Salva Kindlustuse AS-i hagi M M vastu 1 925.68 eurot kahjuhüvitise nõudes. Hagi hind 1 925.68 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), lepinguline esindaja Kristiina Rea (e-post: [email protected]); Kostja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
21. november 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kristiina Rea.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja M M’ilt hageja Salva Kindlustuse AS-i kasuks kahjuhüvitis 1 925 (üks tuhat üheksasada kakskümmend viis) eurot 68 senti.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. 1 (6)
2-13-9957 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.01. märtsil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 12.04.2012 xxxx asuvates korterites nr xxxx ja xxxx. Nimelt tekkis kostjale kuuluvas korteris nr xxxx toimunud veeboileri rikke tõttu veekahju, mille tagajärjel said kahjustada hageja poolt kindlustatud H N ja J L korterite siseviimistlus.
2.H N oli 03.02.2012 sõlminud hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 52103366), mille kohaselt kindlustusobjektiks on siseviimistlus aadressil xxxx ja kindlustusperiood on 19.02.2012-18.02.2013. Vastavalt kindlustuslepingule on hageja veekahju hüvitanud, tasudes kannatanule remonttööde teostamiseks hüvitist kogusummas 762 eurot. Omavastutus summas 50 eurot jäi vastavalt lepingule kindlustusvõtja kanda.
3.J L oli sõlminud 06.02.2012 hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 52109946), mille kohaselt kindlustusobjektiks on siseviimistlus aadressil xxxx ja kindlustusperiood 21.02.2012-20.02.2013. Vastavalt kindlustuslepingule on hageja veekahju hüvitanud, tasudes kannatanule remonttööde teostamiseks hüvitist summas 1 163.68 eurot. Omavastutus summas 50 eurot jäi kindlustusvõtja enda kanda.
4.Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga on kokku 1 925.68 eurot. Hageja on saatnud kostjale tagasinõudekirju, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud (Lisad 1112). Hageja palus VÕS § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KOS § 11 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt 1 925.68 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.02. mail 2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja korterit ei ole kasutatud pikka aega, seega ei olnud teadlik köögi veeboileri lekkest. Korterit käiakse pisteliselt kontrollimas, ka enne veeavariid käidi vaatamas ja kõik oli korras.
6.Kui tekis sellises ulatuses veeavarii, et kahju on 1 925.68 eurot, oleks ka kostja korter, kus avarii sai alguse kahjustatud. Kostja korter xxxx ei olnud kahjustatud.
7.Vaatlusaktid on väga ebaselges käekirjas kirjutatud ja selline punkt kui ülevaatluse juures viibisid, on täitmata või siis on olnud kohal vaid üks korteri omanikest J L, kes väidab ainult enda xxxx korteri probleemi. Korteri xxxx vaatlusaktis on rõhutatud põranda kehva olukorda. Korteris peeti ka väga suurt koera, kelle tegevus võis samuti kahjustada põrandat. Vaatlusaktis kinnitatakse, et seintel kahjustus puudub.
8.Korteri xxxx vaatlusaktis väidetakse, et tapeedi serv oli lahti, mida oli võimalik taastada liimimise teel. H N väidab punktis 3, et kahjustatud lagi ja seinad. Vaatlusaktis kinnitatakse, et pind kaetud krobelise värviga. 2 (6)
2-13-9957
HAGEJA SEISUKOHT
9.15. mail 2013 esitatud seisukohas hageja tugines Riigikohtu 07.09.2006 otsuses nr 3-2-169-06 toodud seisukohale, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.
10.Kostja vastutuse tekkimiseks piisab asjaolust, et veekahju sai alguse temale kuuluvast korteris, mis on tõendatud xxxx poolt koostatud aktiga, millelt nähtub, et korteris number xxxx tuvastati köögiboileri rike. Ka kannatanu J L on märkinud oma kahjuavalduses, et veekahju sai alguse korterist nr xxxx. Korteris nr xxxx said kahjustada laed ja seinad. Fotodelt nähtub, et kahjustada on saanud elutoa lagi ja magamistoa lagi. Lael esinevad kollased läbijooksujäljed. Hageja on hüvitanud kõnealuse korteri elutoa ja magamistoa lae remondikulutused summas 762 eurot. Tapeete ei ole korteris vahetatud, seega on asjakohatu kostja märkused tapeediserva liimimise võimaluse kohta.
