lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-24003/34

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-24003/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKÜS § 15TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algusVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-24003

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

09. detsember 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-24003

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi XXXvastu 3220.92 euro nõudes

Tsiviilasja hind

3220,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XX); Hageja seaduslik esindaja: XXX, e-post: XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Irina Reva, e-post: [email protected]). Kohtuistung 18.11.2013

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks 1534,19 eurot (tuhat viissada kolmkümmend neli eurot ja 19 senti). Menetlukulude jaotus
3.Hageja menetluskuludest jätta 47/100 kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks

2-12-24003

1.Korteriühistu XXX(edaspidi hageja või korteriühistu) poolt XXX(edaspidi kostja) vastu esitatud hagi kohaselt on kostja korteriühistu liige, kes ei ole täitnud korteriühistu liikme kohustusi ega ole tasunud täies ulatuses korteriühistu poolt osutatud haldus-, hooldus- ega kommunaalteenuste eest esitatud arveid, mistõttu seisuga 05.11.2012 võlgnes kostja hagejale 2148, 13 eurot ja viivistena 81,53,15 eurot. 01.10.2013 seisuga suurendas hageja oma nõuet 3220,92 euroni, millest põhivõlgnevus moodustab 2626,79 eurot ja viivised 594,13 eurot. Hageja selgituse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud pikema aja jooksul remondifondi (remonditasude) maksete ja nendelt arvestatud viiviste tasumata tõttu. Hageja arvestab kostjapoolset korteriühistu majandamiskulude võlgnevust alates detsembrist 2011, kuna kõik kostja kuni detsembrini 2011 arvestatud remondifondi maksete ja viivitusintressi võlgnevused olid kaetud kostja jooksvate maksetega kuni oktoobrini 2012, st kostja poolt oktoobris 2012 teostatud majandamiskulude maksega kustutas hageja tagantjärele osaliselt kostja detsembri 2011 võlgnevust. Hageja on esitanud kostjale perioodi detsember 2011 - 01.oktoober 2013 eest arveid ja arvestanud viivitusintressi kokku summas 5279,17 eurot. Kostjalt on laekunud selle perioodi jooksul makseid summas 2058,25 eurot, millega kostja võlgnevus moodustab 3220,92 eurot. Kostja poolt tehtud maksetega on hageja kustutanud kostja põhisumma võlgnevust. Hageja on katnud kostja poolt tehtud maksetega 2012/2013 eest kostja põhivõlgnevuse perioodil detsember 2011 - september 2012 täielikult ja oktoober 2012 summa 51,25 euro ulatuses, võlgnevus oktoobri eest moodustab 95,81 eurot. Kostja poolt on täielikult tasumata majandamiskulude arved perioodil november 2012 - 01.10.2013 summas 2530.98 eurot ning arvestatud viivitusintress perioodil oktoober 2012 september 2013 summas 594,13 eurot. Kostja vastuväite osas, et hageja nõuded on võlgnevuse osas enne 01.11.2009 summas 276.64 eurot aegunud, hageja leiab, et aegumist ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 tulenevalt kohaldada, kuna kostja olevat soovinud hagejale kahju tekkimist tahtlikul (tl 61-62, 78-80,114-116,181-184).

Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited

2.Kostja tunnistab hagi osaliselt, st põhivõlgnevuse tekkimist perioodil 01.12.2011- 31.10.2013 summas 972,51 eurot ja viivisenõuet 185,84 eurot. Kostja nõustub, et ta ei ole alates juulist 2007.a. hageja poolt esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Remondifondi eest on kostja tasunud osaliselt, kuna on leidnud, et hageja poolt maja remondiks nõutud summad ei ole põhjendatud ja sellisest oma seisukohast on ta teavitanud ka hageja juhatust, paludes peatada viiviste arvestus seni kuni lahendatakse tema võlgade küsimus. Hageja juhatus on kostja taotlusi ignoreerinud ja on pidevalt arvestanud võlgnevustelt viivist ning kostja poolt tasutud summad arvestanud viiviste katteks, millega on tekkinud kostja võlgnevus jooksvate arvete osas. Kostja leiab, et hageja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 ja 9 sätete kohaldamine kostja kohustuste täitmise arvestamisel ei ole põhjendatud. Korteriühistu põhikirjaga ei ole kindlaks määratud korteriühistu liikmete poolt tasutud summade arvutamise kord, st ei ole ära toodud, millises järjekorras toimub kohustuste täitmine ja poolte vahel ei ole kokkulepet, et esmalt võetakse viivised ja alles siis põhikohustus. Kostja lähtus arvete tasumisel VÕS §-st 88 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib ise määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja märkis arvete tasumisel igakordselt ära, et ta tasus põhiarve ilma viiviseta ja osalise remondirahata. Sellest tulenevalt pidi ka hageja katma kostja poolt tasutud rahaga kõigepealt põhikohustuse, seejärel viivise (tl 89-91, 168-169, 202203).

Kohtuistung

2-12-24003

3.Kohtuistungil jäid pooled varemesitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil kostja ei vaidlustanud, et hagejal on olnud õigus nõuda sihtmaksetena raha korteriühistu remondifondi. Küll aga kostja vaidlustab, et hageja arvestas kostja poolt tasutud summad esmalt viiviste ja alles seejärel põhivõlgnevuse katteks. Hageja selgituse kohaselt kõik hageja poolt ajavahemikul detsembrist 2011 kuni oktoobrini 2012 tasutud sumad läksid kostja varasemate võlgnevuste katteks kuni detsember 2011 (tl 206-207).

