Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2013. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-26554
Tsiviilasi
OÜ WAM Baltic hagi AS-i Skanska (endise nimega Skanska EMV AS) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. märtsi 2013. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
65.233 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Skanska apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) AS Skanska (RK 10012122, asukoht Madara 25, Tallinn), lepinguline esindaja adv. Veiko Viisileht Vastustaja (hageja) OÜ WAM Baltic (RK 11094145, asukoht Mõigu Tehnopark, Kuma tee 1, Rae vald, Harjumaa), lepinguline esindaja adv. Alo Pormeister
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2013. a. otsus OÜ WAM Baltic hagis AS-i Skanska vastu kahju hüvitamiseks.
2.Kinnitada alljärgnev kompromiss:
2.1. OÜ WAM Baltic kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega tsiviilasjas 2-12-26554 on kõik selles tsiviilasjas esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad OÜ WAM Baltic nõuded aktsiaseltsi Skanska vastu lõplikult lahendatud. OÜ-l WAM Baltic ei ole ja ta ei esita AS-i Skanska vastu mingeid nõudeid ega pretensioone. Kõik taolised nõuded loetakse kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel lõppenuks.
2.2. AS Skanska kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et tasub 7 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist 22.000 eurot OÜ WAM Baltic arvelduskontole nr. 221026630770 Swedbank’is. 1(10)
Juhul, kui AS Skanska ei tasu nimetatud summat tähtaegselt, on OÜ-l WAM Baltic õigus nõuda ja AS-il Skanska kohustus tasuda viivist 0, 25% maksmata summalt päevas.
2.3. Kooskõlas TsMS § 168 lõikega 3 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
2.4. AS Skanska ja OÜ WAM Baltic kinnitavad vastastikku, et peale käesolevas kompromisskokkuleppes nimetatud nõuete ei ole neil teineteise vastu mis tahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis seonduvad tsiviilasjaga 2-12-26554, selle eseme ja/või alusega. Sealhulgas, kuid mitte ainult, ei ole AS-il Skanska OÜ WAM Baltic vastu mis tahes alusel tasu, kahju ja kulutuste hüvitamise ega viivise nõudeid ning OÜ-l WAM Baltic ei ole AS-i Skanska vastu mis tahes alusel tasu, kahju ja kulutuste hüvitamise ega viivise nõudeid, välja arvatud punktis 2. 2 märgitud nõuded.
3.Tsiviilasja menetlus lõpetada.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-ile Skanska 1⁄2 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust summas 475 eurot, kandes selle tema arvelduskontole nr. EE141700017000034742 Nordea pangas.
5.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 3 kalendripäeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
S e l g i t u s e d:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
2(10)
Hageja nõue OÜ WAM Baltic esitas 10. juulil 2012. a. Harju Maakohtule hagi Skanska EMV AS-i vastu kahju 65.233 euro hüvitamiseks.
5.augusti 2011. a. tellimiskirjaga kinnitasid pooled elevaatorite, lintkonveierite ja linttoitjate joonised ning kokkuleppe lisades toodud seadmete tarnimise. Hageja on 5. augusti 2011. a. tellimiskirjale eelnevalt tellinud projekteerimise- ja tööjoonised ning edastanud need kostjale. Hageja on kostjale esitanud valmistajatehase 16. ja 29. augusti 2011. a. kinnitused tellimuse kättesaamise, töötlemise ning tarneaja kokkuleppimise kohta vastavalt 5. augusti 2011. a. tellimuse kinnitusele. Kostja on 5. augustil 2011. a. palunud panna seadmed töösse. Kostja edastas 29. augustil 2011. a. hagejale e-kirja tellimuse peatamiseks ajavahemikul 29. augustist kuni 5. septembrini 2011. a., et otsustada tellimuse jätkamise või tühistamise üle. 5. septembril 2011. a. andis kostja hagejale täiendava tähtaja kuni
7.septembri 2011. a. tellimusega seotud selgituste andmiseks ning küsimuste lahendamiseks, hoiatades vastasel juhul tellimuse tühistamisega. Kirjas tõi kostja muuhulgas välja soovi lühendada 5. augustil 2011. a. kokku lepitud täiskomplektsete seadmete tarneaegasid. Hageja vastas kostja kirjale 6. septembril 2011. a. 13. septembril 2011. a. tühistas kostja tellimuse, mille tõttu tekkis hagejal kahju 65.233 eurot.
