05.detsember 2013, kell 16.00, Võru kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kantselei Tsiviilasja number
2-12-30245
Hagi ese
AS Ramirent Baltic hagi Adevar OÜ vastu põhivõlgnevuse 9950,46 euro ja viiviste 5049,54 euro nõudes.
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja AS Ramirent, registrikood 10199349, asukoht Laki 11D Tallinn, 12915 Harjumaa, esindaja Dagne Niit, Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn;e-post:[email protected]; v.adv Alo Noormets, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Tartu osakond, Kaluri 2, 51013 Tartu, epost:[email protected]; Kostja Adevar OÜ, registrikood 11288547, asukoht Pässa küla, Lasva vald, Võru maakond, esindaja v.adv abi Rait Ratasepp, advokaadibüroo Varul, Kaluri 2, 51013 Tartu, e-post: [email protected]. adv. Leonid Tolstov; e-post: [email protected] .
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
07.01.2013, 11.06.2013 Hageja esindaja v.adv Alo Noormets; Kostja esindaja v.adv abi Rait Ratasepp.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Ramirent Baltic hagi Adevar OÜ vastu.
2.Välja mõista Adevar OÜ-lt AS Ramirent Baltic kasuks kahjuhüvitis 9 950,46 (üheksa tuhat üheksasada viiskümmend) eurot ja 46 (nelikümmend kuus) senti ning seisuga 05.12.2013 viivis 1266,72 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti.
3.Välja mõista Adevar OÜ-lt AS Ramirent Baltic kasuks viivis protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (1266,72 eurot) ei tohi ületada põhinõuet ( 9950, 46 eurot). Menetluskulude jaotus 4.Menetluskulud jätta Adevar OÜ kanda. 5.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib AS Ramirent Baltic nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2007 kliendilepingu nr 31311, mille eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara (edaspidi „Seadmed“) rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida rentniku volitatud isikute ring. Alates kliendilepingu sõlmimisest on kostja viie aasta jooksul korduvalt rentinud hagejalt erinevaid seadmeid, sh tellinguid ning neid ise paigaldanud. Viimati rentis kostja hagejalt seadmed ehitustööde läbiviimiseks Tartumaal Märja alevikus. Hageja väljastas kostjale seadmed kolmes osas ning nende kohta sõlmiti järgmised rendilepingud: 25.07.2011.a. leping nr RL243565; 23.09.2011.a. leping nr RL250819; 11.11.2011.a. leping nr RL268964. Kostja ei ole esitanud hagejale tellinguid tellides mingit joonist ehitusprojekti ega muuliigilist dokumentatsiooni Märja ehitusobjektile paigaldatavate tellingute kohta. Kokku on kostjale Märja projekti raames väljastatud tellingute kinnitamiseks 106 seinakinnitit, mis on piisav tellingute nõuetekohaseks kinnitamiseks. Rendilepingu nr RL258019 alusel andis ta kostjale üle tellingute kinnitamiseks 20 seinakinnitit; rendilepingu nr RL243565 raames andis ta 70 seinakinnitit ja rendilepingu nr RL268964 raames veel täiendavalt 16 seinakinnitit. Hageja rõhutab, et poolte vaheliste rendilepingute esemeks oli rendileandja poolt rentnikule seadmete rendile andmine. Kliendi vastava soovi korral pakub hageja teatud juhtudel ka konkreetse projekti raames tellingute projekteerimise teenust, mis sisaldab ka vajaminevate detailide koosseisu ja koguse väljaarvutamist. Sellisel juhul sõlmitakse poolte vahel eraldi projekteerimise kokkulepe ning see toimub täiendava tasu eest. Käesoleval juhul esitas kostja hagejale tellimuse konkreetsetele seadmetele ning kokkulepet projekteerimise või vajaminevate detailide koosseisu või koguse kohta ei sõlmitud. Hageja väljastas kostja tellimusel kostja enda poolt välja arvutatud hulga seinakinniteid ning sai hagejalt kaasa fassaaditellingute Plettas SL 70 paigaldus- ja kasutusjuhendi, mis on avalikult kättesaadav ka hageja kodulehel.
