Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-12-39502 müofaslsaalsed valud, küünarliigeste epikondüliidid ja tendinoosid. Haiguse tekkimise ajaks on märgitud 1982-2006. Kogu selle aja on hageja töötanud kostja juures nõudepesijana ja koristajana. Kutsehaiguse põhjustanud teguriteks oli raskuste teisaldamine, käte korduvad liigutused. M.M. kutsehaigestumist on uurinud Tööinspektsioon ja leidnud, et töötaja tööülesandeks oli eelnevalt korvidesse sorteeritud nõude pesu käsiduššiga, korvide lükkamine nõudepesu masinasse, puhaste nõude sorteerimine ja asetamine kärudele või riiulitele. Raskuste korraga tõstmine oli lubatu piires, sagedus sõltus klientide hulgast, tööaja vahetuse pikkus oli 12 tundi. Töögraafik on kaks päeva tööl ja 2 päeva vaba. Tööandja on võimaldanud tasuta taastusravi 04-09.09.2006. Arstlik ekspertiis on tuvastanud, et kutsehaiguse tõttu on M.M. kaotanud oma töövõimest 50 %. Samale seisukohale jõudis ka arstliku ekspertiisi komisjon 03.09.2010. M.M. hakkas töövõimetuspensioni saama alates 01.09.2009 2561 krooni. Alates septembrist 2010 läks M.M. vanaduspensionile. EV Riigikohus oma 14. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-192-03 leidis, käsitledes vanaduspensioniikka jõudnud isiku nõuet, et kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest 60%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Hageja on veendunud, et see kehtib ka siis, kui inimene on kaotanud 50 % töövõimest. Meie õiguspraktikas on välja kujunenud seisukoht, et vanaduspensionäril ei arvestata vanaduspensioni arvel mitte mingit osa hüvisest maha ja hüvist makstakse kuni surmani (EV Riigikohtu lahend 06.10.2010 nr. 3-2-1-68-10). Keskmine indekseeritud palk oli 2009 7850.42 krooni, ehk 501.73 €. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse hüvisena 7464.17 € ning välja mõista igakuulise hüvisena alates oktoober 2012.a. 271.31 €. Igakuuline hüvis muutub, kui muutub kutsehaigusest tingitud kutsealase töövõime kaotuse protsent. Igakuuline hüvis indekseeritakse igal aasta märtsis eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga. Alternatiivse nõudena palub hageja hagi rahuldada kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mille kohaselt pidi kostja kindlustama töötajale (hagejale) ohutud töötingimused. Kostja on lepingut rikkunud ja tekitanud hagejale kahju. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse hüvisena välja mõista 7464.17 € ning välja mõista igakuulise hüvisena alates oktoober 2012 271.31 €. Igakuuline hüvis muutub, kui muutub kutsehaigusest tingitud kutsealase töövõime kaotuse protsent. Igakuuline hüvis indekseeritakse igal aasta märtsis eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kostja esitatud vastuse kohaselt on hagi ja alternatiivne hagi mõlemad aegunud. Hagiavalduses on märgitud viitega töötervishoiuarsti 16.02.2007 teatisele kutsehaiguse diagnoosimisest, et M.M. diagnoositi kutsehaigus 16.02.2007 (Tegelikult on nimetatud teatises eraldi kutsehaiguse diagnoosimise kuupäevana märgitud 15.02.2007). Võttes aluseks asjaolu, et hageja töötas ajavahemikul 1982 kuni 2006 kostja ettevõttes, ja sama ajavahemik on kõnealuses teatises märgitud kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks, siis ei ole kahtlust, et hageja õigustatud isikuna oli alates 16.02.2007 teadlik kostjast kui kohustatud isikust TsÜS § 153 tähenduses. Seega möödus hageja jaoks tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 16.02.2010. Esitatud hagi puhul ei esine TsÜS-s sätestatud aegumise katkemist või peatumist tingivaid asjaolusid. Kostja soovib kohtult aegumise kohaldamist. Hageja esitas arvamuse kostjate vastuste osas, milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Hageja leiab, et tervisekahju nõuded on reeglina perioodilised maksed ning aegumistähtaeg algab iga igakuulise nõude sissenõutavaks muutumisest tulenevalt TsMS § 154. Lepingulise 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-12-39502 kahju puhul ei saa üldse § 150 rakendada. Samuti märgib hageja, et ajavahemikul 10.04.2007 kuni 03.08.2010 oli aegumine käesolevas asjas peatunud poolte läbirääkimiste tõttu. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud TsMS § 449 lg.1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks v. nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas v. keerukas ja nõude põhjendatuse v. põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse v. põhjendamatuse kohta. Lg.3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja taotles asjas vaheotsuse tegemist aegumise kohta, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega kohus leidis, et põhjendatud on asjas teha vaheotsus aegumise kohta. Seega annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldama nõude aegumise tõttu. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-177-12 selgitanud, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral õiguste rikkumisest teadasaamiseks eelnimetatud sätete mõttes lugeda mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise, vaid tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise aega. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõue on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõue ja seetõttu tuleks sellele kohaldada TsÜS § 154. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumist ei arvestata ositi ja TsÜS § 154 kohaldamisele ei kuulu. Asjas kohaldub TsÜS § 153, mis on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Kuigi VÕS § 136 lg 2 näeb tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitmise üldjuhul ette perioodiliste maksetega, ei tähenda see, et tegemist oleks perioodiliste kohustuste täitmisega TsÜS § 154 mõttes. Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Seega tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Hageja loeb nõude aegumise alguseks 06.03.2007, s.o alates ajast , mil hagejale määrati töövõime kaotuse protsent ning hageja lahkus töölt kostja juurest. Kohtuistungil 04.10.2013.a. hageja esindaja ka selgitas, et hageja hakkas saama pensioni märtsist 2007.a. Kostja ei vaidle vastu nõude aegumise tähtaja algusele. Kohus leiab, et nõude aegumist tuleb hakata lugema alates ajast, mil hageja sai teada tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest e. kostja väidetava õigusrikkumise tõttu sissetuleku vähenemisest. 06.03.2007.a. on aeg kui hageja lahkus töölt, ei saanud enam töötasu ning hakkas saama seoses töövõime osalise kaotusega pensioni ning vähenesid tema sissetulekud. Nõude aegumistähtaeg lõppes 3 aasta pärast s.o. 05.03.2010.a. Hageja esitas hagi kohtule 02.10.2012.a. 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-12-39502 Hageja oma kirjalikus seisukohas leiab, et ajavahemikul 10.04.2007 kuni 03.08.2010 oli aegumine käesolevas asjas peatunud poolte läbirääkimiste tõttu. TsÜS 167 lg.1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Lg.2 järgi õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei saa lugeda, et poolte vahel oleks toimunud läbirääkimised TsÜS § 167 tähenduses. Kostja on märkinud, et hageja pöördus küll korduvalt isiklikult ja läbi esindaja kostja kui endise tööandja poole kutsehaigusest tuleneva hüvitise saamiseks, kuid sai igakordselt selge ja kategoorilise eitava vastuse. Nimetatud kirjavahetusest ei nähtu, et oleks peetud läbirääkimisi nõude v. asjaolu üle, millest nõue tuleneb. Kostja vastustest ei nähtu, et võib olla võimalik mingi kokkuleppelise lahenduse saavutamine. Kostja on igakordselt vastanud , et nõudel puudub alus. Samuti ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Täiendava tähtaja andmine peatab nõude aegumise üksnes siis , kui võlgnik juba eelnevalt ei ole selgelt keeldunud kohustuse täitmisest. Kostja on selgelt keeldunud korduvalt kohustuse täitmisest. Seega leiab kohus, et sellised pöördumised ja nendele vastamised ei ole kuidagi tõlgendatavad poolte vaheliste läbirääkimistena ega kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Kostjalt eitava vastuse saamisel oli hagejal võimalus koheselt pöörduda kohtu poole. Ka juhul kui lugeda , et aegumine oli peatunud hageja poolt kostja poole kirjalikul pöördumisel kuni kostja poolt eitava vastuse saamiseni s.o. 1) 10.04.2007 – 03.05.2007 s.o. 24 päeva (tl.64, 137); 2) 26.09.2007 – 15.11.2007 s.o. 51 päeva (tl. 63); 3) 03.12.200803.02.2009 – 03.03.2009 (1 kuu peale pöördumisi, kuna kostja vastusel puudub kuupäev ning pooled ei ole vaatamata kohtu nõudele vastuse kuupäeva osas seisukohti ega tõendeid esitanud) s.o. 3 kuud (tl.125-129); 4) 23.07.2010- 03.08.2010.a. s.o. 12 päeva (tl.71,72); 5) 05.07.2012 – 06.09.2012.a. s.o. 2 kuud ja 1 päev (tl.32). Sel juhul oleks olnud hagi aegumise tähtaeg peatunud kokku 7 kuud ja 29 päeva. Ka sel juhul on hagi ikkagi aegunud. (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja nõue on aegunud ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus M.M. hagi AS Sanatoorium Tervis vastu tervisekahju hüvitise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega, menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.