5.augusti 2011. a. tellimiskiri on müügileping, sisaldades lepingu oluliste tingimustena hinda, kogust, maksetingimusi, lepingu eset jmt. Samuti on poolte vahel välja kujunenud tava ja praktika selline, et tellimuste esitamise eest tasumisel käsitletakse esitatud arvet lepinguna. Hageja on väljastanud kostjale 8. augustil 2011. a. esimese osamakse arve vastavalt 5. augusti 2011. a. kokkuleppele. Kostja ei ole seda tasunud. Tasu maksmise kohustuse rikkumisest tulenevalt tuleb kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg. 1 alusel. Alternatiivselt esitas hageja kahju hüvitamise nõude lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevalt, kui selgub, et 5. augusti 2011. a. tellimiskiri ei ole müügilepingu, vaid tegemist on pooltevaheliste lepingueelsete läbirääkimistega VÕS § 14 tähenduses. Kui tegu oli lepingueelsete läbirääkimistega, siis on kostja 5. septembril 2011. a. katkestanud läbirääkimised hagejaga pahauskselt, mistõttu hageja varaline olukord on selle tulemusena halvenenud. Elevaatorite, lintkonveierite ja linttoitjate tehniliste jooniste ja tööjooniste koostamine toimub iga tellimuse jaoks eraldi ning nimetatud jooniste valmistamine on kulukas. Hageja on joonised kostjale edastanud 3. augustil 2011. a. Kostja on seadmete joonised heaks kiitnud ning vastu võtnud 5. augustil 2011. a. allkirjastatud tellimiskirjaga. Kostja nõudel toimus pidevalt elevaatorite ja lintkonveierite tehniliste jooniste muutmisi, millega kostja nõuded sisse viidi ning seadmete omadusi täpsustati. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 5. augusti 2011. a. tellimiskirja näol ei ole tegemist müügilepinguga, vaid lepingueelsete läbirääkimiste käigus vormistatud dokumendiga. VÕS § 14 lg. 3 kohaselt ei saa pooltele lepingueelsetest läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi tuleneda. Kostja on oma 12. augusti 2011. a. e-kirjas edastanud müügilepingu projekti ning allkirjastatud tellimuse, tuues välja, et 8. augusti 2011. a. arve tasumiseks tuleb hagejal esitada valmistajatehase kinnitus allkirjastatud tellimusele ja tehniliste andmete sobivusele. Hageja ja kostja pidasid seadmete ostu üle läbirääkimisi ja vahetasid kirju, seega on tegemist lepingueelsete läbirääkimistega. Hageja on rikkunud VÕS § 14 lg. 1 nõuet ega ole läbirääkimiste käigus andnud kostjale tehingu tegemise kaalumiseks vajalikku infot. Hageja väited kostja pahauskselt läbirääkimiste pidamise kohta on alusetud, kostja on näidanud üles huvi seadmete ostmiseks ning vastava müügilepingu sõlmimiseks. Hageja on põhjendamatult vältinud müügilepingu sõlmimist ning viivitanud päringutele vastamisega või jätnud
3(10)
vastamata, seega jättes kostjale andmata tehingu tegemise seisukohalt olulist infot tarne täpsustamiseks. Elevaatorite, lintkonveierite ning linttoitjate tellimine oli vajalik tulenevalt kostja lepingulistest kohustustest Rakke lubjatehase ehitustööde tellija AS-i Nordkalk ees, mistõttu kostjal ei olnud võimalik lepingu sõlmimise või tarne teostamise olulise infoga oodata. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, kuna põhjendamata on kahju hüvitamise eeldused ja põhjuslik seos kostja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Vastavalt VÕS § 139 lõikele 1 tuleb kahjuhüvitise määramisel arvestada ka kahjustatud isiku osaga kahju tekkimisel. Kostja ei saanud ega pidanud ette nägema, et hageja asub kulutusi tegema enne müügilepingu sõlmimist. Kahju tekkimisega seotud arve on koostatud 13. jaanuaril 2012. a., mistõttu hageja on valmistajatehase teavitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ning on võimalik, et valmistajatehas on teinud veel täiendavaid toiminguid või