Võlaõigus › Alusetu rikastumine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 2-3). Hagiavaldusest nähtuvalt jättis hageja peale eluruumi vabastamist 11.04.2010.a aadressile XXX , XXX maakond, ajutiselt gaasikatla Ferroli. Kuna müüdud maja ja selle küttesüsteem oli uus, siis oli hageja müügilepingust tulenevalt kohustatud muuhulgas tagama küttesüsteemi toimimise ostja ees mõistliku aja jooksul. Kostja ei vaielnud vastu hageja soovile varukatla jätmisega majja. 2011.a ja 2012.a vastas kostja hagejale telefoni teel, et katel on alles. 07. jaanuaril 2013.a vastas kostja hagejale, et ta ei saa hagejale katelt tagasi anda, kuna andis katla ära ämmale. 22.01.2010.a sõlmitud kinnistu müügilepingus müüjalt ostjale üleantavas vallasvara nimekirjas gaasikatelt ei olnud, seega ei olnud kostjal õigust seda gaasikatelt omandada. Peale kinnistu üleandmist aprillis 2010.a kuni aastani 2013 ei avaldanud kostja kordagi hagejale, et varukatla sealhoidmine pole enam vajalik või et see segab teda ja et hageja peaks selle ära viima. Kuna kostja on omandanud hagejale kuuluva eseme, siis on kostja alusetult rikastunud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1096 eurot, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 13-19). Kostja omandas poolte vahel müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tulemusena kinnistu koos majaga ja majas paiknenud gaasivarustusega ning kinnistule jäetud vallasvaraga. Hageja poolt majja jäetud vana gaasikatel, mille eest hageja nõuab hüvitist, läks kostja omandisse 22. jaanuaril 2010. a ja nimetatud seadme puhul ei olnud tegemist varukatlaga. Enne XXX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist selgus, et majas on vigane küttesüsteem – selle osaks olev gaasikatel ei olnud töökorras ega taganud küttesüsteemi korrektset funktsioneerimist ning enne kinnistu müügija asjaõiguslepingu sõlmimist demonteeriti küttesüsteemi osaks olnud vana gaasikatel ja paigaldati selle asemel uus, töökindel gaasikatel. Vana gaasikatel jäi maja katlaruumi eesruumi, seda ei viidud ära ka maja üleandmisel ega nõutud selle tagastamist. Hiljem jäi vana katel kostjale majapidamises ette ja ta viis selle oma ämma juurde garaaži. Hageja on möönnud, et ta andis kostjale üle ka vana gaasikatla ostukviitungi ja kasutusjuhendi, mis omakorda kinnitab hageja tahet anda vana seade üle kostja omandisse. Vaidlusalune vana gaasikatel läks XXX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise järgselt kostja omandisse ja hagejal puudub õigus nõuda selle väärtuse hüvitamist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli kostjaga kokkulepe vana gaasikatla üleandmise kohta või, et kostja kohustus selle väärtuse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust eraldiseisvalt hüvitama, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et gaasikatla väärtuseks oli 1096 eurot. Hageja nõue, mis tugineb alusetu rikastumise sätetele, oli hagi esitamise hetkeks aegunud, kuna hagejal tuli vastav nõue esitada kostjale TsÜS § 151 lg-le 1 tuginedes 3 aasta jooksul hiljemalt alates 22. jaanuarist 2010. a. Hagiavaldus on esitatud 25. veebruaril 2013. a, s.o. rohkem kui 3 aastat (3 aastat ja 1 kuu) pärast hageja väidetava nõude tekkimist, mistõttu on see aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 24-25). Hageja on seisukohal, et kuna hagi aluseks olev vallasvara ei olnud 22. jaanuaril 2010.a sõlmitud müügitehingus üleantavate vallasasjade nimekirjas, ei saa selle aegumistähtajaks lugeda 22.01.2013.a. Hageja jättis varukatla 01.04.2010.a kostja juurde oma vastutuse tagamiseks vastavalt müügilepingust tulenevast kohustusest kostja ees, millele kostja vastu ei vaielnud. Gaasikatel ei kuulunud kinnistu kompleksesse keskkütte süsteemi vaid oli omaette seisev vallasvara objekt. Varukatla võõrandamisest sai hageja teada 07.01.2013.a. Kinnistu müügilepingust ei nähtu, et müüja lisaks kompaktsele gaasiküttesüsteemile on kohustatud täiendavalt andma kostjale lisaks vana defektse gaasikatla.

