XXX(X) hagi Swedbank AS-i vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks
Hagi hind
7 663,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa; Herne 23-2, 10135 Tallinn); Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Kostja esindaja jurist Kadri Erm (e-post: [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Välja mõista XXX riigi tuludesse menetluskulude katteks riigilõiv summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
4.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
1(7)
2-11-33264 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4. detsembrist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15.07.2011. a esitas XXX kohtule hagi Swedbank AS-i vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt avas hageja 31.01.2006. a kostja vahendusel väärtpaberikonto. 07.08.2008. a esitas hageja tehingukorralduse XXXaktsiate müügiks limiithinnaga 5,4 USD, mille kostja oli internetipangas kinnitanud hinnaga 70,83 USD. Sellest tulenevalt sai hageja oma pangakontole summa 155 826 USD. Nimetatud summaga sooritas hageja samal päeval ostutehinguid ja teenis tehingutega 169 569,25 USD. 08.08.2008. a avastas kostja, et internetipangas kinnitatud hind 70,83 USD oli vale ning parandasid selle. Õige hinna korral oleks hageja pidanud saama kontole summa 11 176 USD. Tulenevalt suurema summa saamisest, kuid järgmisel päeval vea parandamisest, ja juba tehtud tehingutest debiteeris kostja hageja kontot ja blokeeris selle. 11-14.08.2008. a pidasid pooled läbirääkimisi, mille tulemusena sõlmisid 25.08.2008. a raamlepingu aktsiate määgiks. Hageja müüs 26.08-05.06.2008. a kõik hageja omandis olevad väärtpaberid blokeeringu likvideerimiseks. Kuna hageja müüs aktsiad kostja survel kiiresti, oli eeldatav kasum väiksem kui eeldatud, mistõttu tekkis hagejal kahju 7 663,20 eurot, millise väljamõistmist hageja kostjat taotleb ning menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.8.12.2011. a vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja, olles aktiivne aktsiate müügiga tegeleja, pidi saama aru, et esialgne aktsiate hind oli ekslik. Ei ole reaalne, et hind kerkib mõne minutiga 14-kordseks. Lisaks tegi hageja koheselt sama aktsiaga tehinguid, kus kuvati väärtuseks õige hind (5 USD), mistõttu oli ilmselge esimesel tehingu olnud eksimus. Hageja kasutas ära võimalust teha edasi koheselt tehinguid, samas teades, et reaalne kasum kinnitatakse kolme päeva jooksul. Kui hageja oleks heauskselt jätnud edasiste tehingute tegemise, ei ole tekkinud hagejale kahju vaid kostja oleks saanud reaalse summa kinnitada nimetatud kolme päeva jooksul koos veast tuleneva korrigeerimisega. Seega on kostja seisukohal, et ei ole hagejale kahju tekitanud.
MENETLUSE KÄIK
3.22.08.2012. a seisukohas jääb hageja oma seisukohtade juurde märkides, et kostja on tunnistanud oma eksimust aktsiate hinnas, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on käitunud heauskselt.
4.13.09.2012. a seisukohas märgib kostja, et hageja arvelduskonto ei olnud blokeeritud, vaid miinussaldoga. Samuti märgib kostja, et ei ole võtnud omaks puuduliku operatsiooniriski, sest avastas vea anna hageja poolt tehingute tegemist ja parandas selle tavapärasel viisil, kuid hageja kasutas olukorda enda huvides enne ära. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2(7)
2-11-33264
5.7.11.2012. a kohtuistungil selgitas kohus hagejale kahju tekkimise aluseid, mille tulemusena soovis hageja hagi täpsustada. Kokkuleppega kostja nõus ei olnud.
6.28.11.2012. a täpsustuses jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde märkides, et kostja maakler, kellega sõlmiti raamleping aktsiate müügiks 25.08.2008. a sundis hagejat seda tegema ning selle tulemusel sai hageja kahju 16 392 USD, mis tulenes aktsiate hinna langusest. Kui hageja ei oleks pidanud kõik aktsiaid müüma, oleks kahju ära hoitud. Siiski on hageja seisukohal, et kui kostja oleks koheselt arvestanud õiget aktsiahinda, oleks hagejale kantud summa 11 176 USD ning tekkinud olukorda ei oleks saanud realiseeruda. Seega tuleb hagejal taastada eelnev olukord ja kanda hagejale 11 176 USD.
7.11.12.2012. a seisukohas jääb kostja oma eelmärgitu juurde paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.11.11.2013. a seisukohtades jäid mõlemad pooled oma eelnevalt öeldu juurde.
KOHTU SEISUKOHAD
9.Hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et kostja on lepingut rikkunud, et hagejal on kahju ning tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kuna kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis täidaksid hageja nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused, tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
10.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 07.01.1997. a sõlmis XXXAS-iga Swedbank (end AS Hansapank) üksikisiku arvelduskonto lepingu, mille alusel avas AS Swedbank XXXarvelduskonto. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 09.01.2005. a sõlmisid pooled teleteenuse lepingu, mille alusel sai XXXinternetipanga kasutamise õiguse. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 185 pöördel). • 31.01.2013. a avas XXXAS-i Swedbank vahendusel väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXX (tl 118) Asjaolu üle puudub vaidlus (tl 185 pöördel). • 06.08.2008. a esitas XXXAS-ile Swedbank XXX(edaspidi XXX) aktsiatega seotud järgmised tehingukorraldused: ost 2 300 tk hinnaga 5,19 USD/tk; ost 2 000 tk hinnaga 5,05 USD/tk; müük 2 100 tk hinnaga 5,10 USD/tk ning viidatud tehingud registreeriti XXXväärtpaberikontol 11.08.2008. a. Asjaolu üle puudub vaidlus ning see on tuvastatud ka XXXväärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõttega (tl 158159). • 07.08.2008. a tegi XXXtehingukorralduse ülejäänud 2 200 XXX aktsia müügiks limiithinnaga 5,4 USD ühe aktsia kohta. AS Swedbank kinnitas internetipangas tehingu märkides ekslikult ühe aktsia hinnaks 70,83 USD, mille tulemusel sai XXXenda väärtpaberikontole vahendeid summas 155 826 USD. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 07.08.2008. a sooritas XXXväärtpaberikontol järgmised tehingud: XXX aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 3,90 USD/tk; XXX aktsiate ost 6 000 tk hinnaga 5,11 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 5,04 USD/tk; XXX aktsiate ost 8 000 tk hinnaga 4,95 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 4,85 USD/tk; XXX (edaspidi XXX ) aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 10,28 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 400 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 4 USD/tk ja XXX aktsiate ost 1 770 tk hinnaga 10,27 USD/tk. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 25.08.2008. a sõlmis XXXAS-iga Swedbank (end AS Hansapank) finantstehingute raamlepingu, mille p-is 2 sisalduva tingimuse kohaselt on finantstehingute raamlepingu 3(7)
2-11-33264
•
tingimused finantstehingute raamlepingu lahutamatuks osaks. Klient kinnitab, et on finantstehingute raamlepingu tingimused läbi lugenud ja nende sisust aru saanud (tl 9l). 26.08.2008-05.09.2008. a müüs XXX07.08.2008. a soetatud XXX ja XXX aktsiad miinussaldo likvideerimiseks. Asjaolu üle ei ole vaidlust.