11.Korteris nr xxxx sai kahjustada põrand. Fotodelt on näha, et laminaatparketi servad on kergelt üles keeranud. Põrand oli veeläbijooksu tagajärjel üles punsunud ning selle alusvooder oli niiske. Ebaõige on kostja väide, et põrand oli kahjustatud koera poolt. Hageja poolt on hüvitatud põranda väljavahetamise kulutused summas 1 163.68 eurot.
12.Hageja esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
KOSTJA TÄINEDAVAD VASTUVÄITED
13.28. juulil 2013 esitatud vastuses kostja ei vaidle sellele faktile ja nõustub, et veekahju sai alguse kostja korterist köögiboileri rikkest. Kostja ei ole kuidagi mõjutanud boileri rikki minekut ega veeboilerit tahtlikult rikkunud. Kostja ei usu, ett veerike põhjustas nii ulatusliku kahju, kuna korter, kus veeavarii sai alguse on täiesti korras, ka köögi parkett ei olnud kahjustatud.
14.Kostja juhtis tähelepanu, et fotod, vaatlusaktid, hinnapakkumised ning teostatud tööd ei ole kooskõlas. Nimelt vaatlusakt nr 12-00150 on kirjas, et korteri nr xxxx lae kahjustus on 50 m2, elutoas tapeedi serv lahti, võimalik taastada liimimise teel. Tapeedi ülemineku värvitud seinad, muhk kobrutab, vaatlusel ei saanud sellest aru, pind kaetud krobelise värviga. Hinnapakkumises on märgitud teostatud töödena elutoa ja magamistoa lae remont 58 m2.
15.Vaatlusaktis nr 12-00154 kirjas, et korter xxxx põrandal tekkinud veekahju suuruses 2,5 m2, põranda üldpind 31 m2, laminaat parkett. Seintel kahjustus puudub. Vesi on sinna jooksnud ilmselt seest ja põranda all olevasse isotex-i. Toestatud tööde hinnapakkumises on mööbli teisaldus, vana parketi eemaldus, utiliseerimine, põranda liistude eemaldus ja paigaldus, laminaatparketi kogus 35 m2, maksumus 14.80/m2, laminaatparketi paigaldus 32 m2, maksumus 7.80/m2.
3 (6)
2-13-9957
16.Kostja seadis tunnistajate ütlused kahtluse alla, sest tunnistajateks on korteriomanikud, kes on asjast huvitatud.
KOHTUISING
17.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Seoses kostja istungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendada, hagi rahuldada.
18.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale 22.10.2013 kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1 sätestatud korras (elektrooniliselt), mille kohta on kostja saatnud kinnituse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele.
20.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kohtule 20. novembril 2013 esitatud e-kirjas teatas kostja, et seoses tööülesannete täitmisega Soomes ei saa kostja kohtuistungile ilmuda. TsMS § 422 tulenevalt kostja poolt tööülesannete täitmist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks või oma esindaja istungile saatmata jätmiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik kohtuistungist osa võtta ja kostja ei ole ilmunud istungile ilma mõjuva põhjuse või seadusliku takistuseta.
21.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
22.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt alates 02.09.2008 kuulub kostjale omandiõiguse alusel eluruum asukohaga xxxx (t. lk. 40, 41). Hagiavalduse ja hagi juurde lisatud tõendite kohaselt tekkis kostjale kuuluvas korteris nr xxxx asunud veeboileri rikke tõttu veekahju, mille tagajärjel said kahjustada hageja poolt kindlustatud H N ja J L korterite siseviimistlus. Korterite xxxx ja xxxx suhtes olid sõlmitud kodukindlustuse lepingud hagejaga (t. lk. 18-20, 23-26). Kostjal ei ole vaidlust nende asjaolude üle. Kuigi esialgses vastuses kostja üldse ei nõustunud hagiga, siiski 28. juulil 2013 esitatud vastuses 4 (6)
2-13-9957 kostja kinnitab, et veekahju sai alguse kostja korterist köögiboileri rikkest (t. lk. 82). Kostjal ei ole vaidlust teistele korteriomanikele kahju tekitamise üle. Kostja vaidleb kahju suurusele vastu, tema arvates tegelikult tekitatud kahju on palju väiksem.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 3 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas kahju õigusvastasest tekitamisest.
24.xxxx poolt 12.04.2012 koostatud akti kohaselt korteris xxxx tuvastati boileri rike, mis oli põhjustanud veeavarii ja kahjustusi korterites 8, 6 ja 4 (t. lk. 13). Sellega on tuvastatud, et kostja ei täitnud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustuse täitmisel oleks kostja saanud teistele korteriomanikele kahju tekitamist välistada. Kostja väited, et ta ei ole mõjutanud boileri rikki minekut ega veeboilerit tahtlikult rikkunud, ei tee kahju tekitamist vabandatavaks ega vabasta kostjast kahju hüvitamise kohustusest.