kulutusi peale tellimuse tühistamist. Seadmete juurde kuuluvad joonised ning läbirääkimiste käigus üritas kostja täpsustada, kas hageja seadmed vastavad täpselt kostja spetsiifilistele vajadustele. Kogu Rakke lubjatehase projekteerimistööd tegi kostja alltöövõtja SWECO Projekt AS, mitte hageja. Mingit kostja tellimusel läbiviidavat projekteerimist ei ole toimunud. Peale tellimuse tühistamist osteti tarvilikud seadmed teiselt müüjalt, kes kohandas oma seadmed kostja esitatud nõuetele vastavaks ja koostas vastavad joonised. Hageja tellimust ei täitnud ega olnud asunud seda täitma. 14. juuli 2011. a. e-kirjas tõi kostja ettemakse eeltingimusena välja panga garantii. Hageja oli 8. augusti 2011. a. e-kirjas täpsustanud tarneaegasid ning toonud välja, et konveierite tootmist alustatakse pärast esimese osamakse laekumist. Kostja tegi ettemakse maksmise tingimuseks garantiikirja esitamise. hageja seda ei esitanud, mistõttu kostja ei teinud ettemakset ning oli seisukohal, et tellimust ei olnud asutud täitma. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65.233 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja ja kostja allkirjastasid 5. augustil 2011. a. tellimiskirja, millega kinnitasid kokkuleppe lisades toodud elevaatorite, lintkonveierite ja linttoitjate tarnimise ning joonised. Kinnituskirjas oli märgitud, et selles märgitud hinna ja tingimustega sõlmitakse ostumüügileping. Lepingu sõlmimise tarvidusele on kostja viidanud ka eelnevas kirjavahetuses. Kostja on 12. augusti 2011. a. e-kirjas edastanud hagejale müügilepingu projekti ning allkirjastatud tellimuse. Pooled ei ole lepingut allkirjastanud.
5.augusti 2011. a. tellimiskiri allkirjastati 29. aprillil 2011. a. alguse saanud suhtluse tulemusena, mille tingimuste täpsustamine toimus peamiselt 8. juulist kuni
5.augustini 2011. a. Tellimiskiri sisaldas peamisi lepingutingimusi ning seadmete tehnilisi- ja tarneandmeid koos märkega, et antud hinna ja tingimustega sõlmitakse ostumüügileping. Tehingu tingimusi ning tarnitavate seadmete tehnilisi omadusi kooskõlastati tellimiskirja allkirjastamisele eelnevalt, m. h. edastati kostjale tellimuse täpsustamise tulemusena koostatud joonised 3. augustil 2011. a. Eeltoodu põhjal tuleneb 5. augusti 2011. a. tellimiskirjast, et pooled on saavutanud kokkuleppe tehingu oluliste tingimuste ning tellitavate seadmete osas, kuid on selgelt väljendanud, et tehingu aluseks olev müügileping kuulub eraldi sõlmimisele. Seega ei saa tellimiskirja pidada poolte vahel sõlmitud müügilepinguks VÕS § 208 tähenduses. Hageja viide pooltevahelisele senisele praktikale, millega eraldiseisvat lepingut ei sõlmita ning tellimuse eest esitatud arve on käsitletav lepinguna, ei ole asjakohane, kuna pooltevahelised varasemad tehingud on oma maksumuselt märkimisväärselt erinevad tellimiskirja kokkuleppe maksumusest ning tõendatud ei ole, et tegemist on samalaadse
4(10)
tehinguga, mille osas on pooltevaheline praktika välja kujunenud. Tellimiskirja kujul on tegemist lepingueelsete läbirääkimistega ning läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud olulisemate tingimustega, mille alusel kuuluks sõlmimisele leping. Seega on asjakohane hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue tulenevalt lepingueelsetest läbirääkimistest. Lepingueelsete läbirääkimiste raames peavad isikud vastavalt VÕS § 14 lõikele 1 mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg. 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena ei saa täitmisnõuet esitada, kuna soorituskohustust ei teki, samas on isikul vaatamata VÕS § 14 lg. 3 regulatsioonile võimalik VÕS §-s 14 nimetatud kohustuste rikkumise korral kasutada kahju hüvitamise nõuet vastavalt VÕS § 101 lg. 1 punktile 1 ja §-le
115.Hageja on esitanud nõude kostjapoolsest rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. leides, et kostja on lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt katkestanud pärast seda, kui pooled olid koostanud kostja täpsustuste ja soovide kohased seadmete joonised ning kostja oli need ka 5. augusti tellimiskirjaga kinnitanud, kusjuures kostjale on võimaldatud kogu asjakohane teave, mida on kinnitanud ka valmistajatehas. Kostja leiab, et ta ei ole pahauskselt käitunud, hageja ei ole aga andnud läbirääkimiste käigus kostjale tehingu tegemise kaalumiseks vajalikku infot , on selle andmisega viivitanud ning on müügilepingu sõlmimist põhjendamatult vältinud. Tellimuse tühistamine toimus 13. septembril 2011. a. peale 29. augustil 2011. a. kostja poolt tellimuse täitmise peatamist ning 5. ja 6. septembril 2011. a. vahetatud e-kirjasid, milles kostja hoiatas tellimuse tühistamise eest ning hageja peatas sellest tulenevalt tellimuse täitmise. Hageja teavitas 15. septembril 2011. a. kostjat asjaolust, et tellimuse täitmisega on hagejale juba kaasnenud kahjud, mille ulatus vajab kindlakstegemist. Hageja esitas kostjale
25.jaanuaril 2012. a. kahju hüvitamise nõude. Tulenevalt 5. augusti 2011. a. tellimiskirjas sätestatud tarnetähtaegadest ning üldistest tingimustest ja kostja 5. augusti 2011. a. e-kirjast, millega paluti tellimus täitmisele suunata (tl. 150), käitus hageja heauskselt, tehes vajalikke tegevusi seadmete tähtaegseks tarnimiseks vaatamata asjaolule, et müügilepingut ei olnud allkirjastatud. Valmistajatehase kinnitus täiskomplektsete seadmete tarneaegade kohta kattub hageja ja kostja poolt tellimiskirjas kinnitatuga. Ehitusprojekti koostamise käigus on tavapärane praktika, et peaprojekteerija tellib, näiteks, allhanke korras eriosade projekte ning spetsiifilisi (seadmete) jooniseid ei koosta peaprojekteerija, vaid seadme valmistaja. Valmistajatehase poolt koostatud seadmete joonised kaasatakse küll tööprojekti hulka, kuid see ei tähenda, et oleks koostanud peaprojekteerija (antud juhul SWECO Projekt AS). Valmistajatehas koostas seadmete joonised vastavalt kostja nõudmistele, tegemist ei olnud juba olemasolevate tüüpjoonistega. Kostja on ka ise viidanud seadmete tellimisega seonduvalt asjaolule, et tootjad kohandavad seadmeid vastavalt tellija soovile. Seetõttu tuleb tähelepanuta jätta kostja väide, et seadmete projekteerimist ei toimunud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus projekteeriti kostja nõuetest tulenevalt seadmete joonised, mis edastati kostjale 3. augustil 2011. a. ning mille kostja ja hageja kinnitasid 5. augustil 2011. a.
5.augusti 2011. a. tellimiskinnitusega oli olulistes tarnimise ning seadmete tehnilise kirjeldusega seotud punktides kokkulepe saavutatud, selle alusel oli võimalik alustada seadmete valmistamist. Asjaolu, et kostja jätkas lepingutingimuste osas täpsustavate nõuete ning tingimuste esitamist, ei muuda asjaolu, et seadmete tehniline kirjeldus oli kinnitatud kujul, mille valmistajatehas oli aktsepteerinud ning mille alusel tellimuse töösse võtnud. Kuna kostja ise andis 5. augustil 2011. a. korralduse tellimuse töösse andmiseks, oli ta teadlik sellest, et valmistajatehas oli tellimuse töösse võtnud, ning pidi sellest tulenevalt
5(10)
