. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostjad on hagi kohe õigeks võtnud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.