lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-37087/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-37087/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-37087

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2013. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-37087

Tsiviilasi

Keijo Kaljusaar hagi Jaan Mõsak vastu võla nõudes

Tsiviilasja ese

Võlgnevus 5 927 eurot, viivis 5 927 eurot

Tsiviilasja hind

11 854 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Keijo Kaljusaar (isikukood: 38703255217, elukoht: XXXX) • Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre (Sikuti Advokaadibüroo, asukoht: Tartu 8, 71020 Viljandi; telefon: 4334192; e-post: [email protected]) • Kostja: Jaan Mõsak (isikukood: 38701175226, elukoht: XXXX) • Kostja esindaja: Tarmo Türner (TimTam Õigusabi OÜ, e-post: [email protected]) 21.11.2013

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

•

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Keijo Kaljusaar hagi Jaan Mõsak vastu võla nõudes.
2.Välja mõista Jaan Mõsak’ult 01.09.2008 võlakirjast tulenev võlgnevus 5 927 eurot ja viivis 5 927 eurot, kokku 11 854 eurot (üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend neli eurot) Keijo Kaljusaar’e kasuks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Jaan Mõsak’u kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme Lk 1/ 4

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-37087

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1.Hageja nõue ja põhjendused Keijo Kaljusaar esitas 17.09.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jaan Mõsaku vastu 6 391 euro nõudes. Kohus tegi 05.10.2012 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 23.10.2012 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 20.12.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.01.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja saatis hagi kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 14.03.2013 esitas hageja hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt laenas Keijo Kaljusaar Jaan Mõsakule 01.09.2008 6 391 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama hiljemalt 01.09.2009. Kokkulepitud ajaks kostja hagejale laenu ei tagastanud. 10.07.2013 hagiavalduse täienduses hageja möönis, et kostja on talle 6 391 euro suurusest laenusummast tagastanud 147 eurot (2300 krooni) alljärgnevalt: 22.08.2008 800 krooni, 01.10.2008 500 krooni ja 10.10.2010 1 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 6 244 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka viivitusintressi põhivõla, s.o 6 244 euro ulatuses. 10.10.2013 toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma põhinõuet 5 927 euroni ja viivisenõuet 5927 euroni tulenevalt sellest, et osa rahast on kostja hagejale ülekandega tasunud. 21.11.2013 toimunud kohtuistungil hageja selgitas, et toimus auto müük ja auto väärtus oli sel hetkel 100 000 krooni. Kostja oli hageja lapsepõlvesõber ja hageja usaldas teda. Kostja lubas raha tuua, aga ei toonud. Hageja kinnitas, et 463 eurot sentidega on ta kätte saanud. Auto üleandmine toimus juulis. Oli suuline kokkulepe, et 10 000 krooni peab tooma esimese kuu jooksul. Septembriks ei olnud kostja ühtegi makset teinud ja hageja tegi enda turvalisuse mõttes võlakirja. Ühtegi sularaha makset ei ole toimunud, kostja on maksnud ainult ülekandega, kui ta vangis istus. Detsembrikuus, kui kostja müüs hagejalt ostetud auto, siis lubas, et maksab hagejale. Jaanuaris võib-olla tuli mingi ülekanne, aga hageja ei ole kindel, et kas see tuli auto müügist. Hageja ja kostja vahel ei ole toimunud ka tasaarvestust.
2.Kostja vastuväited hagile ja tunnistajate ütlused 06.05.2013 vastuses vaidles kostja hagile vastu. Kostja on võlgnevuse tasunud täies ulatuses ja õigeaegselt. Tasumine on toimunud nii panga vahendusel kui ka sularahas. Sularahas tasumine oli hageja enda nõudmine. 10.10.2013 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana ära Jaan Mõsaku ema A.M. . A.M. selgitas, et Keijo Kaljusaar müüs Jaan Mõsakule BMW. Osa ülekandeid tegi J.Mõsak A.Mõsak arveldusarvelt. Sampo pangast tegi ülekandeid A.Mõsak ise ja Swedbankist J.Mõsak. Hageja ähvardas A.Mõsakut. A.Mõsak andis hagejale sularahas 100 krooni. Kui J.Mõsak sattus vanglasse, nõudis hageja A.Mõsakult raha maksmist. A.Mõsak keeldus ega teadnud, kui palju J.Mõsak üldse maksnud on. A.Mõsak loodab, et kogu raha sai makstud, sest pärast 100 krooni maksmist ei ole hageja A.Mõsakut enam tüüdanud. A.Mõsak ei mäleta, kui palju ja kellele ta ülekandeid on teinud. Üks kord on olnud sularaha üleandmine. Kohus kuulas 21.11.2013 toimunud kohtuistungil ära tunnistajana J.P. , kes teab, et kostja on maksnud hagejale osa rahast, aga ei mäleta, et oleks näinud otseselt raha üleandmist. Võlanõude aluseks oli see, et kostja ostis hageja käest auto. Auto hind kokku oli ligi 100 000 krooni. J.P. andis raha kostjale ja võisid olla ka korrad, kui nad kostjaga andsid koos hagejale raha. J.P. elas kostjaga koos. Hageja tingimus oli auto müügil sissemaks 10 000 krooni. Selle andis J.P. kostjale laenuks. Pärast seda olid graafikujärgselt igakuised maksed. J.P. andis korraga 10 000 Lk 2/ 4

