Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-13-26968

teiselt paigaldajalt, kellele on tehtud ettemaks. Hageja oli juba kulutanud tööaega, kütust ja valmistanud klaasi, mida kusagil mujal kasutada ei ole võimalik. Juba objektile väljasõit sisaldas kulutusi. Hageja sai samast teada, et XXX on OÜ XXX esindaja ja on tegelik töö tellija. Hageja esitas sama kuupäeval tekitatud kulutuste korvamiseks arve OÜ-le XXX, mis saadeti e-kirjaga. Hageja nõue kostja vastu on 109 eurot ja 63 senti. Hageja palub jätta oma menetluskulud kostja kanda. Hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on nende firma tavaline praktika, et telefonis tehakse tellimus ja konkreetset töö hinda töö tellimisel ei teada ei anta. Samuti seletas hageja seaduslik esindaja, et teatas töö vastuvõtmisest selle kaupluse müüjale, kus purunenud klaasiga kapp asus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt kostja OÜ XXXseaduslik esindaja XXX uuris käesoleva aasta jaanuarikuu lõpus helistades Saaremaal asuvatesse ja tegutsevatesse klaasitöökodadesse, kas on võimalus asendada purunenud vitriinkapi klaas OÜ XXXkliendi juures, kasutades kohapealsete firmade abi. Sama palus kostja teha ka oma kliendil OÜ-l East, kuna klient ise tegutseb Saaremaal. Helistamise käigus suhtles kostja OÜ-ga XXX. Kostja tutvustas ennast ja palus minna olukorraga kohapeale tutvuma, kuna tegemist on spetsiifilise klaasiga ja mõõtudega. Kostja esindaja helistas mobiiltelefonilt mobiiltelefonile, seega oli tema number tuvastatav. Sama teenuse hinda küsiti ka OÜ-lt XXX. Kostja kuulis kliendi käest, et OÜ XXX on käinud mõõtmas 25.01.2013.a, kuid mingit hinnapakkumist kostja seaduslikule esindajale ei saadetud. OÜ XXX saatis 28.01.2013.a kostjale kirjalikult tööde teostamise maksumuse ja teostamise tähtaja. Kuna 28.01.2013 seisuga OÜ XXX ei olnud saatnud hinnapakkumist, tellis kostja töö teisest firmast, OÜ-st XXX, kellele kostja tegi ettemaksu. OÜ XXX paigaldas klaasi. Kui OÜ XXX oleks saatnud hinnapakkumise ja töö teostamise tähtaja, oleks kostja sellega nõustunud, kuna hageja poolt hiljem näidatud arvel olev hind oli 9,24 eurot soodsam kui OÜ-l XXX. Paar nädalat hiljem helistas OÜ XXX, kostja seaduslik esindaja oli sel ajal puhkusel. Kostja seaduslik esindaja vastas, et kostja ei ole OÜ-lt XXX tööd tellinud, sest OÜ XXX ei teatanud töö maksumust. OÜ XXX poolt pakutud müügitaktika, et klient tellib töö enne, kui on lepitud kokku ajas ja hinnas, ei ole vastuvõetav. Enne tellimist/ostmist peab teadma kauba maksumust ning ükski firma ei saa eeldada, et kui soovitakse hinnapakkumist, siis sellega on juba klient tellinud kauba. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud seletustest ilmnes, et kostja tarnis kapi, millel klaas purunes, oma Kuressaares asuvale kliendile OÜ-le XXXt, kellel on Kuressaares kauplus. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus arutab käesolevat tsiviilasja tulenevalt hagi hinnast lihtmenetluses. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tegi hagejale tahteavalduse töö tellimiseks ja kas kostja võttis töö vastu s.o kas nende vahel oli töövõtusuhe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kohaselt mitmepoolne tehing on leping. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa

Tsiviilasi nr 2-13-26968

õiguslik tagajärg, lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis temalt töö s.o et kostja tegi tahteavalduse hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks. Isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et hageja töö tellis, ei ole tõendatud, et kostja töö vastu võttis. Kostja avaldas, et asub tööd teostama, kaupluse müüjale, mitte aga hageja seaduslikule esindajale. Seega ei ole hageja ja kostja vahel kokkulepet töö teostamiseks ehk töövõtulepingut ei ole sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.