Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Määruse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2013.a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-12-44178
Tsiviilasi
AS Transcom hagi AS Pärnu Laevatehas vastu 17.12.2010.a laenulepingust tuleneva rahalise nõude suuruse tuvastamiseks.
Tsiviilasja hind 3500.- €. Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Transcom, registrikood 10550575, asukoht Emajõe 24/26, Pärnu, esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu. Kostja: AS Pärnu Laevatehas, registrikood 10124004, asukoht Emajõe 22, Pärnu, esindaja vandeadvokaat Raul Oberg.
Resolutsioon
Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 Jätta läbi vaatamata AS Transcom hagi AS Pärnu Laevatehas vastu 17.12.2010.a laenulepingust tuleneva rahalise nõude suuruse tuvastamiseks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja, AS Transcom, kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui
Tsiviilasi nr 2-12-44178 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Sisulised asjaolud ja poolte seisukohad
Tsiviilasi nr 2-12-44178 (i) Esmalt kustutati 13.02.2012 seisuga kogunenud viivis summas 2812,11 eurot. Tähtaegselt tasumata laenujääk: 127 823,30 eurot Viivisepäevade arv: 31.12.2011 kuni 13.02.2012 on 44 päeva Lepingujärgne viivisemäär: 0,005% päevas Arvutuskäik: 127 823,30 * 0,005% * 44 (ii) Seejärel kustutati 30.12.2011 seisuga arvestatud intress summas 19 646,27 eurot Laenujääk: 383 469,90 eurot Lepingujärgne intressimäär: 5 % aastas Lepingujärgne intressi arvestamise meetod: tegelik päevade arv kuus / 365 päeva aastas Intressipäevade arv: 21.12.2010 kuni 30.12.2011 on 374 päeva Arvutuskäik: 383 469,90 * 5% * 374/365 (iii) Ülejäänud summa, so 77 541,62 euro ulatuses kustutati põhivõlga. 13.02.2012 seisuga jäi seega tasuda veel põhivõlga 50 281,68 eurot. (b) 16.02.2012 makse summas 49 828,93 eurot (i) Esmalt kustutati 16.02.2012 seisuga, st 3 päeva eest kogunenud viivis summas 75,42 eurot. Tähtaegselt tasumata laenujääk: 50 281,68 eurot (vt punkt (a)) Viivisepäevade arv: 13.02.2012 kuni 16.02.2012 on 3 päeva Lepingujärgne viivisemäär: 0,005% päevas Arvutuskäik: 50 281,68 * 0,005% * 3 (ii) Ülejäänud summa, so 49 753,51 euro ulatuses kustutati põhivõlga. 16.02.2012 seisuga oli Laenulepingust tulenevatest sissenõutavatest kohustustest seega tasumata veel 528,17 euro ulatuses põhivõlga. Sellele summale on 12.10.2012 seisuga lisandunud lepingujärgne viivis summas 63,12 eurot. Arvutuskäik: 528,17 * 0,005% * 239 Tähtaegselt tasumata laenujääk: 528,17 eurot Viivisepäevade arv: 16.02.2012 kuni 12.10.2012 on 239 päeva Lepingujärgne viivisemäär: 0,005% päevas (2) Laevatehase poolt esitatud pankrotiavaldus 12.10.2012 on Laevatehas esitanud Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles väidetakse, et Transcomi 17.12.2010 Laenulepingust tulenev, 30.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud võlg on täielikult tasumata (lisa 4 - pankrotiavaldus). Pankrotiavalduses viidatakse ekslikult, nagu oleks Transcomile 24.09.2012 esitatud pankrotihoiatus, taolist hoiatust ei ole Transcomile esitatud. Hageja hinnangul on tegemist pahatahtliku pankrotiavaldusega, kuna võlausaldaja pidi teadma, et taolist võlga pole. Pärnu Maakohus on 15.10.2012 pankrotiavalduse menetlusse võtnud (lisa 5 - kohtumäärus) ja samal päeval selle taganud (lisa 6 - kohtumäärus). II. Tuvastushagi sisu ja hageja õiguslik huvi Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et Laenulepingust tulenev sissenõutav Transcom kohustus Laevatehase ees on 12.10.2012 seisuga st pankrotiavalduse esitamise päeval 591,29 eurot (528,17 eurot põhivõlga + 63,12 eurot viivist), mitte aga 175 015,20 eurot nagu pankrotiavalduses väidetud. Ülejäänud osas on kohustus kohaselt täidetud käendaja, Sadama