mõistliku isikuna olema teadlik, et lepingu mittesõlmimisele või tellimuse tühistamisele eelnenud tegevustega võib olla kaasnenud kulusid. Kostja oleks pidanud arvestama selliste tagajärgedega vastavalt VÕS § 127 lõikele 3. Hageja on tõendanud pooltevahelise kirjavahetuse ning teostatud projekteerimistööde eest esitatud arvega, et tellimuse tühistamisele eelnevalt on teostatud projekteerimistöid vastavalt kostja tingimustele. Arvel on välja toodud kuupäevad, millal valmistajatehas vastavaid jooniseid hankijale edastas ning kohtutoimikus olev kirjavahetus tõendab kostja ja hageja vahelist suhtlust jooniste täpsustamise ning muutmise osas. Eeltoodust tulenevalt teostati kostja nõuete kohaselt seadmete projekteerimistööd ning projekteerimistööde teostamise alusel on valmistajatehas esitanud nõude hageja vastu. Hageja oli teavitanud kostjat 15. septembri 2011. a. e-kirjas, et tellimuse täitmisega on kaasnenud kahju, mille ulatuse hageja kostjale teatavaks teeb. 25. jaanuaril 2012. a. edastas hageja kostjale
13.jaanuari 2012. a. arve alusel kahju hüvitamise nõude. Kostja poolt tellimuse tühistamine tulenevalt tarnetingimuste osas esitatud küsimustele vastuste mittesaamisest ei põhjenda hagejapoolset olulist rikkumist, kuna 5. augusti 2011. a. tellimiskirjas sisaldus teave selle kohta, millal täiskomplektsed seadmed kostja poolt soovitud objektile tarnitakse ning lepiti ka kokku tarnitavate seadmete tehnilises kirjelduses ehk joonistes. Hageja ei ole kohtule esitatud andmete põhjal andnud teada asjaoludest, mis tooksid kaasa suutmatuse vastavatel kuupäevadel seadmete nõuetekohaseks tarnimiseks. Asjaolu, et valmistajatehases on kollektiivpuhkus, ei muuda hageja vastutust kokkuleppe täitmise osas kostja ees ning ei ole asjakohane. Valmistajatehas on esitanud omapoolse tarneaegade kinnituse, mistõttu kostjal puudus kostjal alus arvata, et seadmeid ei tarnita vastavalt kokkuleppele. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu käsitlus pooltevahelisest õigussuhtest on vastuoluline, mistõttu on vastuolulised ka kohtu järeldused. Kohus on jätnud mitmed esitatud tõendid tähelepanuta ja on käsitlenud tõendeid valikuliselt ning kallutatult. Mitmed kostja väited on jäänud käsitlemata. Kui kohtu hinnangul pidi tehingu aluseks olema müügileping ja seda ei sõlmitud, siis ei saanud olla põhjendatud hageja poolt tehingu täitmisega väidetav alustamine ja kulude kandmine ning kulude eest ei peaks vastutama hageja. Õige on seisukoht, et poolte vahel olid lepingueelsed läbirääkimised. Ühegi õigusi ja kohustusi tekitava kokkuleppeni pooled aga ei jõudnud. Kohus on tuvastanud poolte ühise tahte, mille kohaselt müügileping kuulus sõlmimisele tellimiskirjast eraldi. Pooled on seega sidunud mistahes õiguste ja kohustuste tekkimise kirjaliku müügilepingu sõlmimisega. Sellist müügilepingut ei sõlmitud. Nii hageja kui kostja on korduvalt rõhutanud, et tellimuse täitmine algab pärast müügilepingu sõlmimist ja esimese osamakse laekumist. Seega oli poolte selge ühine tahe siduda töödega alustamine ehk seadmete valmistamine ja tarnimine müügilepingu allkirjastamisega ning seda ka pärast 5. augustit 2011. a. Eeltoodu nähtub muuhulgas hageja
8.augusti 2011. a. e-kirjast kostjale, milles hageja rõhutab, et konveierite tootmist ehk tellimuse täitmist alustatakse pärast esimese osamakse laekumist; kostja 9. augusti 2011. a. e-kirjast hagejale, millest nähtub, et arve tasumise eelduseks on tarne kinnituse kooskõlastus ja tarnelepingu tingimuste heakskiitmine; kostja 12. augusti 2011. a. e-kirjast, millega on edastatud hagejale kostja koostatud müügilepingu projekt; kostja 19. augusti 2011. a. e-kirjast, kus on rõhutatud, et oodatakse endiselt tagasisidet üleantud lepinguprojektile. Hageja on
6.septembri 2011. a. kirjas rõhutanud, et seadmete tarnimine on võimalik peale lepingu sõlmimist allkirjaõigusliku isiku poolt. Seega nähtub ülaltoodust kahtlusteta, et kostja projektijuhi (kes ei olnud isegi tellimiskirja allkirjastamise juures) poolt 5. augustil 2011. a.