Tsiviilasi nr 2-12-37087

krooni, pärast kui kostjal jäi raha puudu, andis J.P. ka raha juurde, aga ei mäleta täpselt kui palju. Tunnistaja ei mäleta raha üleandmist ega seda, et ta oleks reaalselt viibinud raha üleandmise juures. J.P. andis ainult kostjale raha üle ja eeldab, et 10 000 krooni jõudis kostja käest hagejale edasi. 10 000 krooni üleandmise kohta ei sõlminud J.P. ja kostja võlatunnistust. Hageja ja kostja vahel oli tunnistaja sõnul maksegraafik, mida tunnistaja ka nägi, summa oli üle 8 000 krooni kuus. Auto ostmine oli juulis või augustis 2008. Neljal esimesel kuul J.Mõsak maksis, pärast seda läks ta vangi ja J.P. ei tea enam midagi. J.Mõsak on ka J.P. ile siiani võlgu, aga see on nende omavaheline asi. J.P. ei tea, kas kooselu ajal olid J.Mõsakul ka teised kohustused. Varsti pärast ostmist müüs J.Mõsak auto maha 13 000 krooni eest. Auto ostusumma hageja käest ostmisel oli 100 000 krooni sees võis olla ka intress. Tunnistaja nägi maksegraafikut, aga võlakirja näinud ei ole. J.P. järeldab, et võlakiri tehti hiljem.

3.Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlatunnistuse kohaselt on Jaan Mõsak võtnud Keijo Kaljusaarelt laenu 100 000 krooni, mille Jaan Mõsak kohustus tagasi maksma tähtajaga 01.09.2009 (tl 46). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepinguna on vormistatud Jaan Mõsaku raha maksmise kohustus Keijo Kaljusaarelt ostetud sõiduauto eest. Jaan Mõsak ei ole vaielnud vastu sellele, et temal oli Keijo Kaljusaare ees võlgnevus 100 000 krooni. Jaan Mõsaku vastuväide seisnes selles, et võlgnevus on tasutud. Riigikohus on 17.11.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-96-11 p-s 12 selgitanud, et laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Seega on Jaan Mõsakul kui laenusaajal kohustus tõendada, et ta on Keijo Kaljusaarele raha tagasi maksnud. Jaan Mõsak esitas kohtule tõendid, mille kohaselt on A.M. 19.01.2009 tasunud Keijo Kaljusaarele 4 960 krooni (maksekorraldus tl 53), 22.08.2008 tasunud 800 krooni (pangakonto väljavõte tl 69), 01.10.2008 tasunud 500 krooni (pangakonto väljavõte tl 70), 10.10.2010 tasunud 1 000 krooni (maksekorraldus tl 71). Seega on tõendatud, et kostja maksis hagejale kokku 7 260 krooni. Hageja on oma nõuet selle võrra vähendanud ning nõuab kostjalt 100 000 – 7 260 =92 740 krooni, s.o ~5 927 euro tasumist. Kohus leiab, et ülejäänud osas ei ole kostja tõendanud, et ta on võla hagejale tagasi maksnud. Riigikohus on samas lahendis viidanud ka sellele, et võlaõigusseadus (VÕS) § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 96 lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Seega on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt tõendit täitmise vastuvõtmise kohta. Kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Jaan Mõsak on väitnud, et on kogu võlgnetava summa Keijo Kaljusaarele tagastanud, sh osaliselt sularaha maksetega. Kohtu hinnangul võlakirja viimane lause, mille kohaselt näidatakse eraldi kokkulepped lepingu lisas, eeldas seda, et kui võlakirja aluseks oleva võlgnevuse katteks tehakse makseid või võlasumma väheneb muul põhjusel (nt tasaarvestus vms), siis fikseeritakse see kirjalikult ja lisatakse võlakirjale. Kuna Jaan Mõsak ei ole nõudnud hagejalt kirjalikku kinnitust

Lk 3/ 4

Tsiviilasi nr 2-12-37087

sularaha kättesaamise kohta ja sularaha üleandmine ei ole kirjalikult fikseeritud, siis on Jaan Mõsaku väited nõude tasumise kohta sularahas paljasõnalised. Ka kohtu poolt 10.10.2013 ja 21.11.2013 kohtuistungitel ärakuulatud tunnistajad A.M. ja J.P. ei kinnitanud, et nad oleksid olnud tunnistajaks mõne sularaha üleandmise juures. Riigikohus on eelnimetatud lahendis ka märkinud, et võlgnik võib võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. A.M. on öelnud, et on olnud üks sularahas maksmine, kui Keijo Kaljusaar teda ähvardas ja A.M. temale siis 100 krooni andis. Kohus ei pea sellist väidet usutavaks. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, et A.M. oleks pärast ähvardamist pöördunud politseisse. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et ähvardus ei olnud politseisse pöördumiseks piisavalt tõsine ja intensiivne. Küsitav on ka raha üleandmine sularahas, kui senini on tehtud makseid ülekandega. Seega ei ole tõendatud, et Jaan Mõsak on teinud võla katteks ka sularaha makseid. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud laenu tagasimaksmist, on kostja vastavat lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja põhinõue summas 5 927 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused – nõude olemasolu ja selle nõude täitmisega viivitamine – on antud juhul täidetud. Kostja on nõude tasumisega olnud viivituses alates 02.09.2009. Võlakirja kohaselt on intressimääraks 10 %. Hageja on palunud välja mõista viivis põhinõude ulatuses, s.o summas 5 927 eurot. Kuna viivise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb hageja nõue rahuldada. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Jaan Mõsak. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Lk 4/ 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja