Kohtulahend

kohtuistungil võlausaldaja poolt kohtule ja võlgnikule esitatud dokumendi osas, mis oli ilmselgete võltsimistunnustega. Tegemist on käesoleva menetlusega seotud kuluga. Kohtuistungil osalemise ajakulu 4 tunni osas märkis võlgnik, et reaalne ajakulu, mis kohtuistungil osalemisega lepingulisel esindajal tekkis, on umbes 6,5 tundi (2,5 tundi sõiduks Tallinnast Pärnusse, 1,4 tundi istung ja 2,5 tundi sõiduks Pärnust Tallinnasse). Teenuse osutaja poolt on igati põhjendatud esitada kliendile arve ka kohtuistungile sõitmise eest. Tulenevalt kliendilepingus kokkulepitust esitatakse sellisel juhul arve 50% ulatuses kogutasust, nagu on praegusel juhul ka tehtud. Vastav kulu on vahetult seotud kohtumenetluses osalemisega. Kuivõrd võlausaldaja väide, et kaks arvet ei ole nõuetekohased kuludokumendid, ei sisalda ainsatki põhjendust või selgitust, ei ole võlgnikul võimalik võlausaldaja väiteid ka kommenteerida. Võlgnik jäi täielikult oma avalduses esitatud taotluste juurde ja palus määrata kindaks ja mõista võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 17 496 eurot. Võlausaldaja vastuväited Võlausaldaja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta võlgniku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Võlausaldaja hinnangul puuduvad seaduses sätestatud alused võlgniku avalduse rahuldamiseks. Võlgniku esitatud avaldus ei vasta TsMS § 174 lg 3 sätetele, kuivõrd võlgnik ei ole avalduses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Võlgnik ei saakski eelmärgitud kinnitust anda, kuivõrd juba kulude aruannetega tutvudes ilmneb, et kuludena näidatakse võlgnikule väidetavalt osutatud lepinguliste esindajate teenuseid või toiminguid, mis ilmselgelt ei ole seotud võlausaldaja pankrotiavalduse lahendamisega või mille seotuse osas kohtumenetlusega on põhjendatud alus kahelda. Olukorras, kus võlgnik ei ole põhistanud aruandes nimetatud iga toimingu vajalikkust, põhjendatust ja seotust kohtumenetlusega, on võlausaldajal raske, kui mitte võimatu, anda hinnangut ja esitada vastuväiteid võlgniku väidetavatele kuludele. Näiteks on kulude aruandes kajastuvatest teenustest PLT hoiatuse analüüs, PLT hoiatuse osas telefonivestlus kliendiga ja kliendile PLT hoiatuse õigusliku tähenduse osas memo koostamine. Sisuliselt on 16.10.2012 kuni 22.10.12 tegeletud kohtueelses menetluses esitatud pankrotihoiatuse problemaatikaga umbes 13 tundi. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et samadel kuupäevadel ja sama kaua on korduvalt ja korraga kaks advokaati pidanud nõu kliendiga, pidanud omavahel büroosiseseid nõupidamisi või korraga tutvunud menetlusdokumentidega. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Pidevalt on teostatud toiminguid, mille sisu ja seotus kohtumenetlusega jääb arusaamatuks. Võlgniku määruskaebuse koostamine 15.10.2012 pankrotiavalduse tagamise määrusele ei ole seotud antud kohtumenetlusega ja pealegi jäeti võlgniku määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2013 määrusega rahuldamata. Kummastaval kombel on võlgnik määratlenud kohtumenetlusega seotud kuludena isegi tasu kuriteokaebuse koostamise ja esitamisega seotud toimingute eest ning tasu lepingulise esindaja viibimise eest ülekuulamisel politseis. Osalemise ajaks kohtuistungil on märgitud 4 tundi, kuigi kohtuistung kestis protokolli järgi 1 tund ja 23 minutit. Sõitmisele kulunud aega Tallinna ja Pärnu vahel ei saa lülitada kohtuistungil osalemise aja sisse. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku avalduses ja selle lisades sisalduva alusel võimalik tuvastada võlgniku tegelikke ja põhjendatud kulusid, millised on seotud kohtumenetlusega. Samuti märkis võlausaldaja, et avaldusele lisatud 31.10.2012 arve nr 21001 ja 22.11.2012 arve nr 21113 ei ole nõuetekohased kuludokumendid. Tulenevalt PankrS § 3 lg-st 2 tuleb lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel käesolevas asjas lähtuda TsMS § 172 lg-s 8 sätestatust. TsMS § 172 lg 8 alusel menetluskulude kindlaksmääramist on Riigikohus selgitanud lahendites nr 3-2-1-17-11, nr 3-2-1-18-11 ja nr 3-2-1-89-10.

Esimese astme kohtu määrus 28.06.2013 määrusega rahuldas Pärnu Maakohtu kohtunikuabi võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 2035, 80 eurot. Kohus tugines TsMS § 175 lg-le 1 ja märkis, et esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Hagita asjad on muuhulgas avaldused pankroti väljakuulutamiseks. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 172 lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-89-10. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 152 järgi makstakse tunnistajale tunnistajatasu, mille suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 on kehtestatud kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord, mille § 7 lg 3 järgi tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Tsiviilasja menetlus kohtus toimus ajavahemikul 12.10.2012 16.01.2013. Kohtule avalduse esitamise ajal, 12.10.2012, kehtis palga alammäära kehtestamise osas Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169, mille §-st 1 tulenevalt oli töötasu alammääraks tunnis 1,80 eurot. Käesoleval juhul said menetlusosalised arvestada nendele menetluskulude hüvitamise osas tunnipalga alammääraga, mis oli kehtestatud avalduse esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169. Tunnipalga alammäär oli 1,80 eurot (1,80 x 1= 1,80 ) ja ülemmäär 18 eurot (10 x 1,80 = 18). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud kuluaruannete kohaselt on õigusabile kulunud ajakulu kokku 145,8 tundi. Arvestades menetluse käiku ja õigusteenuse osutaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust ning esindajate töö mahtu ja et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud, leidis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks tunnistajatasu tunnitasu ülemmäär. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 169 ning aluseks võttes tunnistajatasu tunnitasumäära määramisel tunnitasu ülemmäär, on maksimaalselt sissenõutav kohtuväline kulu 288 eurot (145,8 tundi x 18 eurot = 2624,40 eurot). Võlgniku poolt taotletavad õigusabikulud ei ole vastavuses kulude kandmise ajal tunnistajatasu kehtinud määraga, mistõttu saab võlausaldajalt võlgniku kasuks õigusabikuludena välja mõista maksimaalselt 2624,40 eurot. Kohus ei nõustunud võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku esindajate kulusid, nende vajalikkust ja põhjendatust ei ole esitatud kuluaruannete järgi võimalik kindlaks määrata. Kohtule esitatud kuluaruannetes on kuupäevaliselt koos ajakuluga välja toodud teenuste kirjeldused, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas toiming on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust on kohtul võimalik hinnata esitatud avalduse ja kuluaruannete ning

toimiku materjalide alusel. Seoses võlausaldaja poolt kahtluse alla seatud kahe advokaadi poolt võlgniku esindamise vajalikkusega viitas kohus TsMS § 175 lg-le 3 ning asus seisukohale, et arvestades pankrotimenetluse algatamise asjaolusid, kus pankrotiavaldus esitati alusetu nõude alusel ja menetluse käigus esitati võlausaldaja poolt ka võltsimiskahtlusega dokument ning asja lahenduse olulisust võlgnikule, oli kahe advokaadi kasutamine menetluses vajalik ja põhjendatud, et esindatava huvid vajalikus ulatuses kaitstud saaksid. Kohus nõustus võlausaldaja väitega, et enne pankrotimenetluse algatamist toimunud pankrotihoiatuse problemaatikaga seotud esindajate toiminguid ja nendega kaasnevaid võlgniku kulusid ei saa lugeda käesoleva tsiviilasja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks. Hoiatusega seonduvaid toiminguid tulnuks võlgnikul teha ka ilma järgneva kohtumenetluse alustamiseta. Kohtule esitatud volikirja kohaselt algas esindajate esindus käesolevas asjas alates 22.10.2012, hoiatusega seotud toimingud tehti kuluaruande nr 70 kohaselt varem, mistõttu vähendas kohus võlgniku esindamisele kulunud aega 12,7 tunni võrra. Kaebuse koostamisega seotud kulude osas märkis kohtunikuabi, et need on küll seotud käesoleva kohtumenetlusega (hagi tagati käesolevas kohtumenetluses), kuid võlgniku