KOHTUISTUNG

Hageja, Kalle Meose, seletusest nähtuvalt jättis ta suusõnalise kokkuleppe kohaselt katla majja küttesüsteemi tagamiseks 3 aastaks lepingust tuleneva garantiiaja möödumiseni. Kuna see oli tema katel ja ei kuulunud kostjale omandamiseks, siis kostja pidi teadma, miks see katel sinna jäeti ja et see pole kostjale kingitus. Katel oli maha monteeritud, ei olnud kasutuses ja lihtsalt seisis kostja juures. Katla hinna määramisel võttis ta AS-i Hilaris poolt pakutud hinnast keskmise ja sai 1096 eurot. Kostja esindaja, vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare, seletusest nähtuvalt kostja on seisukohal, et hageja poolt majja jäetud katel läks kostja omandisse peale müügilepingu sõlmimist ja kuna hageja on kinnitanud, et tegemist ei olnud küttesüsteemi osaga, siis tuleb seda käsitleda vallasasjana. Kostja seisukoht on, et uus katel läks müügilepinguga kostja omandisse ja hagejal puudub õigus katelt nõuda, puudub kokkulepe omandireservatsiooni kohta. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg on 3 aastat. Juhul, kui hageja teadis, et tal on õigus nõuda katla üleandmist või hüvitist, siis tuli nõue esitada alates 22.01.2010.a. Hagi on esitatud aga 25.02.2013.a, seega tuleb antud juhul kohaldada aegumist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud menetluses järgmised põhilised väited: - peale eluruumi vabastamist 11.04.2010.a aadressile XXX , XXX, Tartu maakond, jäetud gaasikatel „Ferroli“ tagas hageja, kui müüja, müügilepingust tulenevat garantiikohustust küttesüsteemi toimimise eest. - kinnistu müügilepingus müüjalt ostjale üleantavas vallasvara nimekirjas gaasikatelt ei olnud, seega ei olnud kostjal õigust seda gaasikatelt omandada. Kostja on esitanud menetluses järgmised põhilised vastuväited: - esitatud hagi on aegunud - poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud gaasivarustus hõlmas funktsioneerivat küttesüsteemi koos selle oluliseks osaks oleva funktsioneeriva gaasikatlaga ja kostjale jäetud vana, defektset gaasikatelt. - puudub poolte kokkuleppe selle kohta, et kostja kohustub hagejale vana gaasikatla tagastama või selle eest hüvitist maksma. - hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et gaasikatla väärtuseks oli 1096 eurot. Kohtu seisukoht aegumise osas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on esitanud kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude Võlaõigusseaduse § 1042 alusel. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Selleks peab õigustatud isik olema teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumise toimumisest tema arvel ja rikastuja isikust. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kuna poolte vahel 22.01.2010.a sõlmitud kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu (tl 26-34) p-dest 3.1 3.5 nähtuvalt on müüja ja ostja kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 01.04.2010.a ning müüja kohustus tagama, et lepingu eseme valduse üleandmisel on lepingu ese selle endiste elanike poolt vabastatud, siis loeb kohus aegumistähtaja alguseks 01.04.2010.a, sest just selleks tähtajaks pidi hageja viima ära kinnistult oma asjad ning võimaldama kostjale eluruumi sisse kolida ning sellest ajast oli hageja teadlik oma võimalikest tekkivatest nõuetest kostja vastu. Hageja on esitanud hagiavalduse 12.03.2013.a, s.o. vähem kui kolm aastat pärast hageja väidetava nõude tekkimist, mistõttu esitatud hagi aegunud ei ole. Kohtu seisukoht hüvitise nõude osas VÕS § 1042 lg 1 esimese lause kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kinnistu XXX müügileping ja asjaõigusleping poolte vahel sõlmiti 22.01.2010.