Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja
10. detsember 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-11-40642 OÜ Vilkema versus Anatoli Mitrofanov Võlgnevuse nõudes 5003,50 € kohtunik Silvi Maiste kohtuistung 20. november 2013 OÜ Vilkema (registrikood 10070409; Männimäe tee 35-12, 71009 Viljandi) Katrin Tamre Anatoli Mitrofanov (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxx xxx. xx-xx, xxxxx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.OÜ Vilkema hagis Anatoli Mitrofanovi vastu rahuldada hagi ja välja mõista Anatoli Mitrofanovilt kommunaalteenuste võlgnevus 5003,50 eurot.
2.Seoses menetluskuludega, ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja põhjendused
Poolte vahel on sõlmitud 27.04.1999.a. eluruumi haldusleping. Nimetatud lepingu p. 2.1. kohaselt on hageja võtnud endale kohustuse teostada majasiseste tehnovõrkude hooldus- ja remonditöid kuni korteri sisendini, kohustuse teostada elamu sanitaarremonti (välja arvatud korteri reaalosa), likvideerida avariid, teha elamu juurde kuuluva krundi sanitaar-, puhastus- ja koristustöid, tagama prügiveo, teostama hooldustasu ja kommunaalteenuste arvestust eluruumile kogu elamule esitatud arvete alusel ning arvlema kommunaalteenuseid osutatavate juriidiliste isikutega ning esitama omanikule maksuteate. Halduslepingu p. 3.3.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hooldustasu ja kommunaalteenuste mitteõigeaegse tasumise korral tasub omanik viivist 0,1% võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest. Nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult ja kehtib poolte vahel ka praegu. Isegi kui nõustuda kostjaga, siis poolte vahel kehtiks ikkagi leping, kuigi suuline. Hageja täidab endiselt halduslepinguga võetud kohustusi ja samas on ka kostja oma kohustusi enam-vähem täitnud, võlgnevus ei ole pikaajaline. Kostjal on tasumata talle halduslepingu osutatud kommunaalteenuste eest alates detsembrist 2010 970.75 eurot ja viivis summas 92.09 eurot, kokku seega 1062,84 eurot; ajaperioodi 31.august 2011.a. kuni 28.veebruarini 2013a 2724,07 eurot ja ajaperioodi eest 28.02.2013.a.31.10.2013.a., sellest põhivõlgnevus 1058,44 eurot ja viivitusintressid 131,51 eurot. Hageja kostja vastusele täiendavalt lisab, et hageja ja kostja on 27.04.1999.a. sõlminud eluruumi halduslepingu, mis on kehtiv, kuna seda ei ole lõpetatud. Nimetatud lepingu p.2.2.4 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda haldajale soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri jne. eest, kuid kahjuks kostja võetud kohustusi ei täida. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Vastavalt TsÜS § 86 p 2 lg 2 on 27.04.1999 a. Vilkema OÜ ja Anatoli Mitrofanovi vahel sõlmitud „Eluruumi haldusleping“ tühine. Pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste ja vastutuse väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Antud lepingus ei ole korteriomanikul mitte mingisuguseid õigusi, on ainult kohustused ja vastutus. Kui kohus leiab, et haldusleping vastab headele kommetele, siis vastavalt „Eluruumide erastamise seaduse“ § 15 lg 1, mille alusel haldusleping sõlmiti, kaotas leping kehtivuse 31.12.2002 a. Lepingu p.6 ütleb - leping jõustub eluruumi ostu-müügilepingu tõestamise momendist notari poolt ja on kehtiv kuni uue lepingu sõlmimiseni või korteriühistu põhikirja registreerimiseni või korteriühistu liikmeks astumiseni, olenemata eluruumi omaniku vahetumisest. Hageja ei ole oma hagiavalduses halduslepingu alust välja toonud. Kommunaalmaksete ja hooldustasude maksmine ei tähenda veel suulise lepingu olemasolu. Ja kindlasti ei ole suuliselt kokkulepitud viivist 0,1% päevas. Hageja väide: hageja täidab endiselt halduslepingus võetud kohustusi- ei vasta tõele. Kostja on maksnud detsember 2010 ja jaanuar 2011, maksekorraldustel on näha, mille eest on makstud ja mille eest ei ole makstud. Viivise % kerkis päevakorrale juba 2010 aasta augustis. Seoses sellega peatas kostja viivise maksmise, millest andis teada ka Vilkema OÜ raamatupidamisele. Vastuseks sai, et on selline raamatupidamise programm, mis arvutab makstud summast kõigepealt maha viivise mis üle jääb läheb kommunaalkulude ja hooldustasude katteks. Sellega kostja ei olnud nõus, sest viivise küsimus oli lahendamata. Seoses sellega peatas kostja 2011 veebruar igasugused maksed. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2.Kohtuistungil kostja tunnistas võlga kütte-, vee- ja kanalisatsiooni osas. Hooldustasu ei tunnista. Vilkemal ei ole kostjaga mingit kehtivat lepingut. Prügi ei võeta inimese pealt, vaid
ruutmeetrite pealt. Üldelekter arvestatakse ruutmeetri pealt. Vaidleb summade vastu, nimetuste vastu ei vaidle. Igal nõudel peab olema alus. Viivise % on valesti arvestatud. Arved on kätte saanud, osaliselt on tasunud kütte ja vee arved.