2 (14)
Nimetatud asjaolusid arvestades eeldas hageja, et kostja teab professionaalse ehitusettevõtjana ise arvutada vajalike tellingute ja kinnitite arvu ja oskab neid nõuetekohaselt paigaldada. Kostja kinnitas, et omab piisavaid oskusi ja kogemusi seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks. Kostjal oli lepinguline kohtus teavitada hagejat juhul, kui selgusid mistahes puudused seoses seadmete seisundi või nende kasutamisega. Kostja ei teavitanud hagejat ühtestki puudusest ega esitanud nendega seoses ühtegi pretensiooni. Järelikult nimetatud puudusi ei esinenud või käitus kostja tellinguid monteerides ise raskelt hooletult. Hageja vastutus on eelnevast sõltumatult välistatud juba üldtingimuste punktiga 7.4, mille kohaselt „ei vastuta Rendileandja Rentniku poolt Seadmete kasutamise käigus Rentnikule või kolmandale isikule tekitatud kahju eest“. 1.1 Pärast tellingute kokkuvarisemist viidi kõik mahakukkunud tellingud hageja laoplatsile, kus nii hageja kui ka kostja esindaja (E. V. ) juuresolekul sorteeriti mahakukkunud tellingudetailide hulgast välja sellised detailid, mis on taastatavad, ning sellised detailid, mis on saanud (tugevalt) kahjustada ja taastamisele ei kuulu. Ka kostja esindaja veendus mahakukkunud tellingudetailide seisukorras ning nõustus sellise detailide eraldamisega. Detailid, mis nii hageja kui kostja nõusolekul ei kuulunud taastamisele, on kajastatud 25.01.2012 kahjuaktis nr 002. Hageja tarnib oma äritegevuses väljarenditavad tellingud selliselt Saksa äriühingult ALTRAD plettac assco GmbH (edaspidi tarnija). Võttes aluseks tarnija avaldatud ametliku hinnakirja ning kahjuaktis kirjeldatud tellingudetailid, selgus, et vastavad detailid maksaksid uuena tarnijalt tellides kokku 16 493,80 eurot. Hageja lootis kahjuakti koostades kompromisslahendusele, mille kohaselt “ostaks” kostja kahjustada saanud detailid kahjuhüvitise väärtusega hagejalt ära, mistõttu lisas hageja kahjuakti ka käibemaksu. Seega ei ole käibemaksu sisaldus käesoleva nõude lahendamise seisukohalt oluline. Arvestades, et kahjustada saanud detailide uusväärtuseks on tõendatult kokku 16 493,80 eurot. Hageja on arvestanud taastamisele mittekuuluvate detailide vanametalli väärtust ning asjaolu, et kahjustada saanud detailid olid kasutatud, mitte uued. Hageja on nõus andma kahjustada saanud detailid kostjale tasuta üle koheselt pärast haginõuete tasumist. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole kahjunõudele lisanud käibemaksu. Eeltoodust lähtudes määras hageja, et kostja vastuse suuruseks on antud juhul ca 50% uute samaväärsete detailide väärtusest, siis hageja leiab, et VÕS § 115 lg 1 alusel on kahjunõue summas 9 950,46 eurot põhjendatud ega kuulu vähendamisele.
1.2.Hageja saatis 24.04.2012 kostjale kirjaliku nõude (tl 105-108) summas 9950, 46 eurot ning palus selle tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Antud võimalust nõude kohtuväliseks tasumiseks kostja kasutanud ei ole, mistõttu on kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt kliendilepingule p 5.4 ja üldtingimuste p 5.8, mille kohaselt viivis on 0,5% päevas. Kliendileping p 5.4. sätestab, et hagejal on õigus kõnealuse lepingupunkti alusel kostjalt viivist nõuda mistahes makse tasumisega viivitamisel, mitte üksnes renditasu maksmisega viivitamisel. Üldtingimuste p 5.8 näeb ette, et rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega seotudkulud, mida viivis ei kata. Hageja leiab, et vastav viivis ei ole seotud ainuüksi kostjale väljastatud rendiarvete mittetasumisega, vaid igasuguste rahaliste kohustuse mittetäitmisega. Hageja on arvestanud viivist alates 09.05.2012 kuni 03.08.2012 summas 4278, 70 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, nõuab hageja lisaks viivist 770,84 euroni. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis summas 5049,54 eurot.
3 (14)
Hageja taotleb alternatiivselt juhul, kui kohus jätab kliendilepingu p 5.4 ja üldtingimuste p
5.8.alusel esitatud viivisnõude rahuldamata, välja mõista seadusjärgne viivitusintress kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni, mis on 20.12.2012 seisuga 447,77 eurot (9950,46€ x 0,02% x 225 päeva = 447,77€) ning kohtuotsuse tegemisest alates edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS §-des 94; 113 sätestatud intressimääraga.
KOSTJA SEISUKOHAD
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja rentis hagejalt 23.09.2011 rendilepingus nr RL258019 tellingud Tartumaal Märja alevikus ehitustööde läbiviimiseks. Sarnaselt varasematele hagejalt seadmete rentimisele, esitas kostja ka seekord hagejale täpsed andmed renoveeritava maja seinapinna kohta ning vastavalt sellele arvutas hageja esindaja välja renditavate tellingute mahu ning vajalike kinnitite arvu. Seega eeldades, et hageja, kes nimetab end juhtivaks ehitusseadmete ja tööriistade rentijaks Eestis, on oma ala professionaal, tekkis kostjal kõnesolevate seadmete rentimisel põhjendatud usaldus selle vastu, et hageja poolt väljastatud seadmed on heas korras ning piisavad sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
2.1.26.12.2011 puhunud tugev tormituul tõmbasid paigaldatud tellingud seinast lahti ning paiskas maja ees seisnud sõidukitele, kahjustades nii sõidukeid kui ka tellinguid endid. Kostja tellis ning on kohtule esitanud OÜ-st Rapidon tellingu dokumentide ekspertiisi (tl 50-55), mille tulemusel selgus, et kõnesolevate tellingute paigaldamiseks olnuks tarvis vähemalt 56 kinnitit (täpsema juhise järgi isegi 68 kinnitit). Seega tuvastas ekspertiis, et hageja poolt kostjale väljastatud tellingute juurde ei olnud lisatud piisavalt seinakinniteid. Nimelt nähtub 23.09.2011 rendilepingus nr RL258019, et hageja väljastas koos tellingutega kõigest 20 kinnitit, kuigi oleks pidanud väljastama vähemalt kolm korda rohkem. Kostja peab vajalikuks viidata ka seadmete rendi üldtingimuste p-le 2.1.2, millest tuleneb muuhulgas rendileandjale kohustus seadme väljarentimisel anda kaasa seadme turvaliseks ja nõuetekohaseks kasutamiseks tootja poolt ettekirjutatud mahus detailid. Nimetatud kohustusest tulenevalt on rendileandjal lausa keelatud seadme juhendites ettenähtust väiksemas mahus detaile väljastada. Kui seadme kasutamiseks vajalike detailide teadlik väljastamine oleks lausa kuritegelik ja kolmandate isikute elu ohtu seadev käitumine, siis detailide väiksemas mahus väljastamine kogemata, on käsitletav raske hooletusena. Poolte vahel sõlmitud teistest tellingute rentimise lepingutest tulenevalt ning eksperdi poolt tuvastatut aluseks võttes võib väita, et hageja on järjepidevalt eksinud kostja poolt renditud tellingute nõuetekohases komplekteerimises, väljastades igal korral nõutavast kordades vähem kinniteid. Eeltoodust tulenevalt on selge, et aset leidnud õnnetuse tingis tellingutel ebapiisava arvu seinakinnitite olemasolu. Järelikult on hageja just see, kes on vastutav tellingute kahjustamise eest ja seeläbi endale kahju tekitamises. Nõutust kolm korda vähemate kinnitite väljastamisel on hageja käitunud raskelt hooletult ning tekitanud seeläbi hoopis kostjale märkimisväärse kahju. Kostja on olnud sunnitud kandma tellingute alla jäänud sõidukitele tekitatud kahjud. Kostja selgitab, et 16.04.2012 allkirjastatud kahjuakt on poolte poolt küll allkirjastatud, kuid kostja esindaja allkiri sellel aktil ei tähenda mitte kahju tekitamise omaksvõtmist, vaid allkirjaga kinnitab kostja esindaja üksnes akti kättesaamist. Kostja kahjunõude mitte omaks võtmist kinnitab ka fakt, et 11.04.2012 saatis kostja läbi oma lepingulise esindaja hagejale kirja, milles vaidles kahjunõudele vastu ja nõudis hagejalt temale tekitatud kahju hüvitamist summas 30 350, 54 eurot ( tl 56-57).
2.2.Kostja täpsustab, et hageja viited 25.07.2011 ja 11.11.2011 sõlmitud rendilepingutele on asjakohatud. Kostja selgitab, et need rendilepingud on täiesti eraldiseisvad ning neid ei saa kuidagi koos käsitleda.
4 (14)
Käesoleva vaidluse esemeks on 23.09.2011 sõlmitud rendileping nr RL250819, mille alusel kostja tellis hagejalt oma ehitusobjekti konkreetsele seinale tellingud. 25.07.2011 rendilepingust nr RL243565, nähtub, et tellingud renditi ajavahemikuks 25.07.2011 kuni 31.08.2011. Järelikult oli selle rendilepingu alusel renditud tellingute puhul tegemist eraldiseisva tellimusega ning selle sidumine hilisemate rendilepingutega ei ole põhjendatud. Eeltoodu aga tähendab seda, et iga rendilepingu alusel väljastatud seinakinnitite arvu tuleb vaadata konkreetse rendilepingu põhiselt.
2.3.Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Hageja on arvanud kahju uue seadme hankimise hinna 9950,46 euro sisse ka käibemaksu summas 1658,41 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava avaliku registri kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane juba alates 1994. aastast. Seega hageja majandustegevuse tarbeks soetavatelt seadmetelt ei pea hageja käibemaksu maksta, vaid saab selle sisendkäibemaksu korras maha arvata. Seega eelviidatud summas käibemaksu (ja sellelt viivise) nõudmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et kahjuaktis toodud käibemaksuga summast on hageja lähtunud ka kahjunõude esitamisel. Seda seisukohta kinnitab kohtule esitatud hageja kahju hüvitamise nõue, millest tuleneb üheselt, et kahjunõue põhineb sendi täpsusega kahjuaktil nr 002. Asudes käesolevas menetlusstaadiumi väitma, et kahju suuruseks on 9950, 46 eurot ja see ei sisalda käibemaksu, on hageja eksinud hea usu põhimõtte vastu. Hageja on väitnud, et kostja vastutuse suuruseks on ca 50% uusväärtusest ( so 16 493, 80 eurot) ehk siis 8247 eurot. Kostja leiab, et hageja kahjunõue on otsitud ja alusetu.
2.4.Kostja on seisukohal, et hageja kahjunõue 8292,05 euro (so põhinõue ilma käibemaksuta) on tõendamata. Hageja koostatud kahjuaktiga ei ole tõendatud, et hagejale on selles summas kahju ka tegelikult tekkinud. Kahjuaktis toodud summad ei ole eluliselt usutavad, arvestades, et kannatada saanud seadmete puhul on tegemist laialt ehituses kasutusel oleva tavapärase raamtellingu detailidega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahjuaktis loetletud raamtellingu detailid olid kasutuskõlbmatuks muutunud (st et neid ole mõttekas ja võimalik parandada) ning ei ole kahjunõudest maha arvanud ka kahjustatud detailide väärtust. Arvestades kahjuaktis toodud summasid ja hüpoteetiliselt oletades nende õigsust, on alust väiteks, et raamdetailidel on märkimisväärne väärtus juba ainuüksi metallmaterjali kui sellise tähenduses. Kostja märgib, et uute tellingute maksumuse hüvitamine ei ole põhjendatud juba ainuüksi ka seetõttu, et kostjale renditud tellingute puhul oli tegemist korduvalt ja pikemat aega juba hageja majandustegevuses kasutatud seadmetega. Kui üldse saaks rääkida kostja poolt kahju hüvitamisest, saab kahjusummaks olla summa, mis kulub kahjustatud tellingudetailide asendamiseks töökorras kasutatud tellingute maksumusega. 2.5.Kostja peab hageja viivisnõuet alusetuks juba üksnes põhjusel, et hagejal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded ning on alusetu ka sõltumata põhinõude olemasolust. Kostja selgitab, et kliendilepingu p 5.4 leppisid pooled kokku üksnes kostja poolt hagejale renditasu ja tagatisraha maksmisega viivitamisel kohaldamisele tulevas viivismääras (so 0,5%). Seega ei tulene viidatud punktist hagejale õigust nõuda kahjunõudelt viivist määras 0,5% päevas. Kostja sellist seisukohta kinnitab nii Raamlepingu p 5.4 sõnastus kui ka paiknemine lepingus renditasu ja tagatisraha puudutava alajaotuse juures. Märkimist väärib ka asjaolu, et alates 04.08.2012 viivisnõude juures on hageja ka ise tuginenud seadusjärgsele viivismäärale, paludes välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2.6.Kostja on esitanud alternatiivse taotluse kahjunõude vähendamiseks ja viivise vähendamiseks. Kostja taotleb kahjunõude vähendamist VÕS §-de 139 lg 1 ja 140 lg 1 alusel,
5 (14)
leides, et hagejale kahju tekkimine leidis aset hagejast endast tulenevate asjaolude tagajärjel (so tellingudetailide mittenõuetekohases komplekteerimises). Samuti näeb VÕS § 140 kahjuhüvitise vähendamise ühe asjaoluna ette kahju kandnud isikul kindlustuse olemasolu. Arvestades hageja majandustegevuse mahtusid ja asjaolu, et seadmete rentimisega tegelevad ettevõtted puutuvad igapäevaselt kokku seadmete kahjustamise, purunemise, hävimise vms, on tõenäoline, et riske maandatakse ka läbi seadmete kindlustamise. Kostja taotleb, et kohus nõuaks hagejalt välja asjakohase(d) kindlustuslepingu(d). Kostja esitab ka VÕS §-de 113 lg 8; 162 alusel alternatiivse taotluse hageja poolt nõutud viivise vähendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulanud kohtuistungitele ilmunud poolte seisukohad, tunnistaja ja kuulanud vande all ära kostja seadusliku esindaja ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