25.TsMS § 229 lg 2 alusel tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus. Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja J L ütluste kohaselt leke sai alguse kostja korterist, mille lõpetamiseks keerati kostja korteris veekraan kinni. Veekahju tagajärjel oli tunnistaja korteri xxxx, lagi märg ja põrandal pakett pundus (t. lk. 115, 116). Tunnistaja K Ki ütluste kohaselt korteri xxxx põranda parketi vahetamise põhjuseks oli see, et parketialune isolatsioon tõmbas vee sisse ja parkett sai kahjustada. Terve põranda parketi vahetamise põhjuseks oli see, et sellist parketti saada ei olnud ja osa vahetamisel jääks vahe sisse. Korteris xxxx, oli kahju laes. Kahju suuruse väljatoomiseks võeti 3 hinnapakkumist ja lähtuti kõige odavamast (t. lk. 117119).
26.M M FIE 09.05.2012 hinnapakkumise kohaselt korteri xxxx, elutoa ja magamistoa lae 58 m2 remondi maksumuseks on 812 eurot. (t. lk. 21), millest hageja on kindlustuslepingu alusel arvanud maha kindlustusvõtja omavastutuse 50 eurot ja hüvitanud kannatanule 762 eurot. Nimetatud summa on 22.05.2012 hageja üle kandnud H N arveldusarvele (t. lk. 22). AS-i Later 17.05.2012 hinnapakkumise kohaselt korteri xxxx veekahju likvideerimise maksumuseks on 1 213.68 eurot (t. lk. 27), millest hageja on kindlustuslepingu alusel arvanud maha kindlustusvõtja omavastutuse 50 eurot ja hüvitanud kannatanule 1 163.68 eurot, kandes seda 22.05.2012 J L arveldusarvele (t. lk. 28).
27.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega vaid 2.5 m2 parketi kahjustada saamise ja vaid kahjustada saanud koguse laminaatparketi vahetamise vajaduse kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tunnistaja K Ki ütlustega on tuvastatud, et korteri xxxx põranda parketialune isolatsioon tõmbas vee sisse ja parkett sai kahjustada, mistõttu tuli kogu isolatsioon välja vahetada. Kuna sama tunnistaja ütluste kohaselt vahetati kogu parkett ära, põhjusel, et samasuguse parketi saada enam ei olnud, siis ei olnud ka võimalik 5 (6)
2-13-9957 kahjustatud väikese osa vahetamisega kahju tekkimisele eelnenud olukorda taastada. Mis puudutab parketi koguste erinevused, siis selgitab kohus, et parketi täpset kogust vastavalt põranda suurusele ei ole võimalik osta ja parketi paigaldamisel jäävad väikesed tükid üle. Erinevus toa pindalas vaatluse aktis (hagiavalduse lisa 5) 31 m 2 ja hinnapakkumises (hagiavalduse lisa 10) 32 m2 ei ole oluliselt suur, mistõttu on võimalik kahjustatud toa põranda pindala arvestamisel lähtuda tegelikult vahetatud parketi kogusest. Seega põhjendamatu on kostja väide, et põranda vahetamise põhjuseks on korteris peetava koera poolt põrandate kahjustamine. Esitatud fototõenditel on näha, et põrand ei ole koera poolt kahjustatud.
28.Ei nõustu kohus ka kostja vastuväidetega, et vaatlusaktis (hagiavalduse lisa 4) on korteri nr xxxx lae kahjustuseks märgitud 50 m2, hinnapakkumises (hagiavalduse lisa 7) on aga märgitud teostatud töödena elutoa ja magamistoa lae remont 58 m2, sest vaatlusaktis on märgitud kahjustatud pindala mitte täpselt vaid umbes 50 m2, mille täpne suurus selgus hinnapakkumise tegemiseks andmete kontrollimisel.
29.Käesoleva otsuse punktis 26 on tuvastatud, et hageja hüvitas kolmandatele isikutele kostja tekitatud kahju kokku summas 1 925.68 eurot. Nõude üleminek kindlustusjuhtumi korral on reguleeritud VÕS § 492, mille 1. lõike kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja ei ole taotlenud käesoleva otsusega menetluskulude rahaliselt kindlaks määramist, tema arvates seda tuleb teha tulevikus. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.