Kohtulahend

palub kindlaks määrata menetluskulud summas 3 701 eurot ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Harju Maakohtu 27.11.2013 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kostjale. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Kostja esindaja sai kohtu 27.11.2013 kohtumääruse ja hageja menetluskulusid tõendavad dokumendid kätte 28.11.2013 (tl 113). Seega oli kostja vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.12.2013. Käesoleva ajani kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 21.10.2013. XXXesindaja esitas 20.11.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 2 902,10 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitatud tööaruande kohaselt kasutas hageja esindaja teenust Harju Maakohtus kokku 19,5 tundi (tunnitasu määr jäi vahemikku 38,35 eurot kuni 100 eurot) summas 1 942,10 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus kokku 6 tundi (tunnitasu määr jäi vahemikku 50 eurot kuni 150 eurot) summas 960 eurot. Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kuludele vastuväiteid esitanud, kuid kohus peab siiski vajalikuks hinnata hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt esitatud tööaruande ja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja suhtes teostatud kõik hageja esindaja poolt tööaruandes esile toodud õigusabitoimingud (sh esindaja

poolt dokumentidega tutvumine ja konsulteerimine hagejaga). Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid, istungitel osalemist ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 25,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga vahemikus 38,35 eurot kuni 150 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tööaruande kohaselt on hageja esindaja 03.05.2013 koostanud vastustaja vastuse apellatsioonkaebusele ja esitanud kohtusse tsiviilasjas nr 2-10-62787. Nimetatud vastuse koostamiseks kulus aruande kohaselt 5 tundi (tunnitasu määraks oli 150 eurot), kokku summas 750 eurot. Kohus leiab, et antud toimingu puhul oli teenuse hind (150 eurot/tund) ülemäära kõrge. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et nimetatud toimingu osas on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 600 eurot (5 tundi x 120 eurot/tund). Seega on hageja vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks õigusabitoimingutele kokku 2 722,10 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 7 988,96 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 12 800 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 798,90 eurot (12 500 krooni). Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 798,90 eurot. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud osaliselt, summas 3 521 eurot (2 722,10 + 798,90). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 180 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.