Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Swedbank Liising AS ja XXXOÜ (liisinguvõtja) vahel sõlmiti 15.10.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli kaubik Mercedes-Benz Sprinter 308 CDI, 2.2, ehitusaasta 2006. 15.10.2008 sõlmisid hageja ja XXX liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, maksimummääraga 19 943,03 eurot. Liisingvõtja pidi maksma intressi ja põhiosamakseid ja kindlustusmakseid. Kindlustusmaksete tasumata jätmise korral siis, kui liisingandja on need ise tasunud, peab võlgnik need liisingandjale hüvitama. Liisingvõtja võlg: põhiosa, intressi ja kaskokindlustusmaksete võlg on kokku 994,10 eurot. Põhiosa maksete viivis on 294,07 eurot. Seoses liisinguvõtjapoolsete võlgnevustega ehk kohustuste rikkumise tõttu ütles hageja liisinglepingud nr XXX 12.01.2010 üles, liisingvõtja pidi tagastama sõiduki, mida ei teinud. Hageja kasutas OÜ XXX abi asja valduse saamiseks 24.10.10, kandes kulusid 394,84 eurot. Vara jääkmaksumus oli 9860,86 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 5965,09 (käibemaksuta). Seega jäi liisingvõtja võlg hageja ees kokku 2404,50 eurot. Hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmiti 15.10.2008 liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli kaubik Mercedes-Benz Sprinter 308CDI, ehitusaasta 2004. 15.10.2008 sõlmisid hageja ja XXX liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, maksimummääraga 15 954,42 eurot. Liisingvõtja pidi maksma intressi ja põhiosamakseid ja kindlustusmakseid. Lepingu sätestab, et kui kindlustusmaksed on tasumata ja kui liisingandja on need ise tasunud, peab liisingvõtja need liisingandjale hüvitama. Liisingvõtja võlg: põhiosa, intressi ja kaskokindlustusmaksete võlg kokku 496,67 eurot, põhiosa maksete viivis on 143,35 eurot. Seoses liisinguvõtjapoolsete võlgnevustega ehk kohustuste rikkumise tõttu ütles hageja liisinglepingu nr XXX 12.01.2010 üles, liisingvõtja pidi tagastama sõiduki, mida ei teinud. Hageja kasutas OÜ XXX abi asja valduse saamiseks 03.03.2010, kandes kulusid 325,44 eurot. Vara jääkmaksumus oli 6542,18 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 3280,80 (käibemaksuta). Seega jäi liisingvõtja võlg hageja ees kokku 4042,76 eurot. Liisingvõtja ei ole kummagi lepingu järgi võlga ära tasunud.

08.02.2011 saadetud kirjas teatas hageja kostjale liisingulepingute ülesütlemistest ning palus võlgnevused kostjal kui käendajal tasuda, mida kostja ei ole siiani teinud. Hageja leidis (vt protokoll), et sõidukid on võõrandatud sellise turuhinnaga, mis vastas sõidukite tagastamise aja turuväärtusele, jäädes lubatava 10% -se hinnakõikumise piiridesse (ekspertiisiakt). Hageja palub kostjalt välja mõista mõlema liisinglepingu järgi kokku 6450,26 eurot ja menetluskulud palub jätta koos nendelt väljamõistetava viivisega VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Liisingvõtja soovis liisingesemeid ise välja osta, kuid hageja seda ei võimaldanud. Sõidukid on müüdud alla turuhinna. Liisinglepingu nr XXX järgse asja turuhind oli 185000-219000 kr /käibemaksuta/ 2010.a. juunis- juulis ning lepingu nr XXX järgse asja turuhind on käesoleval ajal 7080-10000 eurot /käibemaksuta/. XXX müüb sarnaseid sõidukeid hinnaga käesoleval ajal 9900-10100 euroga /käibemaksuta/. Müügiarvet ei ole esitatud. Sõiduki tagastamise kulud ei ole põhjendatud, kuna sõidukid tõi liisingvõtja ise hagejale tagasi. Müügikulud on põhjendamatult suured. Kohtu põhjendused Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kooskõlas TsMS § 413 lg 1 teeb kohus kostja suhtes teise tagaseljaotsuse, kuna hagi on selles toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tegemist on kostja suhtes tehtud teise tagaseljaotsusega. VÕS § 361 järgi on liisingleping leping, mille kohaselt peab liisingandja omandama liisingvõtja poolt määratud müüjalt liisingeseme ja andma selle liisingvõtja kasutusse ning liisingvõtja peab maksma asja kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on kohustuste rikkumise korral liisingandjal õigus leping liisingvõtjale üles öelda. VÕS § VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi tuleb liisingandjale hüvitada ka liisingandjale lepingu ülesütlemisega seotud lisakulud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt. Kuna hagi asjaoludest nähtuvalt1) oli hagejal sõlmitud kaks liisinglepingut põhivõlgnikuga, kes pidi tasuma liisingmakseid ning lisakohustusena ka kindlustusmakseid, 2) liisingvõtja rikkus lepingut, jättes tasumata liisingmaksed (intressi ja osamaksed), kindlustusmaksed ning jäi viivitusse nende kohustuste täitmisega, 4) kohustuse rikkumise tõttu on lepingud liisingvõtjale üles öeldud, 5) lepingutest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmiseks on sõlmitud kostjaga

käenduslepingud, 6) kuna võlgnik ega käendaja ei ole hüvitanud liisingandjale pärast lepingute ülesütlemist liisingesemete ostuhinna ja vara tagastamise ja realiseerimise kulusid, viiviseid ja tagastamise kulusid kindlustusmakseid ning võlguolevaid intressi ja osamakseid ja mida ei katnud sõidukite tagastamise aja turuväärtus, 7) kokku on võlgnevus kahe lepingu järgi 6450,26 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1 ja 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 367 lg 1, 4 järgi. Eeltoodu alusel on hagi õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6450,26 €. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu 375 € (192 eurot maksekäsu kiirmenetluse lõiv + täiendav lõiv hagi esitamisel 183 €). Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt nende tasumisega viivitamisel alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause sätestatud määras. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 6450,26 eurot. Kohus andis kostjale menetlusabi ekspertiisikulude kandmisel määrusega 13.08.2013. Kohtul ei ole andmeid, et kostja varanduslik olukord võimaldaks kulusid kanda, seega jäävad ekspertiisikulud 648 eurot riigi kanda TsMS § 190 lg 7 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.