11.Esmalt märgib kohus, et on palunud hagejal täpsustada ja konkreetselt avaldada, kas hageja nõuab kahju kostja poolse lepingu rikkumise tõttu, konkreetselt millist kokkulepet on kostja rikkunud ja kuidas selle rikkumise tagajärjel on tekkinud hagejale kahju just hageja väidetud ulatuses, millele vastuseks on hageja avaldanud, et hagejale on kahju tekitatud lepingu rikkumise tõttu (tk 185). Kuivõrd kohus võimaldas hageja taotlusel oma nõuet täpsustada (tl 185 pöördel), lähtub kohus ka 28.11.2012. a. haginõude selgitusest (tl 191-195). Seega kontrollib kohus, kas kostja vastutab hageja poolt nõutava kahju tekkimise eest lepinguõiguslikul alusel. Lepingulise vastutuse rakendumise eelduseks on lepingulise võlasuhte olemasolu ning et võlasuhtest, antud juhul lepingust tulenevat kohustust oleks rikutud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
12.Kohus on kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et 07.01.1997. a sõlmis XXXAS-iga Swedbank (end AS Hansapank) üksikisiku arvelduskonto lepingu, mille alusel avas AS Swedbank XXXarvelduskonto ning 09.01.2005. a sõlmisid pooled teleteenuse lepingu, mille alusel sai XXXinternetipanga kasutamise õiguse. Samuti on tuvastatud, et 31.01.2006. a avas XXXAS-i Swedbank vahendusel väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXX, millise kaudu esitas XXX06.08.2008. a AS-ile Swedbank XXX(edaspidi XXX) aktsiatega seotud järgmised tehingukorraldused: ost 2 300 tk hinnaga 5,19 USD/tk; ost 2 000 tk hinnaga 5,05 USD/tk; müük 2 100 tk hinnaga 5,10 USD/tk ning viidatud tehingud registreeriti XXXväärtpaberikontol 11.08.2008. a. 07.08.2008. a tegi XXXtehingukorralduse ülejäänud 2 200 XXX aktsia müügiks limiithinnaga 5,4 USD ühe aktsia kohta. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et AS Swedbank kinnitas internetipangas tehingu märkides ekslikult ühe aktsia hinnaks 70,83 USD, mille tulemusel sai XXXenda väärtpaberikontole vahendeid summas 155 826 USD, kuigi andmete õigsuse korral oleks XXXpidanud 07.08.2008. a 2 200 XXX aktsia müügi tehingukorralduse tulemusel saama oma väärtpaberikontole vahendeid summas 11 176 USD. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et 08.08.2008. a avastas AS Swedbank oma eksimuse XXXpoolt 07.08.2008. a tehtud XXX 2 200 tk aktsia müügitehingus korrigeerides XXXväärtpaberikontole nimetatud tehingust laekunud summat ning tulenevalt XXX08.08.2008. a tehtud väärtpaberite tehingutest osutus XXXväärtpaberikonto vabade vahendite olemasolu suuruseks -143 283,89 USD, sest AS Swedbank maakleri eksimuse tõttu sai XXX07.08.2008. a XXX 2 200 tk aktsia müügist 144 650 USD rohkem kui oleks pidanud. Pärast nimetatud tehingu kinnitamist sooritas XXX08.08.2008. a väärtpaberikontol järgmised tehingud: XXX aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 3,90 USD/tk; XXX aktsiate ost 6 000 tk hinnaga 5,11 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 5,04 USD/tk; XXX aktsiate ost 8 000 tk hinnaga 4,95 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 4,85 USD/tk; XXX (edaspidi XXX ) aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 10,28 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 400 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 4 USD/tk ja XXX aktsiate ost 1 770 tk hinnaga 10,27 USD/tk. Seega pärast seda, kui hageja nägi internetipanga automaatses süsteemis oma väärtpaberikontol kuvatuna 07.08.2008. a kell 16.31 tehtud tehingu tulemusena arveldamisel laekuva summana 155 826 USD mitte 11 176 USD, mis tegelikult pidanuks laekuma, asus hageja tegema 08.08.2008. a. eelnimetatud tehingute teostamiseks tehingukorraldusi kasutades ka vahendeid, mida internetipangas kuvati ekslikult ning mille saamiseks tal õiguslikku alust ei olnud. Esmalt heidab hageja kostjale ette, et ta on kaotanud tema arvelduskontole väärtpaberite müügi eest laekuma pidanud summa 11 176 USD, sest kostja maakler oli kinnitanud eksliku 4(7)