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-12-44178 poolt ja täidetud osas on võlasuhe VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega lõppenud ning selles osas puudub Laevatehasel laenulepingust tulenev nõue Transcomi vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Oma õiguste kaitsmiseks pahatahtliku pankrotiavalduse vastu esitas hageja Laevatehasele nõude alusetu pankrotiavaldusega tekitatud kahju edasisest tekitamisest hoidumiseks, milles nõudis, et Laevatehas loobuks teadvalt valest pankrotiavaldusest hiljemalt 25.10.2012 kella 16:30-ks (lisa 7 - nõue). Kahjuks Laevatehas sellele kohtuvälisele nõudele ei reageerinud. Pahatahtlik pankrotiavaldus takistab hagejal omanikuõiguste teostamist Sadama aktsionärina, kuna pankrotiavalduse tagamiseks arestiti Laevatehase taotlusel Transcomile kuuluvad 50% Sadama aktsiatest. Transcom on sõlminud siduvaid kokkuleppeid samade aktsiate müügiks ja pahatahtlik pankrotiavaldus tekitab Transcomile märkimisväärset kahju summas mitte vähem kui 13 miljoni eurot ja iga päevaga see kahju suureneb. Kahju suurenemise vältimiseks peab Transcom vajalikuks oma õiguste viivitamatut kaitsmist tuvastushagi esitamise kaudu. Käsitletava võla puudumise tuvastamiseks on hagejal õigustatud huvi eelkõige seetõttu, et hageja soovib edaspidiselt pankrotiseaduse § 10 lg 6 alusel nõuda alusetu pankrotiavaluse esitamisega tekitatud kahju hüvitamist kostjalt. Hageja on teadlik, et saaks oma õigusi realiseerida ka algatatud pankrotmenetluses vastuväite esitamise kaudu. Sellele vaatamata soovib hageja kaitsta oma õigusi ka tuvastushagi kaudu. Hageja peab võimalikuks, et antud hagiga õnnestub vältida kahju jätkuvat igapäevast suurenemist. Edaspidistes kahju hüvitamise vaidlustes tõusetub küsimus, mida võttis Transcom ette Sadama aktsiate tehinguga seotud kahju ärahoidmiseks või piiramiseks. Lisaks sellele tõlgendab Laevatehas Laenulepingus fikseeritud intressi tasumise kohustust ilmselt teisiti kui hageja. Lepingu punkt 1.3.2. järgi arvestatakse intressi tagastamata laenusummalt ja intress kuulub tasumisele üks kord aastas koos laenusumma põhiosa maksega vastavalt 2011., 2012. ja 2013 aasta 30. detsembriks. Hageja hinnangul tuleb seda punkti mõista nii, et intress muutub sissenõutavaks kord aastas (30.12.) ja ka kohustuse hilinenud täitmisel tuleb tasuda vaid 30.12. sissenõutavaks muutunud intress, mitte aga täitmise päeva seisuga arvestatud intress. Samas tuleb laenusaajal järgneva aasta eest intresside arvestamisel lähtuda kohustuse tegeliku täitmise päevast ja tasuda viivitatud aja eest intressi vastavalt kõrgemalt laenujäägil. Laevatehas on pankrotiavalduses asunud aga seisukohale, et intressid on juba sissenõutavad ka perioodi eest pärast 30.12.2011 (pankrotiavaldus lk 2 I lõik). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 5 kohaselt ei võeta hagi menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja hinnangul ei kuulu viidatud säte käesoleval juhul kohaldamisele, kuna tegemist ei ole samade pooltega. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 palub hageja: Tuvastada, et 17.12.2010 AS-i Transcom ja AS-i Pärnu Laevatehas vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad AS-i Transcom kohustused on 149 828,93 euro ulatuses kohaselt täidetud käendaja, AS Pärnu Sadam poolt ja AS-i Pärnu Laevatehas 17.12.2010 laenulepingust tulenev nõue AS-i Transcom vastu on 12.10.2012 seisuga 591,29 eurot.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-12-44178 alusetu ja õiguslikult põhjendamatu hagi ning Kostja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et Pärnu Maakohus on võtnud hagi ebaõigesti menetlusse. Kostja hinnangul on 30.10.2012. a hagi esitatud ilma tuvastushuvita ning kantud üksnes eesmärgist nurjata pankrotiavalduse menetlemine, tekitades õigusvaidluse, mis ei oleks võimaldanud Hagejale ajutist haldurit määrata, kuna nõue oleks olnud „vaieldav“. Isegi kui Hageja ei oleks lähtunud eelnimetatud eesmärgist, puudub ikkagi tuvastushuvi – faktilise asjaolu tuvastamine (võlgnevuse suuruse tuvastamine kindlal kuupäeval) ilma sooritusnõude esitamiseta ei muuda Hageja õiguslikku positsiooni ning sellise hagi esitamine koormab üksnes kohtusüsteemi ja tekitab täiendavaid kulutusi. Samuti on Hageja märkinud, et tema tuvastushuvi seondub hilisema kahju hüvitamise nõude esitamisega Kostja vastu PankrS § 10 lg 6 alusel. Kui tuvastushagiga soovitakse tuvastada asjaolusid, mis nagunii tuvastatakse hiljem esitatava sooritushagi menetlemisel, puudub õiguslik alus iseseisvat tuvastushagi menetleda. Kuna hagi on ilmselgelt esitatud ilma õigusliku huvita (tuvastushuvita), ei tohi kohus seda mingil juhul menetleda ning peab jätma selle läbi vaatamata (TsMS § 368 lg 1, TsMS § 423 lg 2). (a) Pärnu Maakohus on hagi ebaõigesti menetlusse võtnud Kostjale jääb arusaamatuks käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga saavutatav õiguslik eesmärk ning selle kasu Hagejale. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Antud juhul puudub Hagejal seadusega kaitstud õigus või huvi, mis lubaks kohtul asja menetleda. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kostja on erinevalt Hagejast seisukohal, et Hagejal puudub igasugune tuvastushuvi, mistõttu ei oleks kohus tohtinud võtta hagi menetlusse. Valitsevast kohtupraktikast tuleneb, et kui hageja tegelikuks eesmärgiks on tuleviks mingisuguse soorituse saamine, siis kohus ei menetle sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja vajalik ning riik ei peaks sellisel eesmärgil esitatud hagidele andma õiguskaitset. Iseseisva tuvastusnõude menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi ning kui hagejal on võimalus kasutada teisi kohaseid õiguskaitsevahendeid, peaks kohus jätma hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Juba menetlusse võetud hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Tuvastushagi on sooritushagi suhtes alati subsidiaarne, st kui hageja eesmärki on võimalik saavutada sooritushagiga, siis tuvastamishagi eraldi ei menetleta. Selline lähenemine on tingitud nii menetlusökonoomia põhimõttest (kohus ei pea sama juhtumiga enam hiljem tegelema) kui ka põhjendamatute kultuste vältimisest (põhjendamatud kohtukulud erinevates kohtumenetlustes nii riigilõivu kui ka esindaja tasude näol). TsMS § 368 lg-s 1 on tuvastushuvi olemasolu sätestatud imperatiivsena, mistõttu juhul, kui tuvastushuvi puudub, ei saa kohtud kaalutusõiguse