4.Hageja nõuab kostjalt rendilepingute rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: -hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2007 kliendilepingu nr 31311, mille eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara (edaspidi „Seadmed“) rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida rentniku volitatud isikute ring ( tl 811). -poolte vahel on kliendilepingu raames 25.07.2011, 23.09.2011 ja 11.11.2011 sõlmitud rendilepingud seadmete (sh tellingute, kinnitite) rentimiseks ning, et rendilepingutele kohaldatakse seadmete rendi üldtingimusi ( tl 18-22). - poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 26.12.2011 so tellingute kokkuvarisemise päeval olid ilmastikuolud halvad (tugev tormituul).
5.Hageja nõue on põhjendatud VÕS § 115 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128 alusel juhul, kui kohus tuvastab, et poolte vahel on lepinguline suhe ning täidetud järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Kohus leiab, et pooltevahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingu sätteid. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooltevaheliste lepingutega on tõendatud lepingute sisu, asjaolu, et üürile on antud muuhulgas ka tellingud ja kinnitid, nimetatud esemete üüri suurus. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lepingu üldtingimuste p 4.3 kohaselt oli kostjal kohustus seade (rendilepingu esemed) tagastada samas tehnilises seisundis, mille rentnik seadme sai, arvesse võttes normaalset
6 (14)
kulumist. VÕS § 23 lg 1 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus leiab, et arvestades poolte vahel sõlmitud lepingute olemust, tuli kostjal hoiduda lepingu täitmise ajal teise lepingupoole so hageja vara kahjustamisest.
7.17.04.2007sõlmitud kliendilepingu p 2.2 tulenevalt kohaldatakse mistahes Seadme igakordsele rentniku kasutusse andmisele sellekohase eraldi konkreetse rendilepingu (Leping) alusel. Poolte vahel konkreetsete Seadmete osas tekkiv rendisuhe on reguleeritud Lepingu, rendilepingu ning lepingu pöördel olevate AS Ramirent Seadmete rendi üldtingimustega. Kliendilepingu (tl 8-11) p 7.1 on pooled kokku leppinud, et seadme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, samuti vastutus seadme säilimise eest läheb rentnikule üle arvates rendileandja poolt seadme üleandmisest rentniku poolt volitatud isikule ning p 7.2 kohaselt vastutab rentnik arvates seadme juhusliku hävimise riisiko temale üleminekust kogu oma varaga seadme kahjustamise, hävimise ja kaotsimineku eest. Kohtule esitatud rendilepingutest nähtub, et pooled leppisid kokku erinevate seadmete (sh tellingute, kinnitite) rentimiseks ehitustööde läbiviimiseks Tartumaal Märja alevikus ( tl 12-14). Vaidluste ei ole selles, et hageja kostja lepingutes nimetatud seadmed üle andis. Poolte vahel on allkirjastatud kahjuakt nr 002, 25.jaanuarist 2012 summas 9950,46 eurot, milles on märgitud rendilepingute RL 258019 ja RL 268964 alusel ning 29.12.2011 rentniku poolt tagastatud Plettac SL 70 raamtellingu detailidest kahjustatud esemed ( tl 15). Kohtule esitatud hageja toimetuslehtedest (tl 16, 17) nähtub, et hageja on eraldanud tormikahjustusega tellingutest vigastatud detailid ja kastutuskõlbulikud detailid. Hageja on kohtule on esitanud kostjale 24.04.2012 koostatud kahju hüvitamise nõude summas 9950,46 eurot (tl 105-108). Tunnistaja Urmas Karu, kes töötab AS-s Ramirent vanemklienditeenindajana, ütlustest nähtub, et ta käis ise kohapeal umbes 1-2 tundi peale tellingute varisemist. Tellingud olid kukkunud alla aia peale ja ka aia ääres olevatele autodele. Fikseeriti, et tellingud olid deformeerunud ja katki. Pool tellingut oli maas ja kaitsepiirded olid väändunud, osaliselt lahti ja osaliselt juppidena koos. Pärast tellingute varingut ei olnud tunnistaja seal üksi, seal viibis ka OÜ Adevari esindaja ja siis sai fikseeritud, et mis katki ja katkised detailid üle loetud. Kohapeal ei olnud OÜ Adevaril vastuväiteid katkiste detailide osas (tl 119-120). Kostja seaduslik esindaja E. V. vande alla antud ütlustest nähtub, et kostjal võimaldati kahjustatud tellingutega AS Ramirent tutvuda; koos hageja töötajaga lugesid detailid üle, sortisid neid detaile koos; pärast pidid vaatama, mida annab taastada ja mida mitte (tl 140-141). Kostja seaduslik esindaja E. V. on väitnud, et mõned kahjustatud detailid olid sellised, mida andis ilusti taastada ja mida tema oleks ehitusettevõtjana kasutanud ning julgenud sinna töömehi peale tööle saata; just kaitsekülje piirdeid oleks saanud ilusti taastada. Kostja ei ole detailide taastamise võimalikkuse kohta teisi tõendeid esitanud. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et kahjustatud detailide taastamise oleks ka reaalselt olnud võimalik. Kohus nõustub antud asjaolu hindamisel hageja väitega, et tellingutedetailid on seadmed, mille puhul on tegemist kõrgendatud riskimääraga, sest väiksemgi vigastus võib põhjustada tellingu varingu. Kohus loeb tõendatuks, et rendilepingute esemeks olnud detailid on hävinenud, kasutuskõlbmatud ning nende taastamine ei ole enam võimalik. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et rendilepingute esemeks olevate detailide kahjustamine on käsitletav kostja poolse lepingu rikkumisena; rendiesemed on hävinenud, kasutuskõlbmatud ning nende taastamine ei ole enam võimalik. Seega leiab kohus, et hagejale on rendilepingute rikkumisest tekkinud kahju.
7 (14)
8.Kostja väitel on kahju põhjustanud hageja käitumine, kuna hageja väljastas kostjale tellingute juurde ebapiisavalt kinniteid, mistõttu on hageja käitunud raskelt hooletult. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. 8.1.Tunnistaja Urmas Karu ütluste kohaselt (tl 119-120) on hageja Tartu esindusel kokkupuude kostjaga alates 2011 aasta augustist või juuli kuust, kostjaga on sõlminud tellingulepinguid umbes 3-4. Tunnistaja selgitab, et tellingute rendi taotluse saab vormistada vabas vormis, peab esitama mõõdud: kõrgused, pikkused, laiused, töö joonis, maja plaan või ka projekt, kus on juba mahud välja arvutatud. Tellingute rendilepingu vormistamisel käisid kostja mehed kohal. Kostja esitas umbmäärased mõõdud, täpsemaid andmeid ei andnud. Kostjale väljastati tellingute kompletid vastavalt mõõtudele. Tellingute kompleti kuuluvad raamid, töölauad, kaitsepiirded, diagonaalsed ülemised piirid, otsa piirded ja klambrid. Tellingute arvu ütleb paigaldaja, hageja ei tee tellingute paigaldust. Tellingud väljastati tellijale antud mõõtmete järgi. Täpsed mõõtmed saab anda siis, kui on olemas konkreetne maja plaan. Kinnitite arv sõltub konkreetsest objektist ja sellest kas paigaldatakse kattekiled. Lepinguid sõlmiti Märja 9 aadressile 3 või 4. Kostja ise ütles, et kõik tellingud lähevad Märja objektile. Ei vasta tõele, et kostja esitas täpse joonise. See, mis oli, oli umbmäärane joonis ja seda ta näinud ei ole. Kostjale on väljastatud rohkem kui 20 seinakinnitit; see 20 võis olla ühe rendilepingu sees. Tellingute detaile on ka tagasi toodud. Need detailid, mis tagasi toodi, ei oska öelda millise rendilepinguga need kaasnesid. Kostja poolt esitatud seina mõõtmete järgi on võimalik tellinguid välja anda ja need komplekteerib hageja. 23.09.11 sõlmitud rendilepingus nr RL2508019 märgitud detailid on võimalik püsti panna. Tunnistaja arvates võis tellingute kokkuvarisemise põhjuseks olla ebasoodne tuule suund. Tuul oli täpselt sealt poolt kus ei olnud kaitsekile ja tuule tõttu oli telling kui puri. Kohapeal jäi silma, et kõik paigaldatud detailid ei olnud hageja detailid. Kostjale oli juba eelnevalt antud kollane raamat tellingute paigaldamise juhendiga ja nad on tellingute paigaldamisega kursis. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta kostjale isiklikult üle andnud tellingute paigaldamise juhendit. 8.2.Kostja seadusliku esindaja E. V. vande all antud seletuste kohaselt (tl 140-141) sõlmis ta hagejaga kaks lepingut, ühe lepingu sõlmis Taavi Adel; tellimused oli erinevad ja tellingud pandi üles eraldi. Tellimuse esitas telefoni teel-ütles maja kõrguse ja laiuse. Tellingutega koos ei antud mingeid dokumente, autojuhile andis allkirja tellingute vastuvõtmise kohta. Tellingud paigaldasid ise. Panid kõik kaasaantud kinnitid ära ja mõtlesid, et nii peabki olema. Hageja ei andnud kasutusjuhendit koos tellingutega kaasa. E.Väär on arvamusel, et tellingute allakukkumisel oli oma osa ilmal, sellise tuulise ilmaga jäi kinnituste arv väheks. See osa, mis alla kukkus ei puutunud otsaseinaga kokku. Kostja on ehitusalal tegutsenud üle viie aasta; E. V. on algusest peale olnud OÜ Adevar juhatuse liige. Hagejaga sai koostööd tehtud algusest peale. Kostjal on kogemused ja teadmised tellingute paigaldamiseks. Need kolm lepingut olid seotud Märja aleviku objektiga. E. V. seletab, et eelmiste tellimuste alusel saadud tellingud olid juba paigaldatud. Tellisid ja paigaldasid tellinguid edasi, tellinguid maha ei võtnud ja neid ei tõstnud. Tellimuste vahel võisid olla kuuajalised vahed. Jupiviisi tegid, mingi osa sai valmis, siis tellisid uuesti ja panid edasi. Tellingud kukkusid alla maja paremal tiival, need tellingud olid tellitud teise lepingu alusel. E. V. ei oska öelda palju anti kinniteid kolme lepingu järgi; ta ei ole vaadanud hageja kodulehte ega tundnud huvi kasutusjuhendi vastu. E. V. ütluste kohaselt ei olnud neil põhjust kahelda hageja pädevuses tellingute komplekteerimisel.
8 (14)
8.3 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel on 25.07.2011, 23.09.2011 ja 11.11.2011 sõlmitud rendilepingud seadmete (sh tellingute, kinnitite) rentimiseks ehitustööde läbiviimiseks Tartumaal Märja alevikus, milliste alusel on kostjale väljastatud kokku 106 seinakinnitit. Kostja näol on tegemist üle viie aasta ehitusalal tegutseva ettevõttega, kes korduvalt tegelenud tellingute paigaldamisega. Kostja seaduslik esindaja kinnitab, et neil on kogemused ja teadmised tellingute paigaldamiseks. Samuti nähtub tunnistaja U.Karu ja kostja seadusliku esindaja E. V. ütlustest, et pooled on teinud koostööd juba aastaid. Kliendilepingu p-de 3.1.3, 3.1.4 on kostja andnud kinnituse, et rentnik tutvub enne iga konkreetse lepingu sõlmimist põhjalikult alljärgnevaga: renditavate Seadmete omadused, tehniline seisund, Seadmete kasutamist puudutavad juhendid ja eeskirjad, sh ohutuseeskirjaga ning, et rentnik omab kõiki vajalikke ning nõutavaid oskusi ning muid vajalike eeldusi tema poolt renditavate Seadmete nõuekohases kasutamiseks. Ka rendilepingu üldtingimuste p 2.1.2. ja 2.1.3 on rentnik andunud kinnitused, et ta on tutvunud ja rendileandja on piisavalt informeerinud ja instrueerinud alljärgnevast: renditavate Seadmete omadustest, tehnilisest seisundist, Seadmete kasutamist puudutavatest juhenditest ja eeskirjadest, sh ohutusnõuded, Rentnik on saanud rendileandjalt ammendavad vastused kõigile Seadmete kasutamist ja omadusi puudutavatele küsimustele ning, et rentnik omab kõiki vajalikke ning nõutavaid oskusi ning muid vajalikke eeldusi tema poolt renditavate Seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks. 8.4 Tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütlustega on tõendatud, et kostja esitas hagejale maja mõõdu: kõrguse ja laiuse ning hageja väljastas vastavalt kostja poolt antud mõõtudele tellingukompletid. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja esitas hagejale täpse majaprojekti, millest juhindudes oleks hagejal võimalus lähtuda tellingute komplekteerimisel. Tunnistaja ütluste kohaselt ütleb tellingute arvu tellija ning kinnitite arv sõltub ka asjaolust kas kasutatakse kaitsekilesid. Kostja seaduslik esindaja E. V. on kohtule kinnitanud, et tellingud paigaldas OÜ Adevar, hageja väljastatud kinnituste abil oli võimalik tellingud püsti panna ning, et tellingute paigaldamisel ei saanud ta aru, et kinniteid on ebapiisavalt. Tunnistaja U.Karu on kohtule tunnistanud ka, et kostja on tellingute detaile tagasi toonud. Kohus märgib ka asjaolu, et hageja poolt mistahes arvu tellingute kinnitite väljastamine ei ole ega saagi olla seotud sellega, mitme kinnitiga tellija so kostja tellingud tegelikult paigaldas. Lähtudes kliendilepingust, oleks kostja saanud vajadusel alati kinniteid juurde tellida. Kuna antud juhul on kostjale telefoni teel antud umbkaudsed seina mõõdud, ei saa hagejale ette heita seda, et ta väljastas kinniteid nõutust vähem. Seega ei ole tõendamist leidnud, kostja vastuväide, et hageja väljastas nõutavast arvust vähem kinniteid. 8.5 Kohus ei pea OÜ Rapid teostatud ekspertiisi veenvaks (tl 50-55). OÜ Rapid tellingu dokumentide ekspertiisist nähtub, et kõnesolevate tellingute paigaldamiseks olnuks tarvis vähemalt 56 kinnitit (täpsema juhise järgi isegi 68 kinnitit). Ekspertiisi algandmetest nähtuvalt esitati läbivaatuseks ja hinnangu saamiseks: KÜ Märja 9 kortermaja fassaadi vaade koos tellingute paigaldusskeemiga; Ramirendi Fassaaditelling Plettac SL 70 Paigaldus – ja kasutusjuhend; Ramirendi saateleht tellingu detailidele; kliendileping nr 3111, 17.aprilis 2007. Kohus nõustub hagejaga, et esitatud ekspertiisiga ei saa tõendada asjaolu, et hageja väljastas kostjale ebapiisavalt kinniteid, kuna käesolevas asja ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks ka hagejale esitanud KÜ Märja 9 kortermaja fassaadi vaate koos tellingute paigaldusskeemiga, mis on ühe algandmena aga esitatud ekspertiisi läbiviimiseks.
9 (14)
Samuti nähtub esitatud ekspertiisist, et materjalide läbivaatust/hindamist teostati ainult saadetud materjalide põhjal. Kohus on antud asjas tuvastanud, et rendilepingutega on kostjale ehitustööde läbiviimiseks Märja alevikus väljastatud kokku 106 seinakinnitit. 8.6 Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja väljastas kostjale vastavalt kostja poolt antud mõõtudele komplekteeritud tellingukompletid ja need olid kooskõlas tellingute kasutus-ja paigaldusjuhendiga. Tähtsust ei oma siinjuures kostja esindaja väide, et hageja ei andnud kaasa tellingute kasutusjuhendit. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte hageja kodulehelt (tl 138), kust nähtub, et tellingute kataloog ja juhend on avalikult kättesaadav hageja kodulehel. Kostjal oli kohustus tulenevalt kliendilepingu p 3.1.3 ja üldtingimuste p 2.1. tutvuda renditavate esemete kasutamist puudutavate juhenditega. Kostja ei ole vastuväidet esitanud asjaolule, et tellingute kasutus- ja paigaldusjuhend ei olnud avalikult kättesaadav. Kohus ei ole antud juhul tuvastanud hageja rasket hooletust. 9.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel peab esinema põhjuslik seos, kahju peab olema ettenähtav ning hõlmatud kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 127 lg 2 ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 10.Kohus leiab, et uute samaväärsete tellingute soetamiseks tehtavad kulutused on käsitletavad hüvitatava kahjuna VÕS § 127 lg 1 mõttes. Hinnates kliendi- ja rendilepingute üldtingimusi ning tunnistaja ja kostja vande all antud seletusi leiab kohus, et rendilepingute sõlmimisel oli sellise kahju tekkimise risk (kahju liik ning põhimõtteline ulatus) kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 2) ning seega sai ta sellist kahju arvesse võtta (VÕS § 127 lg 3). Rendilepingute sõlmimisega võttis kostja endale vastuse hageja poolt kostjale renditud rendiesemete juhusliku hävimise, kahjustamise eest; kostja on kinnitanud, et omab kõiki vajalikke oskusi renditavate seadmete kasutamiseks. Kostja rendib hagejalt tellinguid igapäevase majandustegevuse raames, seega pidid kostjal olema teadmised ja oskused tellingute paigaldamisel ning kostja pidi ette nägema ka erinevaid asjaolusid tellingute paigaldamisel. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et kostja ise on paigaldanud tellingud ning seega ei saa hageja vastutada ka tellingute paigaldamise eest. Kostja ei ole kohtule selgitanud, kuidas oleks suuremas koguses kinnitite rentimisega saanud hageja tagada, et kõik neid kinniteid oleks tellingute kinnitamiseks ka kasutatud. Hageja ei ole rikkunud mistahes lepingulisi kohutusi ega teinud ühtegi toimingut selleks, et kahju tekitada. Põhjusliku seose ahel sai alguse kostja enda toimingutest tellingute paigaldamisel. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
10 (14)
Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et lepingu rikkumine oli vabandatav. Kohus märgib, et kostja pidi arvestama asjaoluga, et sellel perioodil võib Eestis esineda tugevat tormituult ning seega pidi see asjaolu olema ette nähtav ja selle tagajärjed olema välditavad. Kostja ei ole vastustust vabanemise asjaolule vääramatu jõu tõttu ka tuginenud.
11.Kohus leiab, et puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 järgi tulenevalt kahjustatud isiku osast kahju tekkimisel kuna kohus ei ole tuvastanud, et hagejale kahju tekkimine leidis aset hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja on viidanud asjaolule, et hageja poolt on sõlmitud seadmete kahjustamise, purunemise, hävimise vms riskide kindlustus ning taotlenud asjakohaste kindlustuslepingute väljanõudmist. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus näiteks kindlustus on hagejale tekkinud kahju hüvitanud, oleks kostjalt selle summa väljamõistmine ebaõiglane. Hageja on antud juhul kohtule teatanud, et tellingute riske katab ainult kontserni poolne kindlustus, mille omavastutus on suurem tekkinud kahjust ja seda kindlustus ei hüvita. Kohus nõustub hagejaga, et puudub alus hüvitise vähendamiseks ka VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna hageja selgitusega katab tellingute riske ainult kontserni poolne kindlustus, mille omavastus on suurem tekkinud kahjust.