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et enne müügi-ja asjaõiguslepingu sõlmimist vahetati küttesüsteemi osaks olev vana gaasikatel uue vastu ning vana gaasikatla jättis hageja kostja juurde oma müügilepingust tulenevate väidetavate garantiikohustuste tagamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu sõlmimise järgselt läks hagejale üle ka gaasikatla omandiõigus või jäi gaasikatla omandiõigus kostjale. Poolte vahel sõlmitud XXX kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu p-i 1.1 (tl 26) kohaselt on lepingu esemeks XXX kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu p-i 1.7.6 kohaselt on lepingu esemel elektrivarustus, gaasivarustus, tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. TsÜS § 57 lg 1 sätestab, et päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ehitis on kinnisasja oluline osa, mistõttu on ehitise oluline osa selle kaudu kinnisasja oluline osa. Arvestades TsÜS §-dest 54 lg 1, § 55 lg 1, 57 lg 1 tulenevat, on kohus seisukohal, et elumajana kasutatava ehitise oluline osa on sellega püsivalt ühendatud küttesüsteem ja selle oluliseks osaks on gaasikatel. Gaasikatel on peaasjaga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, kusjuures majandusliku eesmärgina ei tule kõne alla mitte ainult tulu teenimine, vaid peaasja funktsiooni täitmine laiemas mõttes. Ilma gaasikatlata maja küttesüsteem ei toimi. Seega teenib gaasikatel peaasja ja on päraldis TsÜS § 57 lg 1 mõtte kohaselt. Lahtiühendatud vana gaasikatel oli küll iseseisev vallasasi ning selle eraldi tsiviilkäive ei ole välistatud, kuid antud juhul jagab päraldis peaasja õiguslikku saatust ning müügilepingu sõlmimise järgselt ja peaasja omandamise teel sai kostja omandi ka päraldisele ehk gaasikatlale. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kinnistu üleandmisel andis ta kostjale üle ka vana gaasikatla ostukviitungi ja kasutusjuhendi ning on kinnitanud, et katla jättis ta kostjale juhuks kui küttesüsteemis tekib rike. Seega on ka hageja käitumisega leidnud tõendamist, et hageja soovis anda vana seade üle kostja omandisse. Lepingu p-s 1.7.6 märgitud gaasivarustus hõlmas funktsioneerivat küttesüsteemi koos selle oluliseks osaks oleva funktsioneeriva gaasikatlaga ja kostjale jäetud vana gaasikatelt. Kokkulepet selle kohta, et kostja oleks pidanud vana gaasikatla tagastama või selle eest hüvitist maksma poolte vahel sõlmitud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõenditega kohtus leidnud tõendamist kostja väide selle kohta, et ta jättis vana gaasikatla hagejale oma müügilepingust tulenevate garantiikohustuste täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud

müügilepingust selle kohast kokkulepet poolte vahel ei ole, samuti puuduvad asjas muud tõendid et selline kokkulepe poolte vahel oleks olnud. Seega läks vana gaasikatel XXX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise järgselt kostja omandisse ja hagejal puudub õigus nõuda selle väärtuse hüvitamist. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud kui suures ulatuses on kostja vara väärtus suurenenud. Kohtule esitatud Hilaris Soojustehnika OÜ kirjast (tl 6) hagejale nähtub, et nimetatud katel oli 2009.a müügis soodushinnaga 13750 EEK käibemaksuga (878,79 eurot) ning enne võis nimetatud katel maksta ca 16500-17800 EEK (1054-1137 eurot). Tõendeid selle kohta, kui suur oli kasutatud katla väärtus kohtule esitatud ei ole. Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus Kalle Meose hagi Enn Vei vastu 1096 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.