Tsiviilasi nr 2-12-37087
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2013. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-37087
Tsiviilasi
Keijo Kaljusaar hagi Jaan Mõsak vastu võla nõudes
Tsiviilasja ese
Võlgnevus 5 927 eurot, viivis 5 927 eurot
Tsiviilasja hind
11 854 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Keijo Kaljusaar (isikukood: 38703255217, elukoht: XXXX) • Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre (Sikuti Advokaadibüroo, asukoht: Tartu 8, 71020 Viljandi; telefon: 4334192; e-post: [email protected]) • Kostja: Jaan Mõsak (isikukood: 38701175226, elukoht: XXXX) • Kostja esindaja: Tarmo Türner (TimTam Õigusabi OÜ, e-post: [email protected]) 21.11.2013
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
•
Tsiviilasi nr 2-12-37087
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-12-37087
krooni, pärast kui kostjal jäi raha puudu, andis J.P. ka raha juurde, aga ei mäleta täpselt kui palju. Tunnistaja ei mäleta raha üleandmist ega seda, et ta oleks reaalselt viibinud raha üleandmise juures. J.P. andis ainult kostjale raha üle ja eeldab, et 10 000 krooni jõudis kostja käest hagejale edasi. 10 000 krooni üleandmise kohta ei sõlminud J.P. ja kostja võlatunnistust. Hageja ja kostja vahel oli tunnistaja sõnul maksegraafik, mida tunnistaja ka nägi, summa oli üle 8 000 krooni kuus. Auto ostmine oli juulis või augustis 2008. Neljal esimesel kuul J.Mõsak maksis, pärast seda läks ta vangi ja J.P. ei tea enam midagi. J.Mõsak on ka J.P. ile siiani võlgu, aga see on nende omavaheline asi. J.P. ei tea, kas kooselu ajal olid J.Mõsakul ka teised kohustused. Varsti pärast ostmist müüs J.Mõsak auto maha 13 000 krooni eest. Auto ostusumma hageja käest ostmisel oli 100 000 krooni sees võis olla ka intress. Tunnistaja nägi maksegraafikut, aga võlakirja näinud ei ole. J.P. järeldab, et võlakiri tehti hiljem.
Lk 3/ 4
Tsiviilasi nr 2-12-37087
sularaha kättesaamise kohta ja sularaha üleandmine ei ole kirjalikult fikseeritud, siis on Jaan Mõsaku väited nõude tasumise kohta sularahas paljasõnalised. Ka kohtu poolt 10.10.2013 ja 21.11.2013 kohtuistungitel ärakuulatud tunnistajad A.M. ja J.P. ei kinnitanud, et nad oleksid olnud tunnistajaks mõne sularaha üleandmise juures. Riigikohus on eelnimetatud lahendis ka märkinud, et võlgnik võib võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. A.M. on öelnud, et on olnud üks sularahas maksmine, kui Keijo Kaljusaar teda ähvardas ja A.M. temale siis 100 krooni andis. Kohus ei pea sellist väidet usutavaks. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, et A.M. oleks pärast ähvardamist pöördunud politseisse. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et ähvardus ei olnud politseisse pöördumiseks piisavalt tõsine ja intensiivne. Küsitav on ka raha üleandmine sularahas, kui senini on tehtud makseid ülekandega. Seega ei ole tõendatud, et Jaan Mõsak on teinud võla katteks ka sularaha makseid. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud laenu tagasimaksmist, on kostja vastavat lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja põhinõue summas 5 927 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused – nõude olemasolu ja selle nõude täitmisega viivitamine – on antud juhul täidetud. Kostja on nõude tasumisega olnud viivituses alates 02.09.2009. Võlakirja kohaselt on intressimääraks 10 %. Hageja on palunud välja mõista viivis põhinõude ulatuses, s.o summas 5 927 eurot. Kuna viivise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb hageja nõue rahuldada. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Jaan Mõsak. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 4/ 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.