lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-22811/35

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-22811/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 11.12.2013, Rakvere koht Tsiviilasja number

2-13-22811

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavaldus A L ́i vastu võglnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

427,56 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ, rk 11693223, asukoht Ahtri 6, Tallinn, Harjumaa, esindaja Rein Saumann esindajad

Kohtuistungi aeg

Kostja: A L, ik xxxx, elukoht xxxx 27.11.2013

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavaldus. 2) Välja mõista A L ́ilt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks euro ja 73 senti), intress summas 44,10 (nelikümmend neli eurot ja 10 senti) ja viivis summas 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks euro ja 73 senti). 3) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 14.05.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A L ́i vastu võlgnevuse summas 383,46 eurot väljamõistmiseks ja menetluskulude summas 45 eurot hüvitamiseks. A. Leist esitas 21.06.2013 vastuväite, milles tunnistas osaliselt nõuet summas 191,73 eurot. 09.07.2013 edastati tsiviilasi lahendamiseks maakohtule.
2.02.10.2013 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavalduse A. Leist ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 06.06.2008 Credit Invest OÜ-ga laenulepingu nr. 2100153746 (tlk 32) 3 000 krooni saamiseks. Samal päeval kanti raha kostja pangakontole üle (tlk 45). Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu koos intressiga tagastama 06.07.2008. Kostja rikkus laenulepingut, kuna on jätnud laenu koos intressiga tähtajaks tagastamata. Hagiavalduses märgitakse, et 22.10.2009 loovutas Credit Invest OÜ oma nõude kostja vastu Krediidikaitse Grupp OÜ-le. Nõude loovutamise teade saadeti Credi Invest OÜ poolt ka kostjale (tlk 29). 13.02.2013 saatis hageja kostjale võlateatise, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tlk 30). Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus summas 191,73 eurot, intress summas 44,10 eurot ja viivis summas 191,73 eurot. Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse suurust, vähendas hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse summani, s.t 191,73 euroni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõiv ja kohtuistungil osalemisega seotud transpordikulud. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses ettenähtud määras.
3.A L vaidles oma esialgses vastuses hagile täielikult vastu (lk 58). 27.11.2013 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja nõuet osaliselt, s.t põhinõude osas. Kostja hinnangul nõutakse temalt liiga suurt summat.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud, et Credit Inkasso OÜ ja A. Leist sõlmisid 06.06.2008 laenulepingu nr 2100153746 (tlk 32). Lepingu alusel sai kostja laenu summas 3 000 krooni ja kohustus selle tagastama 06.07.2008. Hageja leiab, et kostja rikkus laenulepingut jättes laenu tähtaegselt tagastamata. Credit Inkasso OÜ võõrandas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu Krediidikaitse Grupp OÜ-le 22.10.2009. Credit Inkasoo OÜ teavitas kostjat nõude loovutamisest (tlk 29). Hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.t põhinõude ulatuses summas 191,73 eurot.

5.Kohus leiab, et Credit Invest OÜ ja A. Leist vahel 06.06.2008 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Laenulepingu p 4.3 alusel kohustus kostja laenu tähtaegselt tagastama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ei hakanud põhisummat tagasi maksma ja tunnistas nõuet põhinõude osas. Seega võttis kostja omaks, et tema rikkus laenulepingut jättes laenusumma tähtaegselt tagastamata. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 191,73 eurot kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja tunnistas hageja nõuet märgitud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 191,73 eurot põhinõude katteks. Laenulepingu põhitingimustes (tlk 32) leppisid pooled kokku fikseeritud intressimääras laenuperioodiks summas 690 krooni, s.t 44,10 eurot. Kuigi laenulepingust ei tulene sõnaselget kostja kohustust tasuda intressi, on vastav kohustus tuletatav VÕS §-de 401 lg 3 ja 397 lg 1 esimese lause koosmõjust. Tarbijakrediidilepingu suhtes üldnormiks olev VÕS 401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 391 lg 1 esimese lause järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vaidlust ei ole, et Credit Invest OÜ andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega peab kostja tasuma talle antud laenult intressi VÕS § 397 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt. Kohus leiab, et laenulepingus kokkulepitud intressimäär ei ole ebamõistlikult suur ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 44,10 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p-s 5.3 leppinud kokku intressimääras 0,75% päevas (tlk 38). Hagiavalduses on viivisemääraks märgitud 0,77% päevas (tlk 26), mis on arvutatud intressi suurusest lähtuvalt. Selguse huvides esitab kohus kokkulepitud intressi alusel arvestatud õige viivisemäära, milleks on 0,76% päevas (kokkulepitud intress 690 krooni / 3 000 krooni / 30 päeva = 0,0076). Hagiavalduse esitamise ajaks oli arvestatud viivis üle 2 000 euro ja kostja vähendas viivisenõuet põhinõude summani, s.t 191,73 euroni. Hagiavalduses viivisemäära märkimine, mis erineb lepingus sätestatust, ei välista kohtu hinnangul kostja õigust viivist nõuda. Kostja ei ole viivisemäära vaidlustanud. Kohus leiab, et nii lepingus kokkulepitud, kui ka hagiavalduses märgitud viivisemäära alusel arvestatud viivise summa oleks ületanud põhinõuet ja kuna kostja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise suurust põhinõudeni, ei kahjusta hagiavalduses viivise arvutamine määras 0,77% päevas, mis erineb lepingus sätestatust, kostja huve. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, selle suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 191,73 eurot.

MENETLUSKULUD

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuivõrd menetluskulude koosseis määratakse pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi menetluses, ei võta kohus käesolevas lahendis seisukohta hageja taotluse osas mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõiv, hageja esindaja kohtuistungil osalemisega seotud transpordikulud ja viivis menetluskuludelt.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja