2.Välja mõista kostjalt XXX hageja ITM Inkasso OÜ kasuks võlgnevus summas 170,65 (ükssada seitsekümmend eurot ja 65 senti) eurot (millest laenu põhiosa on 153,88 eurot, intressid 7,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 9,36 eurot).
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja ITM Inkasso OÜ kasuks alates 05.09.2013. a kuni põhinõude (153,88 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-13-20263 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja volitatud esindaja esitas 02.05.2013.a. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi võlgnikule 20.05.2013. a. makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 12.07.2013. a. esitas Võlgnik makseettepanekule osalise vastuväite. Vastuväite kohaselt ei tunnista võlgnik nõuet summas 457.94 eurot, kuivõrd maksegraafiku alusel on ta enamuse võlast tasunud. Võlgniku põhjenduste kohaselt sai ta laenu 639.12 eurot ja pidi tasuma intresse 357.91 eurot. Võlgniku väidete kohaselt on ta tasunud 985.00 eurot maksegraafiku alusel. Seejuures esitas XXX oma väidete põhistamiseks AS Swedbank väljavõtte, millise kohaselt on ta perioodil 26.11.201106.11.2012. a. tasunud kokku 470 eurot.
2.Hageja selgitab, et avaldaja nõude aluseks maksekäsu kiirmenetluses oli 30.03.2012. a. sõlmitud võlatunnistus, millise kohaselt tuli võlgnikul kokku tasuda 431.29 eurot, sh. põhiosa 386.83 eurot ja intressid 44.46 eurot. Avaldaja andmetel on võlgnik tasunud 30.03.2012. a. võlatunnistuse so. Leping XXX alusel 270.00 eurot perioodil 30.03.2012. a. kuni 06.11.2012. a. Märgitu nähtub ka võlgniku enda poolt esitatud pangakonto väljavõttel. Avalduse esitamise seisuga oli võlgnikul tasumata põhiosa 153.88 eurot ja intressid 7.41 eurot, mida antud tsiviilasjas avaldaja käesolevaga hageja kostjalt ka nõuab. 30.03.2012.a. sõlmitud Lepingu XXX alusel tasus võlgnik, põhiosa 232.95 eurot ja intresse 37.05 eurot, kokku 270.00 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.10.2009. a. Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 10 000.00 krooni ehk 639.12 eurot saamiseks, laenuperioodiks 180 päeva (t. lk 28-39 ja lk 40-41). Hageja selgitab, et laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsmoney.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr XXX (t. lk 40).
4.Placet Group OÜ rahuldas 20.10.2009.a. kostja laenutaotluse ning laenusumma 10 000.00 krooni ehk 639.12 eurot kanti kostjale üle (t. lk 42). Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 27.10.2012. a (t. lk 41). Hageja märgib, et enne laenusumma ülekandmist kostja arvelduskontole pidi olema tema isikusamasus tuvastatud. Kuivõrd kostja on ka varasemalt laenu saanud internetikeskkonnas „smsraha“ ja „smsmoney“, siis on tema isikusamasus tuvastatud varasemalt. s.o 14.12.2009. a. Keila postkontoris (t. lk 43-45). Isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitab kostja seejuures, et ta on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega.
5.Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on kostja teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui laenusaaja laenulepingut nõuetekohaselt ei täida. Kostja on internetikeskkonnas „smsmoney“ saanud laenu 11. korral ja seega kehtivad talle laenusummad
2-13-20263 ning tagasimaksed nagu kuldklientidel võetud laenudelt. Hageja selgitab, et 639.12 euro saamisel laenuperioodiga 180 päeva pidi kostja saadud laenu puhul tasuma intresse 357.91 eurot (t. lk 41). Saadud laen 639.12 euro ja intressid 357.91 euro, kokku 997.03 euro tuli tagastada hiljemalt 27.10.2012.a. maksegraafiku alusel osamaksetena.
6.Kostja aga ei tagastanud 20.10.2009. a. võetud laenu koos intressidega ettenähtud tähtajaks. Kostja ei kasutanud ka laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks Laenulepingu punktis 9.1. sätestatud õigust Laenu tähtaja pikendamiseks. Laenulepingu p. 9.1 kohaselt on Laenusaajal õigus taotleda Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist 15 või 30 päevaseks perioodiks. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamisel omandab Laenusaaja õiguse tagastada laenusumma Laenuandjale pikendatud tähtaja jooksul.
7.Seejuures ei ole kostja reageerinud Placet Group OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja hoiatas kostjat, et võla tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles ja loovutab oma nõude kogu ulatuses sissenõudmiseks ITM Inkasso OÜ-le ehk käesoleval ajal hagejale, tulenevalt üldtingimuste p. 19.1.
8.Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ Placet Group laenulepingu üles ja loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso, tulenevalt Laenulepingu p. 19.1. Seega juba laenulepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laenuandjal on õigus loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused Osaühingule ITM Inkasso ehk käesoleval ajal hagejale. Kostja on teadlik, et hagejale on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused.
9.Loovutatud võlgnevuse likvideerimise osas leidis ITM Inkasso, käesoleval hetkel hageja, kohtuvälise lahenduse kostjaga. Uuele võlausaldajale OÜ-le ITM Inkasso tunnistas kostja seisuga 30.03.2012.a. võlgnevust summas 386.83 eurot ning 30.03.2012.a. sõlmisid pooled võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva Lepingu nr XXX (t. lk 50-51). Leping nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (7 kuud – 30.04.2012-27.10.2012) 50.00 eurot 6-kuu jooksul, v.a. viimane 7. osamakse 27.10.2012.a. summas 131.29 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 431.29 eurot, sh. põhivõlg 386.83 eurot ja intressid 44.46 eurot.
10.Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei täida käesolevat Lepingut maksegraafiku alusel on hagejal õigus kogu võlgnevuse summa sisse nõuda (lepingu p. 8) ning õigus nõuda viiviseid kogu võlgnevuse summalt. Tulenevalt kõnealusest maksegraafikust nõuab hageja viiviseid kooskõlas VÕS-s sätestatuga.
11.Võla tasumise kokkuleppega nr XXX aktsepteerimise ehk nõustumise väljendamiseks pidi kostja tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimistasu 20.00 eurot maksegraafiku alusel või p. 10 alusel jõustub Leping selle allkirjastamise hetkest. 04.04.2012.a. on kostja kinnitanud nimetatud kokkuleppega nõustumist oma allkirjaga. Seega on kostja aktsepteerinud maksegraafikuga nõustumist selle allkirjastamisega. Kõnealuse Lepingu p. 10 kohaselt jõustub Leping selle allkirjastamise hetkest ja muu hulgas Lepingu jõustumiseks piisab ainult kohustatud isiku allkirjast. Leping XXX alusel on kostja tasunud täies ulatuses 5 osamaksu ja osaliselt kuuendast osamaksust 20.00 eurot (t. lk 47-48 p. 10-14 ja t. lk 50).
12.Seega on Leping XXX jõustunud ja kehtiv. Kostja on tasunud Leping XXX alusel põhiosa 232.95 euro ja intresse 37.05 euro (t. lk 47-48; 50). Võla tasumise kokkuleppe Lepingu XXX alusel on kostja jätnud põhjendamatult osamaksed tasumata. Kostjaga oli sõlmitud talle jõukohane Leping tasumisega maksegraafiku alusel iga kuu 50.00 eurot, v.a. viimane osamakse.
2-13-20263
13.Võla tasumise kokkuleppe kohaselt on kostja teadlik, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu ülejäänud võlgnevus, kuid vaatamata eeltoodule on kostja jätnud kõik osamaksed tasumata ja viivitab oma kohustuste täitmisega tänaseni. Seega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus Võla tasumise kokkuleppe Leping XXX alusel on kogusummas 161,29 eurot , sh. põhivõlg 153,88 eurot (maksegraafiku alusel 2 kuu põhiosa), intressid 7.41 eurot. Hageja esindaja ning kostja vahelised läbirääkimised soovitud tulemusi ei andnud, mistõttu hagejal ei jää üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
14.Vastuseks kostja hagi vastuväidetele on hageja oma 14.11.2013. a vastuses märkinud, et kostja 04.11.2013. a e-mailiga esitatud vastus ei ole hageja hinnangul esitatud kooskõlas TsMS § 394 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Hageja viitab, et kohus on 12.09.2013. a kohtumääruses hagejale ja kostjale selgitanud, et menetlusosalistel tuleb kõik taotlused, vastuväited, avaldused esitada eesti keeles loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Lisaks on kohus selgitanud, et kohtule tuleb viivitama teatada oma kontaktaadress ja sidevahendid. Hageja leiab, et kostja on eeltoodud kohtu nõude täitmata jätnud. Ka ei vasta hageja hinnangul kostja 04.11.2013. a vastuväide TsMS § 336 lg 1 sätestatule. Hageja on seisukohal, et kostja vastus ei ole nõuetekohane ja see tuleb jätta tähelepanuta. Hageja hinnangul on kostja vastus puudustega ja seega ei saa kohus kostja väiteid arvestada, veelgi enam - kostja e-kirja teel esitatud vastus on nõuetekohaselt allkirjastamata ja saatja isikut ei ole autenditud.
KOSTJA VASTUVÄIDE
15.Kostja esitas 04.11.2013. a kohtule e-kirja, milles vaidles hagis esitatud nõuetele vastu. Ühes eeltoodud e-kirjaga esitas kostja kohtule ka oma vastuväite lisad, s.o konto väljavõtted. Oma vastuväites tõi ka kostja välja asjaolud, et PLACET GROUP OÜ Laenusummaks oli 10000 krooni, laenuperioodiks 180 päeva ning Laenu ID numbriks 310049490.
16.Kostja märgib oma vastuväites seejuures järgmist: „Olen makstud kroonid - 8925 krooni ja 00 senti euro 605 € ja 00 senti. Kokku 18363 krooni ja laenusumma oli 10000 krooni. Ma usun, et kohustus PLACET GROUP OÜ makstud koos viivisega, kuid PLACET GROUP OÜ viib mind eksiteele, ja nõuab makseid.“
17.22.11.2013. a saatis kostja kohtule uuesti oma 04.11.2013. a saadetud vastuväite (sh lisad) hagile, mis oli kostja poolt digitaalallkirjastatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja 04.11.2013. a hagi vastuses sisalduvaid puudusi (I); seejärel hindab kohus, kas hagi võiks olla alusetu põhjusel, et kostja on hagejale kogu võla tasunud (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
20.Kostja 04.11.2013. a e-kirjaga saadetud vastus hagile on digitaalallkirjastamata. TsMS § 336
2-13-20263 lg 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. mai 2012. a kohtumääruses nr 3-2-1-74-12 p 8 selgitanud, et TsMS § 336 lg 4 nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Nimetatud norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Seejuures on aga antud normi rakendamine kohtu õigus ning rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus.
21.Kohus selgitab, et hagiavaldus koos lisadega ning 12.09.2013. a kohtumäärus saadeti 21.10.2013. a kostja, XXX, e-posti aadressidele: „XXX“ ning XXX. Seejuures kohustas kohus kostjat viivitamatult kinnitama eeltoodud e-kirja kättesaamist. Kohus juhib tähelepanu, et kostja e-posti aadress „XXX“ on toodud hageja poolt esitatud laenutaotluses (t. lk 40) ning 14.12.2009. a isikusamasuse tuvastamise ankeedis (t. lk 43). Rahvastikuregistri väljavõttest (t. lk 62) tulenevalt on viimatimainitud e-posti aadress ka kostja XXX kehtivaks sidevahendiks. 24.10.2013. a saatis kostja e-posti aadressilt: „XXX“ kohtule teate, et ta on edastatud dokumendid kätte saanud ning soovis seejuures teada hagile vastamise tähtaega. Samas oli antud e-kirjale lisatud kohtu poolt 21.10.2013. a kostjale saadetud e-kiri (mis edastati XXX ning XXX). Kuupäeval 04.11.2013. a esitas kostja e-posti aadressilt: „XXX“ vastuse hagile (sh lisad). Lisaks saatis kostja 22.11.2013. a kohtule (t. lk 101) uuesti 04.11.2013. a esitatud vastuse, mis oli seekord varustatud ka kostjapoolse digitaalallkirjaga. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtul põhjust kahelda, et e-posti aadressilt: „XXX“ edastatud e-kirjade, sh hagi vastuse, saatjaks on kostja XXX.
22.Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on kostjal õigus hagiga mittenõustumisel esitada hageja nõudele vastuväited TsMS § 394 lg 2 sätestatud korras kirjaliku vastuse esitamisega ning vajadusel omapoolseid vastuväiteid ka tõendada. Eeltoodud sättele juhtis kohus kostja tähelepanu 12.09.2013. a hagi menetlusse võtmise määruses, selgitades, milliseid andmeid peab vastavalt TsMS §-le 394 kostja vastus hagile sisaldama. Antud juhul ei vasta kostja 04.11.2013. a esitatud vastus hagile TsMS § 394 sätestatud nõuetele. Nimetatule on ka hageja juhtinud tähelepanu oma 14.11.2013. a seisukohtades (t. lk 95-96). Samas ei saa kohtu hinnangul jätta puudustega vastust hagile arvesse võtmata juhul, kui sellest järeldub kostja tahe hagile vastu vaielda. Nimelt on kostja 04.11.2013. a vastuväites avaldanud, et kostja on oma kohustused PLACET GROUP OÜ-le koos viivistega tasutud. Kohus leiab, et kostja poolt märgitust (t. lk 70) järeldub, et kostja hinnangul on hagiavalduses tema vastu suunatud nõuded alusetud.
23.Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 6 võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Eeltoodut silmas pidades võtab kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse kostja 04.11.2013. a kohtule esitatud vastuväidet. II
2-13-20263
24.Asja materjalidest nähtuvalt ei esine pooltel vaidlus selles, et 20.10.2009. a sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja SMS kiirlaenulepingu (laenu ID 310049490), mille alusel kostja on saanud hagejalt laenu summas 10000 krooni ehk 639,12 eurot, laenuperioodiks 180 päeva (t. lk 40-41 ja t. lk 70). Hagejal ja kostjal ei esine vaidlust ka selles, et PLACET GROUP OÜ on oma nõude loovutanud hagejale, ITM Inkasso OÜ-le (t. lk 38 ja 75). Ühtlasi pole kostja vaielnud vastu asjaolule, et 30.03.2012. a on pooled võlgnetava kohustuse täitmiseks sõlminud iseseisva Lepingu nr XXX (t. lk 50). Veelgi enam, kostja on eeltoodud lepingu digitaalallkirjastanud (t. lk 51) ning vastavalt lepingule hagejale osamakseid tasunud (t. lk 75).
25.Siiski vaidleb kostja täies ulatuses vastu hagiavalduses esitatud nõuetele. Kostja on oma 04.11.2013. a vastuses hagile märkinud, et ta on PLACET GROUP OÜ-le tasunud 8925 Eesti krooni ning lisaks 605 eurot. Kostja väidete kohaselt on kostja hagejale kokku tasunud 18363 krooni, s.o 1173.61 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et temapoolsed kohustused on täidetud.
26.Kohus märgib, et hageja ja kostja on sõlminud 30.03.2012. a võlgnetava kohustuse täitmiseks uue ning iseseisva Lepingu nr XXX, mis on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses (t. lk 50-51). Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 p 13 sedastanud, et eeltoodud sättes reguleeritakse iseseisva abstraktse kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstrakset) võlatunnistust. Seejuures on Riigikohus lisanud, et konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st mõlemad kohustused jäävad paralleelselt eksisteerima. Võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega loetakse täidetuks ka algne kohustus vastavalt VÕS § 89 lg 2 teisele lausele. Seega on ka Leping XXX näol tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, kuivõrd sellega on loodud iseseisev kohustus kõrvuti esialgse kohustusega (s.o 20.10.2009. a sõlmitud SMS kiirlaenuleping, t. lk 41). Eeltoodule on seejuures viidanud ka hageja kohtule 04.09.2013. a esitatud hagis (t. lk 25).
27.Kohus selgitab, et pooltevahelisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-2106, p 13). Ülaltoodust tulenevalt on kostja oma vastuses hagile avaldanud, et ta on oma võlgnetavad kohustused PLACET GROUP OÜ ees juba täitnud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg-st 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja on oma vastuväites esitatud seisukohtade tõendamiseks esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted (t. lk 73-78). Vastavalt TsMS § 238 lg-le 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus selgitab, et kuivõrd Leping XXX ehk nn konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti hageja ja kostja poolt kuupäevaga 30.03.2013. a ning vastavalt lepingus sätestatud maksegraafikule tuli kostjal esimene osamakse tasuda 30.04.2013. a, siis on käesoleval juhul asjassepuutuvad üksnes need ülekanded (t. lk 75; p 5-9), mis tõendavad osamaksete tasumist kostja poolt vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.
28.Lepingus nr XXX leppisid pooled seejuures kokku, et kostja võlgnevus hageja ees seisuga 30.03.2012. a on kokku summas 431,29 eurot, millest 386,83 eurot on põhivõlg (t. lk 50). Eeltoodud võlatunnistuse kohaselt oli kostja kohustatud ajavahemiku 30.04.2012-27.09.2012. a jooksul hagejale tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt 50 eurot kokku 6 kuu jooksul ning
2-13-20263 viimase 7. osamakse summas 131,29 eurot kuupäevaks 27.10.2012. a. Seejuures nähtub kostja AS Swedbank pangakonto väljavõttest (t. lk 75, p 5-9), et kostja on perioodil 30.03.201206.11.2012. a. tasunud hagejale kokku 270 eurot. Eeltoodud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud süsteemi väljavõte kostja osamaksete tasumise kohta (t. lk 47-48, p 10-14). Seega on kostja 30.03.2012. a Lepingu XXX alusel tasunud 270 eurot, mille moodustavad põhivõlg summas 232,95 eurot ning intressid summas 37,05 eurot. Vastavalt eeltoodud lepingule ning poolte poolt esitatud tõenditele on kostjal tasumata veel 161,29 eurot, s.o põhivõlg summas 153.88 (386,83 – 232,95) eurot ja intressid 7.41 (44,46-37,05) eurot.
29.Kohus leiab, et kostja pole kohtule esitanud ühtegi asjakohast seisukohta või tõendit, mis võiksid anda alust hagiavalduse täielikuks või osaliseks rahuldamata jätmiseks. Veelgi enam, kostja enda poolt esitatud tõendid (t. lk 75-76) kinnitavad hageja seisukohti ning hagis esitatud kostja vastu suunatud nõudeid. Asja materjalidest nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud Lepingust XXX tulenevad kohustused. Kohus leiab, et kostja pole kohtule esitanud ühtegi seesugust tõendit, mis tõendaksid kostja õigust vastavat lepingut mitte täita ja jätta tasumata osamaksed ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kostja pole teatanud hagejale ka poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
30.Seega on kostja põhjendamatult jätnud hagejale tasumata laenusumma 153,88 eurot ning intressid summas 7,41 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt Lepingule XXX p 8 leppisid pooled kokku, et kui võlgnik ehk kostja ei täida maksegraafikut või hilineb mõni makse õigeaegse teatamiseta, jätab võlausaldaja endale õiguse lugeda graafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning võlgnikul tuleb kogu võlgnetav summa koheselt tasuda, millele lisatakse seejuures ka peatatud viivised. Kostja on antud juhul oma lepingulisi kohustusi rikkunud, jättes osaliselt õigeaegselt tasumata graafikus toodud osamaksed. Kohustuse rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal ehk käesoleval juhul hagejal on seega õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik, s.o kostja, on kohustust rikkunud.
31.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intresimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 94 sätestatu, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on Lepingus XXX p 5 sätestanud, et juhul kui maksegraafik katkeb võlgniku (s.o kostja) süü tõttu, on võlausaldajal õigus arvestada viivist tasumata võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Viivise määraks on lepingu p 3 kokkulepitud intressimäär 0,33 eurot päevas. Kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 27.10.2013. a, arvestab hageja viiviseid alates 28.10.2012. a tasumata põhisummalt (153,88 eurot) 0,02% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Seejuures on hageja vastava viivisesumma tõendamiseks esitanud ka vastava kalkulatsiooni (t. lk 26). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,36 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
32.Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
2-13-20263 põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. III
33.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 153,88 eurot, tasumata intressid 7,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 9.36 eurot ning alates 05.09.2013. a kuni põhinõude (153,88 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
35.Kohus ei pea käesoleval juhul võimalikuks näha menetluskulude suurust ette juba kohtulahendis (TsMS § 405 lg 1 p 3). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja pole käesoleval juhul kohtule esitanud väidetud õigusabikulude arvet summas 60 eurot. Vastavalt Riigikohtu praktikale õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.