Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 6. detsember 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-53652
Tsiviilasi
Raha24 OÜ hagi Ü.L. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 826.78 eurot
826.78 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Raha24 OÜ, registrikood 11306564, asukoht Valge 13, Tallinn, lepinguline esindaja Darbi-Julia Tarmisto esindajad Kostja Ü.L., isikukood x, elukoht x Tsiviilasja hind
Ärakuulamise aeg
toimumise 11.11.2013
Jätta rahuldamata Raha24 OÜ hagi Ü.L. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 826.78 eurot.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja Raha24 OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta kaebuse istungil läbivaatamist.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse kohaselt on kostja Ü.L. esitanud 15.03.2008 hageja Raha24 OÜ veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 479.34 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks ning sooviga tasuda laen ühes osas 60 kalendripäeva jooksul, s.o. hiljemalt 14.05.2008. Kooskõlas
Tsiviilasi nr 2-12-53652 hageja laenulepingu üldtingimuste punktiga 4.3.3. kohustub laenutaotleja nimetatud laenult tasuma lisaks põhisummale intressi 95.86 eurot. Hageja rahuldas kostja taotluse ja sõlmis kostjaga laenulepingu nr x, mis on käsitletav laenulepingu põhitingimustena, ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o. 15.03.2008) kostja arveldusarvele tarbimislaenu summas 479.34 eurot. Kostja on kasutanud ühel korral laenulepingu üldtingimuste punktis 8.2. sätestatud võimalust laenutähtaja edasilükkamiseks ehk pikendamiseks, tasudes nimetatud teenuselt ettenähtud tasu. Peale laenutähtaja edasilükkamist oli kostja laenu lõplikuks tagastamise tähtpäevaks 13.06.2008. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.1. kohustub klient, kes on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses kuus või enam päeva, tasuma, muu hulgas, võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 11.31 eurot. Hageja väljastas 25.06.2008 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kostja kohustus tasuma 11.31 eurot. Meeldetuletusteatis muutus sissenõutavaks seitsme kalendripäeva möödudes, s.o. alates 04.07.2008. Seoses nõude mittetäitmisega, edastas hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale Inkassokeskus OÜ, kes tagastas nõude edasise kohtuvälise sissenõudmise ebaotstarbekuse tõttu. Teostatud teenuste eest on hageja kandnud kulu 18 eurot, mis on käsitletav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 mõistes ning mille tasumise kohustus lasub kostjal. Hagi esitamise ajaks on kostja oma nõude katteks teinud seitse makset kogusummas 134.19 eurot, mille hageja on arvestanud esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude, seejärel põhiosa, järgmisena intresside ning lõpuks muude kulude katteks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 10 on laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0.75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla kostjale ebamõistlikult koormav, vähendab hageja viiviseid põhinõudeni, misjärel on kostjal hagi esitamise kuupäeva (21.03.2013) seisuga tasumata viivis kogusummas 356.46 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena laen summas 356.46 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 18 eurot ning kõrvalnõudena intress summas 95.86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 356.46 eurot. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja vastuse (tl 58-59) ja täiendava seisukoha (tl 84-85) kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga mingit laenulepingut, vaid seda tegi Ü.H.. Kostja tegi ka 2010. aastal avalduse politseile. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 16.03.2010 teatise nr 10267000226 (tl 60-61) kohaselt jäeti kriminaalmenetlus alustamata ja soovitati pöörduda tsiviilnõudega kohtusse. Samadel asjaoludel on Pärnu Maakohtu menetluses ka Swedbank Liising AS hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-11-16858), kus on kostja taotlenud laenuvõtja allkirja ekspertiisi laenulepingul. Vaatamata sellele, et kostja poolt oli juba 2010 aastal hageja esindajale selgitatud, et ta oli küll andnud teisele isikule volituse oma pangaarve kasutamiseks (edastanud koodikaardi ja paroolid), ei tähenda see seda, et oleks teda volitanud oma nimel kiirlaenu lepinguid sõlmima. Seetõttu tuleb nõue lugeda põhjendamatuks. Kostja isikut ei ole 15.03.2008 laenulepingu sõlmimisel identifitseeritud. Hageja märgib, et kostja elas koos Ü.H.ga kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt, kuni 2009. aasta juunikuuni, ent nagu nähtub hagist ja selle lisadest, on kostja isiklikult pangakontolt teostatud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks osalised tasumised veel 2010. aasta novembris, s.t kostja pidi olema oma kohustustest teadlik. Lisaks leiab hageja, et kui kostja on ise võimaldanud (väidetavalt) kolmandal isikul kasutada enda
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-53652 dokumente (paroolikaart või ID-kaart koos koodidega) ja salastatud andmeid (paroolid, kasutajatunnused), siis vastutab selle tagajärjel tehtud tehingute eest kostja. Tulenevalt asjaolust, et kostjaga on hageja sõlminud kliendisuhte esmakordselt 18.07.2007, mil ei kehtinud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud § 15 lõikest 1 tulenev isikusamasuse tuvastamise nõue: krediidiasutuses või finantseerimisasutuses konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega krediidiasutusel või finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, tuleb tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas, ei ole eelnimetatud alusel kostja isikusamasus tuvastatud. Laenu saamiseks on tulnud kostjal läbida mitu erinevat etappi:
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-53652
Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub lugeda laenuleping sõlmituks Raha24 OÜ-le esitatud tingimustel põhjendusega, et 479.34 eurot on kantud kostja arvelduskontole ning kostja on osa laenu summast hiljem ka tagastanud. Kohus sellise laenulepingu sõlmimise käsitlusega ei nõustu. Kostja ja hageja vahelist võlasuhet reguleerivad raha ülekandmise hetkel kehtinud VÕS § 410 sätted tarbijakrediidilepingute kohta, aga ka lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega, isegi kui seda ei tehta kirjalikult ja isikut identifitseerides. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud (tema ID-kaarti kasutas Ü.H.), laenulepingul ei ole tema allkirja ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja ei ole võetud laenu oma arvelduskontole tellinud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 479.34 ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud. Kohus on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Laenulepingu sõlmimist peab tõendama hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Raha24 OÜ ja kostja on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. Hagiavaldusele lisatud tõendid seda ei tõenda. Hagiavaldusele lisatud laenuleping on kohtu hinnangul laenuandja tüüptingimused, mitte konkreetse summa laenamise kohta sõlmitud leping konkreetsete tingimustega. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-s 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Sarnastel asjaoludel on samadele järeldustele jõudnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 tehtud määruses (p 11 ja 12). VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Antud juhul eeltoodut järgitud ei ole ja tüüptingimused ei ole seega lepingu osaks. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-53652
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.