2-13-18707/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-13-18707 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 02.12.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P. G. O. M. L. ) 25.05.2011 SMS kiirlaenulepingu, mille alusel kandis P. G. O. üle laenusumma 500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma 500 eurot ja tasuma intressi 55 eurot hiljemalt 24.06.2011. Kostja pikendas kahel korral laenu tagastamise tähtaega ja tasus laenu tagastamise tähtaja pikendamise eest 125 eurot. Pärast laenu tagastamise tähtaja pikendamist pidi kostja tagastama laenusumma hiljemalt 08.08.2011. Kuna kostja ei tagastanud laenusummat ettenähtud tähtajaks, ütles P. G. O. üles ja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu OÜ-le ITM Inkasso (hageja). Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2012 võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu nr MG171979, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse 591,23 eurot 7 osamaksega, millest esimesed kuus olid summas 25 eurot ja millest viimane seitsmes osamakse oli summas 529,21 eurot. Kostja kohustus maksegraafiku alusel tasuma kokku 679,21 eurot, sealhulgas 591,23 eurot põhivõlgnevuse, 67,98 eurot intresside ja 20 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Hageja arvates on leping nr MG171979 oma olemuselt võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes. Kostja on maksegraafikus märgitud võlgnevuse katteks tasunud 85 eurot, millest 39,57 eurot läks põhivõlgnevuse, 33,99 intresside ja 11,44 eurot maksegraafiku sõlmimise tasu katteks. Kuna kostja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 624,35 euro väljamõistmist, millest 551,66 eurot on põhivõlg, 33,99 intress, 8,56 eurot maksegraafiku sõlmimise tasu ja 30,14 eurot viivis seisuga 13.09.2013. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt (hetkel 551,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 23.10.2013. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt ( tl 44) on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 18-33) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu nr MG171979 näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. 3 (5)

2-13-18707 Võlatunnistusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale laenu põhiosana 551,66 eurot, intressina 33,99 eurot ja maksegraafiku sõlmimise tasuna 8,56 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 30 lg 1, 396 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Hageja nõutav viivis 13.09.2013 seisuga on 30,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 teise lause alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel ja VÕS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (käesoleval ajal 551,61 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Et viivis ei ületaks põhivõlga, peab kohus vajalikuks kindlaks määrata, et lisanduv viivis koos juba välja mõistetud viivisega ei ületaks põhivõla suurust. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud jätta kostja kanda menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Hageja on esitatud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 34 ja 37). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel antud tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud 09.04.2013 riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel on hageja tasunud 13.09.2013 täiendavalt riigilõivu 55 eurot. Seega kokku on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot.

2-13-18707 Hageja kinnitusel on ta kandnud õigusabikulusid 100 euro ulatuses. P. G. O. (tl 34) nähtub, et hageja peab tasuma oma esindajale P. Group OÜ-le maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ning juriidiliste dokumentidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Antud tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 664,50 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on lepingulise esindaja tegevus seisnenud ainult maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Hagejale õigusabi osutanud äriühingu näol on tegemist sama äriühinguga, kes oma nõude eelnevalt hagejale oli loovutanud. Seetõttu võib eeldada, et asjaga seonduvad probleemid ja dokumendid olid lepingulise esindajale juba varem tuttavad, mistõttu lepingulise esindaja ajakulu ja töömaht ei saanud olla eriti suur. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks kogu hagejat nõutavat lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista üksnes 40 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 100 + 40 so 140 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.