Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-20085
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(endine X, isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Tanel X (isikukood XXX, XXX, elektronpost XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26.11.2013
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXvastu üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmiseks 500 euro ulatuses. 11.07.2011 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt kostja asus üürima eluruume koos abihoonetega aadressil XXX. Antud kinnisasi kuulus hageja pojale XXX, kes oli volitanud hagejat esindama ennast antud kinnistuga seonduvate üüri- ja müügitehingute asjus. Üürileping kehtis kuni 11.07.2012. Eluruume üle vaatama minnes selgus, et kostja on ruumides teinud mitmeid omavolilisi ümberkorraldusi, milleks tal puudus hageja luba. Hagejaga peetud kirjavahetuses tunnistas kostja omavoliliste ümberkorralduste tegemist. 08.08.2012 ruumide olukord fikseeriti. Suuremad kostja poolt ilma loata teostatud ümberkorraldused pildistati hageja, hageja esindaja ja OÜ XXX maakleri XXX juuresolekul. Kohapeal koostati eluruumi üürileandmise ja vastuvõtmise akt, millele kirjutasid alla eelnimetatud kohalviibinud isikud. Kostja allkirja ei olnud võimalik saada seoses tema mitteilmumisega. 17.08.2012 kohtumisel tunnistas kostja kõiki üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud omapoolseid loata ümberkorraldusi eluruumis ning kohustus tasuma hüvituseks 500 eurot, 100 euro kaupa, maksetähtajaga 15.01.2013. Antud kohustuse kohta kirjutas kostja omakäelise võlakohustuse üleandmise ja vastuvõtmise akti teisele leheküljele. Kostja ei täitnud maksekohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele telefoni teel. Kostja väide üürilepingu õigustühisuse kohta ei vasta tõele. Üürilepingu sõlmimise ajal oli kinnistu omanikuks hageja poeg XXX. 11.04.2011 volitas XXX hagejat esindama ennast antud kinnistuga seonduvate üüri- ja müügitehingute asjus. Lisaks kasutas kostja lepingus mainitud ruume aasta aega, mida tõendavad nii hageja ja kostja vaheline kirjavahetus kui ka asjaolu, et kostja tasus hagejale üürisummasid.
Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et XXX ei olnud lepingu sõlmimisel eluruumi omanik ja XXX koostatud volitus äratab kahtlust kuna see ei ole notariaalselt kinnitatud. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates käesoleva tsiviilasja toimiku materjale kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.07.2011 üürilepingu, mille alusel hageja andis kostjale elamiseks XXX asuva eluruumi (tl 28).
Kostja on seisukohal, et kuna üürileandja ei olnud üüritud eluruumi omanikuks ja omaniku volitus ei olnud notariaalselt tõestatud, siis sõlmitud üürileping oli õigustühine. Kohus selgitab, et VÕS § 271 ei tulene, et üürileandjaks saab olla vaid omanik. Seetõttu kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et üürileping ei olnud sõlmitud omanikuga tingib lepingu tühisuse. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja on sõlmitud üürilepingut täitnud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Toimikumaterjalist nähtuvalt võttis kostja omaks eluruumile tekitatud kahju ja kohustus kahju hüvitama 500 euro ulatuses (tl 40-41). Seega on kahju hüvitamise kohustus tõendatud kostja võlatunnistusega. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on otsus tehtud kostja kahjuks ja vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.