12.Kahjunõude suuruse osas märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt tellingudetailide hävimisest tulenevalt kahju hüvitamist 9950, 46 eurot. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 võib lepingupool nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-19-13 p 9 leidnud, et lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju korral kohaldub VÕS § 132, sest VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt eeldatakse, et lepingulise kohustuse kaitse-eesmärk on selle sättega piiratud ning asja hävimise või kahjustamise korral tuleb see hüvitada VÕS §-s 132 toodud ulatuses, kui lepingust või seadusest ei tulene teisti. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus on lugenud tõendatuks, et lepingu esemeks olnud detailid on hävinenud, kasutuskõlbmatud ning nende taastamine ei ole enam võimalik. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena summa, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutusele. 12.1 Pooled vaidlevad selle üle, milline on samaväärsete detailide soetamiseks tehtav mõistlik kulutus. Hageja nõuab kahjuhüvitamist summas 9950, 46 eurot ning vastava kahjunõude juures on arvestatud nii kahjustada saanud detailide väärtusega, mis kuulub üleandmisele kostjale pärast haginõuete tasumist ning asjaoludega, et kahjustatud detailid olid kasutatud. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud detailide uusväärtuse summale. Kostja on kohtule esitanud samade detailide kohta Alviron OÜ-st hinnapakkumise, millest nähtub, et kahjuaktis nimetatud detailide uusväärtuseks on 9010,96 eurot. Samuti on kostja seisukohal, et kahjusuurus 9950, 46 eurot sisaldab käibemaksu. 12.2 Asja hävimise või kaotsimineku korral loetakse kahjuhüvitise suuruseks mõistlikud kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks (§ 132 lg 1). Niisiis ei ole hüvitiseks mitte see väärtus, mis asjal vahetult enne hävimist või kaotsiminekut oli, vaid see, mis on vajalik pärast asja hävimist või kaotsiminekut uue samaväärse asja soetamiseks
11 (14)
(VÕS Kommenteeritud väljaanne. P.Varul jt, I kd. lk 466). Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind ( Riigikohtu lahend nr 32-1-63-04) . Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud hinnapakkumist OÜ-lt Alviron, ei saa käsitelda usaldusväärse tõendina, kuna esitatud hinnapakkumine on pädevate isikute poolt allkirjastamata ja seega ei ole võimalik tuvastada kas selle tehtud pakkumine on üldse õiguslikult siduv. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustist ei oleks rikutud. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-04). Hageja on kohtule esitanud Saksa äriühingu ALTRAD plettac assco GmbH hinnakirja, so ettevõtte hinnakirja, kust hageja rendib oma äritegevuses väljarenditavaid tellinguid ja arvestuse (tl 91-104), millest nähtub, et taastamisele mittekuuluvate detailide uusväärtus on 16 493, 80 eurot. Seega oleks hagejal uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtav mõistlik kulutus 16 493, 80 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on 16 493, 80 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 9950, 46 eurot. Kuna hageja taotleb välja mõista kahjuhüvitis tekkinud kahjust vähendatud suuruses, siis ei pea kohus kahju hindamise seisukohalt asjakohaseks kostja väiteid, et kahju 9950, 46 eurot sisaldab käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
13.Hageja nõuab kostjalt vastavalt kliendilepingu p 5.4 ja üldtingimuste p 5.8 arvestatud viivist 5049, 54 eurot. Hageja on esitanud alternatiivse nõude, et juhul kui kohus jätab esitatud viivisnõude rahuldamata, tuleb välja mõista seadusjärgne viivitusintress kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni, mis 31.07.2013 seisuga moodustab 938, 23 eurot ning kohtuotsuse tegemisest alates edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS §-des 94, 113 sätestatud intressimääraga. Kostja leiab, et viivisenõue on alusetu. Samuti leiab kostja, et kliendilepingust ei tulene, et kahjunõudelt on õigus nõuda viivist määras 0,5% päevas.
13.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa ( kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 13.2 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejal on õigus nõuda vastavalt kliendilepingu p 5.4 ja üldtingimuste p 5.8 kahjuhüvitiselt viivist 0,5% päevas. Tõlgendades nimetatud lepingutingimusi, nõustub kohus kostjaga ning leiab, et viidatud sätetest ei tulene hageja õigus nõuda kahjuhüvitiselt viivist 0,5 % päevas.
12 (14)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.3 Kostja on esitanud alternatiivse taotluse VÕS § 113 lg 8; 162 alusel viivise vähendamiseks, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja hagi kuulub kostja vastu osaliselt või täielikult rahuldamisele. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõud puhul, arvestatakse võlgnevalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. 13.4 Kostja ei ole esitanud vastuväidet asjaolule, et hageja esitas 24.04.2012 kostjale kahju hüvitamise nõude andes kostjale tähtaja selle maksmiseks 10 päeva alates nõude kättesaamisest ning, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 09.05.2012. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka viivise arvestusele. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 09.05.2012 kuni 05.12.2013 viivis summas kokku 1266,72 eurot. Kohus lähtub viivise väljamõistmisel järgmistest arvutustest : periood 09.05.2012 kuni 30.06.2012, viivis 8%, viivitatud 53 päeva, viivis summas 115,54 eurot; periood 01.07.2012 kuni 31.12.2012 viivis 7,75 %, viivitatud 184 päeva, viivis summas 388,75 eurot,; 01.01.2013 kuni 14.04.2013, viivis 7,5%, viivitatud 104 päeva, viivis summas 212,64 eurot; periood 15.04.2013 kuni 30.06.2013, viivis 8,75%, viivitatud 77 päeva, viivis summas 183,67 eurot; periood 01.07.2013 kuni 05.12.2013, viivis 8,75%, viivitatud 158 päeva, viivis summas 366,12 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.2013 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures kohus peab põhjendatuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhinõuet. 13.5 Vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Sellest tulenevalt peab kohus viivise vähendamise taotluse lahendamisel tegema kindlaks, kas hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Kohus on viivisenõude rahuldamisel arvestanud seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning on viivisenõude väljamõistmist piiranud põhinõude suurusega, siis leiab kohus, et kohtu poolt väljamõistetud viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kuna väljamõistetud viivis ei ole ebamõistlikult suur, puudub kohtule vajadus hinnata VÕS § 162 lg-1 nimetatud viivise vähendamist mõjutavaid asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivise vähendamise taotluses märkinud ka ühtegi viivise vähendamise asjaolu.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
13 (14)
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.