3.Hageja nõude aluseks on Korteriomandiseadus § 13 lg 1. Nõutud prügikulude, hooldustasude jne arvestuse aluseks on võetud omandi suurus. Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 alusel haldusleping läks üle ja kehtib edasi.
4.Kostja on Riia mnt 40-49, Viljandi linn korteri omanik. Poolte vahel on sõlmitud 27.04.1999.a. eluruumi haldusleping. Kostja leiab, et temal ei ole kehtivat lepingut OÜ-ga Vilkema.
5.Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 kohaselt erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Poolte vahel on sõlmitud 27.04.1999.a. eluruumi haldusleping. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole moodustatud korteriühistut ega haldamist üle antud korteriomanikele, seega haldamine kostja poolt jätkus ja kehtib edasi.
6.Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikud võivad ka nimetada valitseja. Nähtuvalt hagimaterjalidest on elamu Riia mnt 40, Viljandi linn valitsejaks Vilkema OÜ.
7.Kuni käesoleva ajani ei ole Vilkema OÜ elamu valitseja kohalt tagandatud Seega on hagejal volitused ja õigused Riia mnt 40, Viljandi valitsejana, mis ei ole lõppenud.
8.Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 punktidest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu võla sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
9.Kohus märgib, et kostja on hagejat aktsepteerinud valitsejana ja on ka tunnistanud võlgnevusi hagejale kuni 2011 aastani ning tasudes osaliselt hageja poolt esitatud arveid. Kostja oma 05.08.2010 (tl 62) ja 01.10.2010 (tl 68) meilides ei ole vaidlustanud halduslepingut ega ka arveid. Seega on kostja tunnistanud alates 27.04.1999.a. kuni 2011 hagejaga sõlmitud halduslepingut. Kostja väited on alusetud, et ei ole kehtivat halduslepingut ning hageja esitatud arved ei ole õiguspärased.
10.Halduslepingu p.2.2.4 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda haldajale soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri jne. eest.
11.Kostja poolt vaidlustatud hooldustasud ja prügitasude arvestamisel on aluseks võetud omandi suurus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et selline tasumise määr oleks ebaõige.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ning vastavalt selle paragrahvi lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on oma kohustusi VÕS § 100 mõistes rikkunud, kuna ta on täinud mittekohaselt oma kohustust tasuda hageja esindaja ( valitseja ) poolt esitatud, hagiavalduses märgitud ja sellele lisatud arveid. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult viivitusintressi tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Halduslepingu p. 3.3.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hooldustasu ja kommunaalteenuste mitteõigeaegse tasumise korral tasub omanik viivist 0,1% võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest.
13.Kostjal on tasumata talle halduslepingu osutatud kommunaalteenuste eest alates 31.12.2010 31.07.2011 970.75 eurot ja viivis summas 92.09 eurot, kokku seega 1062,84 eurot; ajaperioodi 31.08.2011.a. kuni 28.02.2013 2724,07 eurot ja ajaperioodi eest 28.02.2013.a.-31.10.2013.a., sellest põhivõlgnevus 1058,44 eurot ja viivitusintressid 131,51 eurot (arveldused kliendiga tl 108-110 ja arved tl. 111-146).
14.Hagiavalduses märgitud ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et aadressil Riia mnt 40, Viljandi asuva elamu haldajal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, kes on oma kohustusi rikkunud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.