2-11-33264 tehinguhinna. Kohtu hinnangul ei ole võimalik antud asjaolust teha järeldusi selle kohta, et aktsiate müügitehingute eest hageja arvelduskontole laekuma pidanud nn “õige hind“ 11 176 USD, ei laekunud sinna kostja tegevuse tulemusena. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et 07.08.2008. a kell 16.31 tehtud tehingu tulemusena tegelikult laekuma pidanud summa 11 176 USD mittelaekumine olnuks põhjustatud kostja tegevusest, sest hagejale ei olnud võimalik tema väärtpaberikontolt internetipangas kuvatud aktsiate väärtust kajastavat summat ka pärast eksimuse kõrvaldamist 08.08.2008. a. väärtpaberitehingute registreerimise järgselt 12.08.2008. a. arvelduskontole üle kanda, kuna tuvastamist on leidnud, et hageja ise oli väärtpaberikontol olevate aktsiatega teinud uued tehingud (XXX aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 3,90 USD/tk; XXX aktsiate ost 6 000 tk hinnaga 5,11 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 5,04 USD/tk; XXX aktsiate ost 8 000 tk hinnaga 4,95 USD/tk; XXX aktsiate ost 5 000 tk hinnaga 4,85 USD/tk; XXX (edaspidi XXX ) aktsiate ost 3 500 tk hinnaga 10,28 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 400 tk hinnaga 10,4 USD/tk; XXX aktsiate müük 3 500 tk hinnaga 4 USD/tk ja XXX aktsiate ost 1 770 tk hinnaga 10,27 USD/tk), mistõttu ei olnud kontol raha, mille suhtes hagejal oleks 07.08.2008. a aktsiate müügist tulenev nõudeõigus olnud. Kostja on kinnitanud ning hageja ei ole selles osas vastu vaielnud, et kostja internetipanga süsteem võimaldab aktsiakauplejatel esitada uusi väärtpaberikorraldusi kohe, kui eelmised väärtpaberitehingud on vastavalt väärtpaberiturul aset leidnud, kuvades turul toimunud tehingutest saadavaid vahendeid “laekuvate vahendite“ all. Sellest tulenevalt ei pea kauplejad ootama uute korralduste sisestamisega kolm pangapäeva (vastavalt rahvusvahelisele väärtpaberituru standardile T+3 arveldatakse väärtpaberitehingud tehingu osapoolte arveldusja väärtpaberikontodel kolmandal päeval pärast tehingu toimumist turul – mille üheks eesmärgiks on muuhulgas võimalike vigade tuvastamine T+1 või T+2), vaid saavad uued väärtpaberikorraldused turule esitada koheselt, kui toimunud tehingud on maakleri poolt kinnitatud. Seega oli kostja enne 07.08.2008. a 2 200 XXX aktsia müügitehingu registreerimist andnud hagejale küll õiguse väärtpaberite osas täitmine vastu võtta, kuid ei andnud seda õigust väärtpaberite müügist saadud raha osas (VÕS § 703 lg 1). Kuivõrd hageja oli järgmisteks väärtpaberitehinguteks antud korralduste täitmiseks kontol kuvatud vahendid suuremas osas kui 11 176 USD st ka ekslikult saadu ära kasutanud ning kontol ei olnud vahendeid, ei saanud kostja hageja enda tegevuse tulemusena anda talle õigust nõuda raha arvelduskontole maksmist. Hageja ei ole vaatamata kohtu vastavasisulisele ettepanekule näidanud, kuidas on talle tekkinud kahju 11 176 USD olukorras, kus kostja on täitnud hageja korralduse aktsiate müügiks, kandes tegelikust müügihinnast 11 176 USD hagejale rohkem raha kontole ning kahju saanuks ehk tekkida vaid hageja enda edasiste aktsiate võõrandamistehingute tulemusena seoses aktsiahindade muutusega (tl 185 pöördel).