alusel tuvastushuvita esitatud hagi menetlemist otsustada, st et kohus ei tohi ühelgi juhul menetleda tuvastushuvita esitatud hagi. Sellisel juhul on kohtul kohustus jätta hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2). Käesoleval juhul on Hageja oma tuvastushuvi põhjendanud sellega, et soovib edaspidi PankrS § 10 lg 6 alusel nõuda alusetu pankrotiavalduse esitamisega tekitatud kahju hüvitamist – Hageja tegelikuks eesmärgiks on seega soorituse saamine. PankrS § 10 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõue on sooritushagi, mille lahutamatuks osaks on ka tuvastamine, kas kostja on
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-12-44178 esitanud alusetu pankrotiavalduse ning milles see võis seisneda, sh milline oli hageja võlgnevus 12.10.2012. a seisuga. Ainuüksi 12.10.2012. a seisuga 17.12.2010. laenulepingust tuleneva Hageja võlgnevuse tuvastamine ei mõjuta Hageja õiguslikku positsiooni – selle faktiteadmisega ei ole midagi peale hakata, mistõttu ei pea selle eraldi tuvastamiseks kohtusüsteemi koormama. Samuti on Hageja olnud teadlik, et pankrotimenetluses saanuks Hageja oma õigusi kaitsta ka vastuväite esitamisega (Hageja on seda ise kinnitanud 30.10.2012. a hagiavalduses), mistõttu puudus igasugune vajadus ka hagi esitamiseks. Sellegipoolest on Hageja täiendavalt vastuväitele, millised esitati kostja pankrotiavalduse suhtes, esitanud veel ka tuvastushagi. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saaks tuvastushagi esitamisega vältida väidetava täiendava kahju tekkimist – tuvastushagi esitamise ja kahju vältimise vahel puudub põhjuslik seos, st hagi esitamine ja menetlemine ei peataks väidetavat igapäevase kahju suurenemist, arvestades, et kohtumenetlus ei kesta vaid paar päeva. Hagejal piisanuks oma õiguste kaitsmiseks üksnes põhjaliku argumenteeritud vastuväite esitamisest pankrotimenetluses. Kui võlausaldaja nõue on vaieldav, ei nimeta kohus ajutist haldurit (PankrS § 15 lg 3 p 1). Hageja väited kahju hüvitamise vältimise katses on eeltoodud põhjustel ainetud ning sellest ei tulene tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. (b) Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks lõppenud Võib eeldada, et Hageja eesmärgiks 30.10.2012. a hagi esitamisega oli mh muuta 17.12.2010. a laenulepingust tulenev Kostja nõue Hageja vastu PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes vaieldavaks, mis omakorda lõpetaks pankrotiavalduse menetlemise tsiviilasjas nr 2-12-41281. Ka sellega seotud „huvi“ on käesolevaks ajaks lõppenud, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu Maakohtu 15.10.2012. a ja 09.11.2012. a määrused muutmata ja Kostja määruskaebused rahuldamata, seejuures ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2013. a määrus edasikaevatav. Kui Hageja ka tegelikult soovib esitada Kostja vastu PankrS § 10 lg 6 alusel kahju hüvitamise nõuet, mille alus sisaldab ka käesoleva kohtumenetluses tuvastatavaid asjaolusid, peaks ta seda tegema uue hagi esitamisega, mis sisaldab endas sooritusnõuet. Igal juhul puudub Hagejal antud asjas tuvastushuvi. Juhindudes eeltoodust Kostja taotleb jätta hagi läbi vaatamata. Kui kohus peab siiski võimalikuks hagi menetlemist, anda Kostjale täiendav tähtaeg 10 päeva sisuliste vastuväidete esitamiseks.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-12-44178
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.