määruskaebus jäeti rahuldamata. Rahuldamata jäetud kaebuse koostamise kulu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele, mistõttu vähendas kohus võlgniku esindamisele kulunud aega 4,3 tunni võrra. Kohus nõustus võlausaldajaga kulude kandmises kuriteokaebuse koostamise ja esitamise toimingute ja lepingulise esindaja ülekuulamisel viibimise aja osas ning leidis, et nimetatud toimingud ei ole otsesed seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kohus ei ole kohustanud nimetatud toiminguid tegema ning tsiviilasja toimiku kohaselt ei ole võimalik selgitada, kas toimingud tõepoolest tehti. Toimingud on seotud Lääne prefektuuri menetluses oleva kriminaalasjaga. Eeltoodu alusel vähendas kohus võlgniku esindamisele kulunud aega 13,2 tunni võrra. Kohus ei nõustunud ka 31.10.2012 kohtuistungil osalemise ajakulu 4 tunniga. Kohtuistung kestis 1 tund ja 23 minutit. Sõit Tallinn - Pärnu kestis 2,5 tundi ja Pärnu - Tallinn 2,5 tundi. Kohus märkis, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Sellele seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-65-13. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS § 174 ja § 175 ega § 144 p 1 ning Korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamiseks ei anna alust ka advokatuuriseadus (AdvS) § 62 lg 1 ja poolte vaheline kliendileping. Kliendilepingus lepitakse AdvS § 55 lg 1 kohaselt kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. Asjaolu, et poolte vahel sõlmitud leping sisaldab kokkulepet, mille kohaselt esindatav hüvitab esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Seetõttu vähendas kohus võlgniku esindamisele kulunud aega 2,5 tunni võrra. Autokütuse dokumenti ega bussipileteid kohtule esitatud ei ole. Võlausaldaja väite kohta, et arved nr 21001 ja 21113 ei ole nõuetekohased kuludokumendid, selgitas kohus, et TsMS § 174 lg 5 järgi ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, kui kohus neid ei nõua. Võttes arvesse vaidluse sisu ja esindajate poolt tehtud töö mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik võlgniku õigusabi ajakuluga 113,1 tundi. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 169 ning võttes aluseks

tunnistajatasu tunnitasumäära määramisel tunnitasu ülemmäär, kuuluvad võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele õigusabikulud summas 2035,80 eurot (113,1 tundi x 18 eurot). Määruskaebus Võlgnik palub määruskaebuses tühistada Pärnu Maakohtu 28.06.2013 määrus ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks ja mõista võlausaldajalt välja võlgniku menetluskulud summas 17 196 eurot, millele lisandub võlgniku lepingulise esindaja mõistlik sõidukulu. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumäära osas on maakohus ekslikult nõustunud võlausaldaja seisukohaga, et kuna avaldus pankroti väljakuulutamiseks on hagita asi, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8, tuginedes seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-10. Eelnimetatud seisukoht on väär ja vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga. Käesoleva määruskaebuse aluseks oleva menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise määruse tegemise hetkeks oli Riigikohus lahendi nr 3-2-1-58-13 p-s 14 oma seisukohta võrreldes lahendiga nr 3-2-1-89-10 oluliselt muutnud ja täiendanud, kuna varasem käsitlus ei võimaldanud tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Täiendavalt viitas võlgnik Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-11 öeldule, mille kohaselt teistest hagita asjadest eristuvad mh nii vaidlus- kui vaidluseta menetluse elemente sisaldavad suuresti iseseisvate menetlusreeglitega komplekssed maksejõuetusmenetlused. Käesolevas asjas, kus võlausaldaja esitas võlgniku vastu alusetu pankrotiavalduse koos avalduse tagamise taotlusega, oli tegemist kompleksse vaidlusmenetlusega hagita asjas. Sellest johtuvalt on põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja kulude väljamõistmine lepingulise esindaja tunnitasumääras 120 eurot. Tegemist on õiglase ja põhjendatud professionaalse õigusabiteenuse osutaja tunnitasumääraga. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-66-12 pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasumäära 132 eurot (sh käibemaks) ja tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasumäära 1900 krooni (s.o 121,43 eurot), millele lisandub käibemaks. Võlgniku hinnangul ei saa pidada õigeks maakohtu seisukohta, mille kohaselt on perioodil 16.10.2012 kuni 19.10.2012 võlgniku tehtud kulud lepingulisele esindajale kohtueelsed kulud ja tuleb jätta hüvitamata. Võlgniku lepingulise esindaja kulu nimetatud perioodil on otseses seoses võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusega. Tegemist on dokumentidega, mis on ajaliselt koostatud pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ehk sisuliselt juba menetluse kestel ning sel perioodil koostatud dokumendid on osaks käesolevast tsiviilasjast. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et võlgniku lepingulised esindajad oleksid pidanud perioodil 16.1019.10.2012 võlausaldaja hoiatusega seonduvaid toiminguid tegema ka ilma järgneva kohtumenetluse alustamiseta. Nimetatud toimingud omasid olulist rolli edasises menetluses, kusjuures nendeks toiminguteks ei oleks olnud vajadust, kui võlausaldaja ei oleks esitanud võlgniku vastu alusetut pankrotiavaldust. Võlgnikul tuli tegutseda kiiresti, vältimaks tema jaoks oluliste tehingute nurjumist. Arvestades, et võlausaldaja pankrotiavaldus võlgniku vastu oligi üksnes ja ainult esitatud sel põhjusel, et nurjata olulisi tehinguid, ei saa väita, et võlgniku lepinguliste esindajate toimingud perioodil 16.10.-19.10.2012 oleksid niikuinii aset leidnud ja et need ei ole vahetult seotud kohtumenetlusega. Asjaolu, et võlgniku esitatud volikiri käesolevaks menetluseks on koostatud 22.10.2012, ei oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmisel tähtsust, kuna lepingulised esindajad omasid volitusi esindamiseks juba enne volikirja allkirjastamist. Võlgnikul on advokaadibürooga sõlmitud leping, millega anti büroole käsund õigusabiteenuse osutamiseks. Võlgnik ei nõustu ka maakohtu seisukohaga selles, et võlgniku määruskaebuse koostamisega seotud ajakulu 4,3 tundi tuleb maha arvata võlgniku esindamiseks kulunud ajast, kuna rahuldamata jäetud menetlustoimingud ei ole sellised, mille tegemise tasu kuuluks vastaspoolelt väljamõistmisele. Kui võlausaldaja ei oleks esitanud võlgniku vastu alusetut pankrotiavaldust ega selle tagamise taotlust, ei oleks võlgnik pidanud esitama ka määruskaebust. Tsiviilasjas tehtud

lõpliku lahendi kohaselt jäid kõik menetluskulud võlausaldaja kanda. Määruskaebuse koostamine on samaväärne menetluskulu ülejäänud menetlustoimingute kuludega ning puudub õiguslik alus selle eristamiseks ülejäänud menetlusega seotud lepingulise esindaja kuludest. Oluline on märkida, et menetluse lõppedes pankrotiavalduse tagamine ei olnud põhjendatud ja koos pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega tühistati ka pankrotiavalduse tagamine. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga võlgniku lepingulise esindaja kulude kohta seoses kuriteokaebusega. Antud juhul ilmnes selgelt, et võlausaldaja esitas eelistungil võltsitud dokumendi. Küsimuse dokumendi ehtsusest tõstatas ka kohtunik. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud taotlema dokumendi ekspertiisi ja esitama vastava kuriteoteate. Maakohus seda ei teinud, mistõttu oli võlgniku lepinguline esindaja sunnitud seda ise tegema. Tegemist oli olulisima tõendiga, mille osas jättis kohus antud juhul vajalikud toimingud tegemata. Kohtupoolne vajalike toimingute tegematajätmine ei tohiks olla menetluskulude väljamõistmisest vabastamise aluseks. Kummastav on kohtu väide, et tsiviilasja toimiku kohaselt ei ole võimalik selgitada, kas võlgniku lepinguline esindaja eelnimetatud toimingud ka tegi. Käesoleval hetkel on kriminaalmenetlus arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus, mistõttu on maakohtu vastav märkus ebakohane. Võlgnik on nõus lepingulise esindaja sõidukulu vähendamisega 2,5 tunni võrra, kuid samas palub määrata kohtul võlgniku lepingulise esindaja Tallinnast Pärnusse kohtuistungile sõitmiseks ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks kulunud mõistlik sõidukulu. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis võlausaldajalt vastust. Võlausaldaja palub oma vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu kohtunikuabi kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning võlgniku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on ekslikult nõustunud võlausaldaja seisukohaga, et kuna avaldus pankroti väljakuulutamiseks on hagita asi, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8, tuginedes seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-10. Nimetatud seisukoht on vastuolus Riigikohtu kehtiva praktikaga. Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise määruse tegemise ajaks oli Riigikohus lahendis nr 3-2-1-58-13 oma varasemat seisukohta oluliselt muutnud, kuna varasem käsitlus ei võimaldanud tagada igat liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Kuna hagita asjade hulka kuuluvad muuhulgas ka vaidlusmenetluse elemente sisaldavad asjad, milleks on kindlasti ka iseseisvate menetlusreeglitega maksejõuetusmenetlus, tuli kohtul arvestada, et selle menetluse puhul ei oleks esindajatasu määramisel õige ega õiglane lähtuda tunnistajatasu määradest. Seega, kuigi pankrotiavaldus vaadatakse läbi hagita menetluses, on selle avalduse menetlemise puhul tegemist siiski hagimenetlusele sarnase menetlusega, mistõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175 lg-id 1-31. Põhiliseks kriteeriumiks, millest tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda, on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-13).

Maakohus ei toiminud õigesti, kui lähtus antud asjas menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 172 lg-st 8, aga mitte TsMS § 175 lg-test 1-31. Et Riigikohtu seisukoht, mis lubab nimetatud sätteid kohaldada ka hagita menetluses, on hilisem, kui praeguses asjas toimunud põhimenetlus, ei oma antud juhul sisulist mõju. Kuigi Riigikohus on varasemates lahendites avaldanud teistsugust seisukohta, tuleb siiski arvestada praegusega, sest varasem ei võimaldanud kohtutel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust, s.h praegust põhimenetlust, iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Sellise menetluse puhul oleks ebaõiglane lähtuda TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest. Seetõttu tuleb ka praeguses menetluses kohaldada esindajakulude väljamõistmisel üldnormina ikkagi TsMS § 175 lg-id 1-31, mida maakohus antud juhul ei teinud. Õige on küll see, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Teisalt ei saa kõrvale jätta teiste menetlusosaliste õigusi, mille järgi on neil võimalik eeldada, et vaidlusmenetluse tüüpi hagita menetluses nende kantud menetluskulud teatud juhtudel ka hüvitatakse (sarnastel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi). TsMS § 172 lg 8 esimese lause kitsendatud tõlgendusega nõustumine muudaks kaheldavaks nimetanud normi vastavuse põhiseadusele. Kuna menetluskulude kindlaksmääramisel on esimese astme kohus lähtunud valedest eeldustest, tuleb kohtumääruse tühistamisel saata võlgniku vastav avaldus uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Samas tugineb võlgniku esindajatasu nõue selle suhteliselt kõrgele määrale, eeldades seega esindajalt eriti kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu tuleb kohtul vaadata kriitiliselt üle ka esindaja (esindajate) töö ajaline maht selle vajalikkuse ja põhjendatuse seisukohalt. Kuigi võlausaldaja ei vaidlustanud kontrollitavat määrust, mille lõppjäreldus oli ilmses vastavuses tema ootustega, lähtudes TsMS § 174 lg 8 kohaldamise osas tema käsitlusest, tuleb kohtumääruse tühistamisel ja avalduse uuel läbivaatamisel anda võlausaldajale võimalus avaldada omapoolset täiendavat seisukohta.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.