13.Hageja väitel on kostja pooltevahelist lepingut rikkunud, sest ei võimaldanud 08.08.2008. a. – 26.08.2008. a. kasutada nii oma arvelduskontot kui ka väärtpaberikontot, milles tal pidi jätkuma rahalisi vahendeid 07.08.2008. a. kell 16.31 sõlmitud müügilepingu järgselt saadud õige müügisumma 11 176 USD võrra. Sellega seoses ei saanud ta ka selle summa ulatuses omandatud aktsiaid käsutada ja nende võimalikust hinnatõusust tulu teenida. Samuti leiab hageja, et talle tekitati otsest varalist kahju sellega, et teda sunniti müüma kõiki oma 07.08.2008. a eksliku hinnaga tehingu järel omandatud aktsiaid, sealhulgas ka neid, mis ta oli omandanud õige hinna – 11 176 USD eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide, et ta ei saanud oma arveldus- ja väärtpaberikontot kasutada vähemalt selliselt põhistatud, et sellest oleks võimalik teha järeldusi kostja poolse kahju tekitamise kohta ja just nõutud suuruses. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejale on antud võimalus oma nõuet täpsustada (tl 185 pöördel). Hageja on ise tuginenud asjaoludele, et tal olnuks õigus 07.08.2008. a kl 16.31 tehingukorralduse 2 200 XXX aktsia müügiks limiithinnaga 5,4 USD ühe aktsia kohta tagajärjel saada aktsiate eest 11 176 USD, kuid sai väärtpaberitehingu ekslikult ebaõige 5(7)
2-11-33264 kinnitamise tulemusel 155 826 USD-iga õiguse teha edasisi väärtpaberitehinguid just antud internetipangas kuvatud summa ulatuses, mida ta ka kohe samal päeval ka tegi (tl 196-197). Poolte avaldatust saab teha järelduse, et vaidluse all ei ole asjaolu, et 08.08.2008. a pärast kostja poolt tema eksimuse avastamist hageja poolt 07.08.2008. a tehtud XXX 2 200 tk aktsia müügitehingus, korrigeeris kostja hageja väärtpaberikontole nimetatud tehingust laekunud summat ning tulenevalt hageja 08.08.2008. a tehtud väärtpaberite tehingutest osutus XXXväärtpaberikonto vabade vahendite olemasolu suuruseks -143 283,89 USD, sest eksimuse tõttu sai hageja 07.08.2008. a XXX 2 200 tk aktsia müügist 144 650 USD rohkem kui oleks pidanud. Seega oli hageja kontol tekkinud alusetult saadud summa suuruses miinussaldo, millest saab järeldada, et hageja kontol ei olnud vahendeid, mille arvelt tehinguid teha ning konto kasutamine oli seetõttu piiratud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks ta konto kasutamist takistanud (blokeerinud), kui tal olnuks nn miinussaldo kaetud. Vastavalt kostja tol ajal kehtinud üldtingimuste p-ile 10.1.2 on pangal õigus võtta ekslikult kontole kantud raha või muu vara kontolt maha kliendilt nõusolekut küsimata ja kliendile teatamata (tl 168). Kohus on otsuse p-is 10 tuvastanud, et 07.01.1997. a sõlmis XXXAS-iga Swedbank (end AS Hansapank) üksikisiku arvelduskonto lepingu, mille alusel avas AS Swedbank XXXarvelduskonto ning vaidluse all ei ole, et panga üldtingimused hageja suhtes kehtisid. Seega oli kostjal osundatud tingimusest tulenevalt õigus hageja kontot alusetult krediteeritu ulatuses ka debiteerida. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tema arvelduskontol olnud vara arestinud või konfiskeerinud või pööranud sellele sissenõuet krediidiasutuste seaduse § 89 lg 8 tähenduses. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et tal olnuks õigus 07.08.2008. a kl 16.31 tehingu tulemusel saada aktsiate eest 155 826 USD mitte 11 176 USD või kostja oleks tema juhistest kõrvale kaldunud, mistõttu tulnuks tulenevalt tehingu tegemise ajal kehtinud VÕS §-ist 716 hageja kontot vastavas ulatuses krediteerida.
14.Tsiviilasjas ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et kuna hageja väärtpaberikonto oli miinuses, mistõttu puudus võimalus tehingute tegemiseks väärtpaberikontol, sõlmisid pooled 25.08.2008. a finantstehingute raamlepingu (tl 9-20), et hageja saaks teha aktsiate müügitehinguid. Samuti ei vaidlusta pooled asjaolu, et 26.08.2008-05.09.2008. a müüs hageja 07.08.2008. a soetatud XXX ja XXX aktsiad miinussaldo likvideerimiseks. Hageja on väitnud, et kostja on teda selleks sundinud, mistõttu on ta kahju kannatanud. Kohus on selgitamiskohustuse täitmiseks istungil märkinud, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et mõni tehing ei kehtiks ja on hagejalt küsinud, kas viimane on esitanud väärtpaberite müügilepingu tühistamisavalduse põhjusel, et see on ähvarduse mõjul sõlmitud (tl 185 pöördel). Hageja on 28.11.2012. a. haginõude selgituses jätkuvalt esitanud väiteid justkui sundinuks kostja teda mingeid tehinguid tegema, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele märkinud, milles see sund seisnes ja/või kuidas see väidetav sund tehingute kehtivust mõjutas. Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 esimese lausele võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks taolise tühistamisavalduse kostjale esitanud. Seega ei ole asjas kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda tehingute kehtivuses. Hageja ise on otsustanud oma väärtpaberitega tehingute tegemise andes vastavad tahteavaldused. Asjaolu, et hageja otsustas väärtpaberid võõrandada eesmärgiga likvideerida oma kontol miinussaldo, ei mõjuta tehingu kehtivust. Hagejal oli õigus endal otsustada, kas, millal ja millistest vahenditest ta oma kohustused täidab sh millal ta oma aktsiad müüb. Hageja on väljendanud ka abstraktselt seisukohta justkui jätnuks kostja järgimata enda investeerimisteenuste osutamise tingimuste p 8.6.13 sisalduva, mille kohaselt on pangal õigus ilma kliendi korralduseta teha kliendi arvel väärtpaberitehinguid ja muid toiminguid, mis on vajalikuks õigusaktides sätestatud juhtudel, kliendi huvide kaitseks, kliendi kohustuste rikkumise ärahoidmiseks või sellise rikkumise heastamiseks, jättes konkretiseerimata, millised tehingud või toimingud kostja tegemata jättis, mis vähendanuks või muutnuks väidetava kahju 6(7)
2-11-33264 olematuks. Osundatud tingimusest tuleneb kostjale küll õigus, kuid mitte kohustus ning kohtu hinnangul ei ole hageja ka näidanud, kuidas pidanuks kostja kohtu ette toodud asjaoludel hageja privaatautonoomiasse sekkuma asudes tema eest mingeid tehinguid või toiminguid tegema.
15.Kuivõrd hageja ei ole kohtu arvates tõendanud kostja poolt pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, puudub kostja suhtes VÕS § 115 sätestatud vastutuse kohaldamiseks alus. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
16.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Harju Maakohtu 28.09.2011. a määrusega on antud hagejate menetlusabi vabastades hageja osaliselt riigilõivu summas 450 eurot tasumisest. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb hagejalt välja mõista vabastatud osa ulatuses riigi tuludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 450 eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).