6(10)
hagejale edastatud e-kirjale, kus on mainitud, et seadmed võib töösse panna, ei saa omistada sellist kaalu, et kohus võiks kõik ülejäänud asjas esitatud tõendid tähelepanuta jätta. Ka pärast tellimiskirja allkirjastamist kinnitas hageja kostjale, et ta ei ole tellimuse täitmisega alustanud ning mõlemad pooled olid arusaamal, et tellimust ei täideta, kuni pole sõlmitud müügilepingut ning tasutud ettemakset. Seda aspekti ei ole aga kohus üldse käsitlenud. Kohus ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid ega kostja väiteid igakülgselt, vaid on omistanud ühele eksitavale ja kontekstivälisele e-kirjale ebaproportsionaalselt suure kaalu. Kohus on õigesti märkinud, et poolte vahel toimus pärast tellimiskirja allkirjastamist kirjavahetus ja jätkus lepingutingimuste osas täpsustavate nõuete ning tingimuste arutamine. Tellimiskiri oli esialgne ülevaade põhilistest tingimustest ja seadmetest, mille tarnimises ja täpsemates tingimustes pidid pooled kokku leppima müügilepingus (just seetõttu sätestatigi tellimiskirjas, et vajalik on sõlmida müügileping). Kostja on vastavalt tellimiskirjale teinud hagejale 12. augustil 2011. a. ettepaneku lepingu sõlmimiseks ning tundnud korduvalt huvi mitmesuguste erinevate tellimusega seotud oluliste aspektide vastu. Hageja eiras kostja päringuid ning vältis müügilepingu sõlmimist. Tarne põhiliste tingimuste osas sõlmisid pooled eelkokkuleppe (tellimiskiri), kuid väljendasid samas selgelt, et tellimuse täitmise ja seadmete tarnimise kohustuslikud eeltingimused on müügilepingu allkirjastamine ja ettemaksearve tasumine. Kumbki nimetatud eeldustest ei täitunud. Kuivõrd kostjal lasus tähtajaline surve Rakke lubjakivitehase ehitustööde tellija (AS Nordkalk) ees, siis ei olnud tal võimalik olulise kahju- ja leppetrahvinõuete riskita oodata, millal hageja suvatseb tarne teostamiseks olulist infot edastada ning kostjaga müügilepingu sõlmida. 5. septembri 2011. a. kirjas on kostja väga selgelt loetlenud ära kõik hagejast tulenevad ja müügitehingu sõlmimist takistavad asjaolud. Suure ettemakse tasumine hagejale ei olnud mõistlikult võimalik ega eeldatav, lähtudes hageja viletsast majanduslikust seisust. Kuivõrd hageja ei reageerinud adekvaatselt kostja 5. septembri 2011. a. kirjale, oli kostja sunnitud ajalise surve ja selles tulenevate finantsriskide tõttu tellimiskirja tühistama ning tellima vastavad seadmed isikult, kes käitus õigussuhtes professionaalselt ning täitis vastavaid kokkuleppeid. Arusaamatul kombel eiras aga hageja kostja tahteavaldusi ja jõupingutusi müügilepingu sõlmimiseks ja tarnega edasiliikumiseks. Ka selle fakti ja kostja vastavad väited on jätnud kohus tähelepanuta ja põhjendamatut käsitlemata. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 14 lõiget 3, kostja ei ole seda sätet rikkunud. Kostja tegutses tahte ja sooviga sõlmida hagejaga leping (s. h. edastas hagejale lepinguprojekti ning palus korduvalt lepingu osas tagasisidet ning allkirjastamist), kuid just hageja vältis nii kostja päringutele vastamist kui ka lepingu sõlmimist. Nõustuda ei saa ka väitega, et kostja katkestas lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt. Lepingueelsed läbirääkimised hakkasid just hagejast tulenevatel asjaoludel ajaliselt venima, hageja ei vastanud kostja mitmetele päringutele (mis sisaldasid väga olulisi tehnilisi ja tarnealaseid küsimusi) ega ka korduvatele nõuetele sõlmida leping. Hageja selline käitumine võib olla motiveeritud mitmeti, kuid on võimalik, et oma viletsa majandusliku seisu tõttu ei suutnud hageja tegelikult sellist tellimust täita; või oli põhjuseks Itaalia tehase kollektiivpuhkus – igal juhul ei ole aga tegemist asjaoludega, mille eest peaks vastutama kostja. Kostja tegutses heauskselt ning soovis ka pärast hagejapoolset venitamist ja päringutele mittevastamist lepinguni jõuda. Kostja on omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku selleks, et läbirääkimised õnnestuksid. Kuna hageja endiselt kostjale sisulisi selgitusi ei andnud (6. septembri 2011. a. vastus oli sisutühi) ning kostjal lasus ehitatava objekti tellija poolt tugev ajaline, rahaline ja ka tehniline surve, ei saanud kostja hagejaga sellist „pimesikumängu“ jätkata. Kostja oli seetõttu sunnitud läbirääkimised katkestama ning otsima muid võimalusi endale võetud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja tegutses kooskõlas hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 7). Kohus ei ole hageja ja kostja käitumist ega
7(10)
olukorda tervikuna analüüsinud, lähtudes vaid deklaratiivsest käsitlusest. Põhjendatud ei ole, milles kostja väidetav pahauskne tegutsemine seisneb. On elementaarne, et tarnija tutvustab oma toodet potentsiaalsele ostjale m. h. joonistega ning sellest ei teki ostjale kulu. Kohus on alusetult leidnud, et hageja pidi joonised spetsiaalselt kostja jaoks valmistama – tegemist oli standardsete joonistega. Tähelepanuta on jäetud kostja vastuväide, et joonised olid tehtud enne tellimiskirja sõlmimist. Kostja ei ole kunagi hagejalt projekteerimist ega jooniseid tellinud. Mistahes projekteerimistöid ei nähtu ka tellimiskirjast, vaid tegemist on konkreetsete seadmetega (elevaatorid ja lintkonveierid). Tavapärane on, eriti ehitusvaldkonnas, et potentsiaalsele ostjale oma toote tutvustamise kulu ei ole ostjalt sissenõutav, kui viimane otsustab toodet mitte osta. Ehitusvaldkonnas on mõistlikele ja heas usus tegutsevatele isikutele arusaadav, et pakkumiste tegemine, s. h. jooniste esitamine ja vajadusel nende täiendamine ning sellega seotud kulu on pakkuja äririsk. Hageja on 8. augusti 2011. a. e-kirjas rõhutanud, et tellimuse täitmist alustatakse pärast esimese osamakse laekumist. Joonised, mille väidetava valmistamise kulu eest hageja kahjuhüvitist nõuab, olid väidetavalt valmistatud 2011. a. juulis ja augusti alguses ning esitatud tutvumiseks kostjale juba 3. augusti 2011. a. e-kirjaga. Seega on ka hageja ise nentinud, et joonised ei ole osa tellimusest. Ainuüksi asjaolu, et joonised olid tehtud enne tellimiskirja, näitab hageja nõude alusetust, sest hagi on rajatud just tellimiskirjale. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks asunud pärast 5. augustit 2011. a. tellimiskirjas sätestatud näitajate alusel seadmeid projekteerima või mistahes kulu kandnud. Samuti ei saanud hageja jooniseid
5.juulil 2011. a. tellides tegutseda alles kuu aja pärast sõlmitavast tellimiskirjast lähtudes heauskselt, tehes vajalikke tegevusi seadmete tähtaegseks tarnimiseks, nagu on ekslikult leidnud kohus. Kostja ei ole hagejalt kunagi jooniseid (projekteerimistöid) tellinud ega saanud seetõttu ka eeldada, et talle selle eest arve või kahjunõue esitatakse. Kohus jätnud põhjendamatult arvestamata kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist, rääkimata kahju seotusest lepingueelsete läbirääkimistega. Adekvaatselt ei ole käsitletud kostja väiteid, et kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning selline kahju ei saanud olla kostjale ettenähtav. Hageja esitatud arve on sisult arusaamatu ja kontrollimatu ning sellest ei nähtu seos vaidlusega. Ei selgu, mitu inimest, millised spetsialistid, mitu tundi neid väidetavaid jooniseid tegi. Hageja ei ole tõendanud arve tasumist ega põhistanud, et talle oleks väidetav kahju 65.223 eurot reaalselt tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et juba enne 5. juulit 2011. a. (mil hageja tellis Itaalia tehaselt väidetavad joonised, nagu nähtub arvelt) oleks toimunud mingi kostjapoolne sündmus, mis oli hageja poolt jooniste tellimise põhjuseks. Tõendatud on, et hageja tellis väidetavad joonised oma Itaalia emaettevõtjalt ennetavalt ehk kuu aega enne tellimiskirja omal vastutusel ja äririskil ning esitas need ka kostjale enne mistahes kokkuleppe sõlmimist (hageja saatis joonised kostjale 3. augustil 2011. a.). Seega ei ole kostja joonistega seotud väidetava kulu põhjustaja ning VÕS § 127 lg. 4 alusel on kostja vastutus välistatud. Kuna on tõendatud, et hageja nõuab kulude hüvitamist seoses väidetavate projekteerimistöödega, mis tehti enne tellimiskirja sõlmimist, siis oleks vastav