Kohtuotsuse põhjendused

4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata.
6.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − Kostja on korteriühistu XXXliige; − Hageja põhikirja p 3.2. teise alapunkti kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest; majandamiskulud maksmisega viivitamisel võib ühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise tasumise võib liiget juhatus vabastada oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused; p 6.1. kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras (tl 103-105); − Kostja ei vaidlusta, et alates 2007.a. on ta tasunud hageja poolt esitatud arveid osaliselt, sh sihtotstarbelisi makseid remondifondi osas, lisades arvetele selgituse „põhitasud ilma viiviseta ilma remondifondita“, millest tulenevalt on kostjal tekkinud remondifondi sihtotstarbeliste maksete osas võlgnevus 2012.a lõpu seisuga 1238,13 eurot, millest summat 276.64 eurot (kolm aastat enne 01.11.2009) loeb kostja aegunuks (tl 93-95) − Hageja on esitanud perioodi 10.12.2011 – 10.10.2013 osas kostjale põhikohustuste ja viiviste kohta arveid kogusummas 5279,17 eurot (tl 133-143, 192); − Kostja on tasunud perioodil 19.12.2011 – 23.10.2013 vastavalt hageja arvetele summa 3754, 98 eurot, millest hageja on arvestanud kostja kohustuste katteks perioodi dets.2011okt 2013 osas summa 2058.25 eurot, ülejäänud summa on hageja arvestanud kostja viiviste ja põhikohustuste võlgnevuse katteks, mis oli kujunenud enne detsembrit 2011 (tl 148,191-192).

2-12-24003

7.Kuivõrd kostja loobus menetluse kestel vaidlustamast hageja õigust esitada arveid sihtotstarbeliste maksete kohta remondifondi, on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal oli õigus arvestada kostja poolt kuni oktoobrini 2013 hageja arvete järgi tehtud makseid nii, et kõigepealt kustutas hageja tagantjärele kostja poolt tehtud maksete arvel kuni detsembrini 2011 kostjal tekkinud varasema võlgnevuse viiviste ja põhimaksete (remonditasude) osas ning seejärel põhivõlgnevust.
8.Riigikohus on lahendis 3-2-1-138-11 märkinud (p 11), et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks ning VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist (VÕS § 113 lg 1). sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress.
9.Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga, et hageja võis kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks. Siiski kohus nõustub kostjaga, et hagejapoolne kostja võlgnevuse arvestus perioodi osas enne dets 2011 on ebausaldusväärne ja tõendamata. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt olid tal hageja juhatusega erimeelsused kostjalt arvestatavate viiviste õigsuse suhtes, mille osas ta pöördus 2009.a. ja 2011.a. detsembris korduvalt hageja juhatuse poole palvega annulleerida viivised (tl 99-102). Hageja põhikirja p 3.2. kohaselt võib korteriühistu juhatus mõjuval põhjusel ühistu liikme viiviste maksmisest vabastada. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ole kostja avaldused läbi vaadanud ja nende suhtes midagi otsustanud ning kostjat vastavalt teavitanud. Kostjale esitatud arvest detsembrikuu kohta 2011 nähtuvalt oli kostjal varasema perioodi osas võlgnevus summas 1469,52 eurot (tl 139). Kostja on leidnud, et nimetatud summa sisaldab tema poolt vaidlustatud ja aegunud viiviseid ja hageja on alusetult arvestanud kostja poolt tasutud summasid varasema võlgnevuse katteks. Kohtu hinnangul on kostja sellekohane etteheide hagejale põhjendatud, kuna nimetatud võlgnevuse puhul ei selgu, millisest ajast seda arvestatakse. Kostja on omaks võtnud, et võlgnevus remondifondi maksete osas tekkis tal hageja ees juba 2007.a. TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada .Seega aegusid hageja poolt 2007.a. esitatud arvetest tulenevad nõuded 01.01.2011, kuid hagi on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormis 19.06.2012. Kohus ei nõustu samuti hageja käsitlusega, et kostja jättis arved tasumata heade kommete vastaselt. Kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt pidas kostja hageja õigust remondifondi summade osas vaieldavaks ja seetõttu keeldus arveid täies ulatuses tasumast, mitte aga soovist hagejale kahju tekitada.
10.Kohus leiab, et ka hilisema praktika puhul, mil hageja arvestas kostja poolt jooksvate arvete järgi tasutud summasid vaatamata kostja juhenditele mitte kostja põhikohustuste (v.a. remondifond), vaid kostja varasemate võlgnevuste katteks, oleks hageja juhatus hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6) pidanud kostjat sellest teavitama, vältimaks kostja võlgnevuse suurenemist.
11.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistus liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
12.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kõik kostja poolt perioodil detsember 2011 –oktoober 2013 hagejale tasutud summad tuleb arvestada kostja sel perioodil tekkinud võlgnevuse katteks , mistõttu kostja võlgnevus põhikohustuste ja viiviste osas moodustab 1534,19 eurot (5279,174

2-12-24003 3754,98), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulude jaotus

13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium