lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-51298/35

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 03.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-51298/35
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
03.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1647
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoossseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-51298

Tsiviilasi

OÜ Smartinvest hagi Buduaar Meedia OÜ vastu võla saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11.09.2013 kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Smartinvest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Smartinvest (rk 11455761), esindaja advokaat Tõnu Mets Kostja Buduaar Meedia OÜ (rk 10960706), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kirjalik menetlus

Menetluse liik

määrus

menetluskulude

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 11.09.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik

1.05.12.2012 esitas OÜ Smartinvest (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Buduaar Meedia (kostja) vastu võlgnevuse 120 027 euro, viivise 120 027 euro ja edasise seadusjärgse viivise saamiseks.
2.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
04.01.2013 esitas kostja hagile vastuse ja taotluse hagejalt 14 616 euro suuruse tagatise saamist menetluskulude katteks.
3.15.02.2013 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma 8400 eurot kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja vaidlustas määruse. 14.05.2013 jättis ringkonnakohus hageja kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja kohtumäärust ei täitnud ja tagatist ei maksnud. 13.06.2013 esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.
4.Maakohus jättis 13.06.2013 hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus on jõustunud.
5.Kostja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2242 eurot 80 senti (t.lk 245).
6.Hageja peab kostja nõuet põhjendamatuks ja leiab, et kostja õigusabikulude tunnihind 140 eurot on põhjendamatult kõrge ja põhjendatud oleks 100 eurot tund + käibemaks. 23.01.2013 menetlusdokumenti ei olnud vajalik esitada, sest kohus seda ei küsinud. Sarnaselt on täiesti põhjendamatu 04.01.2013 hagi vastuses käsitletud osa, kus kostja on mitmel leheküljel pidanud vajalikuks analüüsida enda juhatuse liikme käitumist, millel puudub seos hagejaga. Kohus on küsinud vastust vaid hagile (rahalisele nõudele). Mõistlik hagi vastuse koostamise aeg ei ole 8 tundi ja põhjendatud oleks 3,5 tundi. Määruskaebuse vastuse koostamise aeg 2,75 tundi ei ole

samuti mõistlik, kuna sisuline vastus sisaldub vaid kahel leheküljel ja põhjendatud tööaeg oleks 1,5 tundi. Kostja on käibemaksukohuslane ja puudub alus nõuda õigusabikuludelt käibemaksu hüvitamist. Kostja on märkinud eraldi kuluna 14 eurot, mille reaalse tekkimise kohta puuduvad igasugused tõendid. Seega puudub selle kulu väljamõistmiseks alus. Kokkuvõttes on hageja arvates mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 600 eurot. Maakohtu määrus

7.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1 624 eurot ja määruse jõustumisest alates summalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude 618 euro 80 sendi osas. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 2 242 eurot 80 eurot teenuse osutamise eest 13,25 tunni ulatuses, mis kulus mh kliendi nõupidamiseks, hagile vastuse ning tagatise küsimise taotluse koostamiseks, hageja vastuväidete analüüsimiseks, vastuväidetele arvamuse koostamiseks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks. Kohus leidis, et kostja esindaja ajakulu hagile vastuse koostamiseks ja tagatise andmise taotluse koostamiseks kokku 8 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks sai pidada kokku 7 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 140 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja tasu hagile vastuse koostamise ning tagatise taotluse koostamise eest 140 euro ulatuses. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 2,75 tunni jooksul. Toimikust nähtub, et kostja vastus määruskaebusele (t.lk 193-196) on sisuliselt 2 lehekülge pikk. Kohtu hinnangul on vastuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja tasu määruskaebusele vastuse koostamise eest 105 euro ulatuses. Kohus vähendas ajakulu 1,75 tunni võrra, st 245 (140 + 105) euro ulatuses. Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on 23.01.2013 esitanud ebavajalikke menetlusdokumente, mida kohus ei ole küsinud ning seetõttu pole kõnealuste menetlusdokumentide koostamise tasu väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus anda kohtule selgitusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud summas 1 610 (1 855 - 245) eurot. Mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinnaks on 140 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et mõistlikuks tuli lugeda tunnitasu määr 120 eurot tunnis, kuna Riigikohus on sellisele seisukohale asunud kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11. Riigikohus on sellisele seisukohale jõudnud kriminaalasjas selle keerukust arvesse võttes. Käesoleval juhul on tegemist tsiviilasjaga, mille keerukust arvesse võttes on õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot tunnis kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Põhjendatuks tuli pidada äriregistri päringute tegemise ja väljavõtete saamise kulu 14 euro ulatuses. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja leiab, et nimetatud kulu tuleb jätta välja mõistmata, kuna selle kulu tekkimise kohta puuduvad igasugused tõendid. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja oma vastuväidetele lisanud äriregistri väljavõtted. Seega väide tõendite puudumisest päringute tegemise kohta on alusetu. Asjaolu, et kostja pole esitanud kõnealust kulu tasumist tõendavat arvet, ei ole aluseks äriregistri päringute kulu väljamõistmata jätmisele, kuna tulenevalt TsMS § 174 lg 5 viimase lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente

esitama ning kohus ei ole käesoleval juhul sellise dokumendi esitamist ka nõudnud. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu suuruseks on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 373,80 eurot. Vastavalt TsMS § 174 lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega ei ole tulenevalt TsMS § 174 lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitise väljamõistmine võimalik ning menetluskulud tuleb kostja kasuks välja mõista käibemaksuta. Kokku tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud osaliselt summas 1 624 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on viiviseväljamõistmist taotlenud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1 624 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

8.Hageja palub maakohtu määrus tühistada 600 eurot ületavas osas, st 1642 euro 80 sendi väljamõistmise osas. Kostja on esitanud asjas ebavajalikke menetlusdokumente, mille koostamise tasu on kohus ekslikult välja mõistnud. Kohus ei saa välja mõista menetluskulusid toimingute eest, mida kohus ei ole pooltel palunud teha. Hagis esitatud nõudel puudub seos kostja endise juhatuse liikmega ja seega 22. ja 23.01.2013 menetlusdokumentide koostamise tasu on ebavajalik ja põhjendamatu. Hagile vastuse ja tagatise andmise taotluse koostamise ajakulu 7 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik, sest sisuline osa sisaldub 3,5-l leheküljel, seega on põhjendamatu ja ebavajalik on hagi vastuse ja tagatise andmise taotluse koostamise ajakulu 3,5 tunni ulatuses. Määruskaebuse vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik, sest menetlusdokumendi sisu arvesse võttes oleks piisanud 1,5 tunnist. Maakohus ei ole arvesse võtnud ega hinnanud hageja väiteid, et sisuline osa sisaldub hagi vastuses ja tagatise andmise taotluses ainult 1,5-l leheküljel. Põhjendamatu ja ebavajalik on ajakulu 0,5 tunni ulatuses. Mõistlik ei ole õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot, piisab 100 euro suurusest tunnihinnast. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta Riigikohtu lahendis 3-1-1-89-11 avaldatut, kus oli lahendamisel keerukas kriminaalasi. Maakohus ei põhjendanud, mille poolest oli käesolev tsiviilasi keerukam eelnimetatud kriminaalasjast, sest sisulise arutamiseni asjas ei jõutud. Maakohtul oli kohustus välja nõuda kostjalt äriregistri päringutega seoses kuludokumendid 14 euro suuruse väidetava kulu kohta. Hageja on esitanud kulude osas vastuväite, milles seadnud kahtluse alla kulu tekkimise ja maakohtul olnuks kohustus nõuda välja kuludokumendid. Maakohtu tegevusetus ei saa olla aluseks hagejalt kulude väljamõistmiseks. Vastus määruskaebusele
9.Kostja peab määruskaebust põhjendamatuks. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust

Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisavalt kaalutletult hinnanud, arvestanud õigesti kulude vajalikkusega. Kaebuse väide, et tegelikult asja sisulise arutamiseni ei jõutud, on õige, kuid nimetatud ei tähenda, et esiandajad ei oleks asjas tööd teinud ega sellise mõlemale poolele sobiva lahendini jõudnud. Ringkonnakohus leiab, et pigem viisid asja kiirema lahendamiseni kostja poolt tehtud menetlustoimingud, milliste tegemine oli kooskõlas TsMS nõuetega, sest TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Äriregistri väljavõtete esitamine on eeltooduga kooskõlas ja teadaolevalt nende registrist saamine taotlejale tasuline. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud tõendite kogumise kulu on liiga suur. Kostja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta suuruses 1869 eurot, millest kulutused õigusabile moodustasid 1855 eurot. Maakohus on uurimisprintsiipi rakendades ja tõendeid hinnates rahuldanud kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramises osaliselt 1610 euro ulatuses. Maakohus on seejuures hinnanud esindamisele kulunud tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ja leiab, et 140 eurot on ühe tööühiku hinna puhul õiglane ja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejärel sai kohus hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust õigusabi osutamisele kulunud aja osas. Määruskaebuse esitaja ei ole oma seisukohta menetlustoiminguks vajaliku ajakulu kohta tõendanud, kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt oli see hageja kohustuseks. Samuti ei ole hageja oma seiskohta vajaliku ajakulu kohta põhistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.