kulu hagejale igal juhul tekkinud, olenemata kostja käitumisest. Kostja ei pidanud mõistma, et hageja tekitab endale juba kuu aega enne mistahes pooltevahelist kokkulepet kulutusi 65.233 eurot. Hagiga nõutav kahju ei saanud olla kostjale mõistlikult ettenähtav ning kostja vastutus on välistatud VÕS § 127 lg 3 alusel. Vajalik ja põhjendatud on arvestada hageja enda osa kahju tekkimisel. Hageja on juba kuu aega enne tellimiskirja sõlmimist teinud tellimuse väidetavate jooniste koostamiseks ning kõik joonised on ka valminud enne tellimiskirja. Kui ringkonnakohus peab nõuet muus osas põhjendatuks, tuleb kostja vastutuse rahalist summat vähendada nullini VÕS § 139 lg. 1 alusel. Hageja ei nõua kostjalt kulu, mis tekkis ajavahemikul 5. augustist 13. septembrini 2011. a. seoses väidetava konveieri ehitamisega. Hageja nõuab kostjalt kulu, mis tekkis
8(10)
2011. a. juulis ja augusti alguses enne tellimiskirja sõlmimist. Kohus on jätnud eeltoodu täielikult tähelepanuta ja käsitlemata. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus
2.detsembril 2013. a. esitasid pooled ringkonnakohtule kompromissilepingu, mis on sõlmitud järgmistel tingimustel:
1.OÜ Wam Baltic kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega tsiviilasjas 2-12-26554 on kõik selles tsiviilasjas esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad OÜ WAM Baltic nõuded aktsiaseltsi Skanska vastu lõplikult lahendatud. OÜ-l WAM Baltic ei ole ja ta ei esita AS-i Skanska vastu mingeid nõudeid ega pretensioone. Kõik taolised nõuded loetakse kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel lõppenuks.
2.AS Skanska kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et tasub 7 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist 22.000 eurot OÜ WAM Baltic arvelduskontole nr. 221026630770 Swedbank’is. Juhul, kui AS Skanska ei tasu nimetatud summat tähtaegselt, on OÜ-l WAM Baltic õigus nõuda ja AS-il Skanska kohustus tasuda viivist 0, 25% maksmata summalt päevas.
3.Kooskõlas TsMS § 168 lõikega 3 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
4.AS Skanska ja OÜ WAM Baltic kinnitavad vastastikku, et peale käesolevas kompromisskokkuleppes nimetatud nõuete ei ole neil teineteise vastu mis tahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis seonduvad tsiviilasjaga 2-12-26554, selle eseme ja/või alusega. Sealhulgas, kuid mitte ainult, ei ole AS-il Skanska OÜ WAM Baltic vastu mis tahes alusel tasu, kahju ja kulutuste hüvitamise ega viivise nõudeid ning OÜ-l WAM Baltic ei ole AS-i Skanska vastu mis tahes alusel tasu, kahju ja kulutuste hüvitamise ega viivise nõudeid, välja arvatud punktis 2. 2 märgitud nõuded. Pooled taotlesid, et kohus nendevahelise kompromissi kinnitaks, maakohtu otsuse tühistaks ja tsiviilasja menetluse lõpetas. Pooled kinnitasid, et on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kolmele kalendripäevale ja kinnitasid, et soovivad kompromissi kinnitamist üksnes tervikuna ning kui kohus kompromissi osaliselt või tervikuna ei kinnitas, on poolel õigus kompromissist taganeda kolme tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil menetlusosaline kompromissi tervikuna või osaliselt kohtu poolt kinnitamata jätmisest teada sai. AS Skanska esitas taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks, paludes selle kanda oma arvelduskontole nr. EE141700017000034742 Nordea pangas. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lõike 3 tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lõike 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele kalendripäevale,
9(10)
alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on TsMS § 668 lg. 2 ja § 695 koosmõjust tulenevalt lubatav. AS-i Skanska taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks 475 euro suuruses summas tuleb rahuldada TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 950 eurot (23. mai 2013. a. maksekorraldus nr. 3087), poole sellest moodustab 475 eurot, mis apellandil ongi õigus riigituludest tagasi saada.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.