Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2013.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-50059
Tsiviilasi
OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja advokaat Marika Oksaar kostja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja Elar X
esindajad
kuuluvatelt
menetluskuludelt
(3 125,53
eurolt)
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
Harju Maakohus rahuldas 14.03.2013 otsusega OÜ XXXhagi XXXAS-i vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.08.2013 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 01.10.2013. OÜ XXXesitas 16.10.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avaldaja märgib, et on kandnud Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulusid kokku summas 5 163,53 eurot (käibemaksuta), lisaks tasus avaldaja hagi esitamisel riigilõivu summas 750 eurot. OÜ XXX menetluskulud Harju Maakohtus olid kokku 4 282,06 eurot, millest 74% on 3168,72 eurot. Avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus olid 1 631,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4800,19 eurot ning lisaks viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Täiendavalt on hageja teatanud, et tema esindajate tunnitasu suuruseks on 131-161 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja poolt deklareeritud ja väidetavalt kantud õigusabikulude suurus on osaliselt ilmselgelt põhjendamatu ega ole proportsionaalne toimunud menetlusega. Kokku saaks kostja hinnangul pidada põhjendatuks menetluskulu summas 2 612,84 eurot, millest hageja menetluskuluna Harju Maakohtus kokku 1 828,61 eurot ja menetluskuluna Tallinna Ringkonnakohtus 784,23 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna käesolevas asjas on kostja esitanud lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et hageja avaldusest ei nähtu, milline konkreetne õigusabiteenus millise tunnihinnaga on osutatud. Arvestades, et tegemist ei olnud väga keeruka vaidlusega, peab
kohus põhjendatuks ja mõistlikuks hageja esindaja tunnitasu suuruseks 131 eurot (käibemaksuta). Arve nr 3101/12EE on esitatud summas 1 974,76 eurot, sealhulgas õigusabi eest 1970,80 eurot (14,4 tundi) ning õigusabi osutamisega seotud otseste kulude eest (telefonikulud, registripäringud) summas 3,96 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtueelsete õigusabikulude otsusega väljamõistmine ei saa olla aluseks menetluskulude vähendamiseks. Samas ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu hagiavalduse koostamiseks kokku 14,4 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja esitanud kohtule 28.11.2012 8 leheküljelise hagiavalduse (t lk 1-8). Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks esitatud hagiavalduse koostamisel kokku 8 tundi (s.h 1 h kliendiga suhtlemise ajakulu). Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 1051,96 eurot (1048 + 3,96). Arve nr 398/13EE on esitatud summas 1557,30 eurot (õigusabi 11,30 tundi). See sisaldab kostja vastuse ja täiendavate seisukohtade analüüsi, kostja vastusele täiendavate seisukohtade koostamist ja kohtuistungi seotud ajakulu. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Hageja on esitanud 13.02.2013 vastuväited kostja vastusele (t lk 75-79), millest sisulist teksti on 3 lehekülge ning korratud on ka hagiavalduses esitatud seisukohti. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks kostja vastuse analüüsimisele ning vastuväidete koostamisele 5 tundi. 21.02.2013 on käesoleva tsiviilasjas toimunud kohtuistung kell 10.02-11.16 (t lk 115). Hageja on nimetatud 2,4 h sisse arvestanud ka aja kooskõlastamise, ettevalmistuse, esinduse ja protokolliga tutvumise. Kohtu hinnangul ei ole istungi aja kooskõlastamine, istungi ettevalmistamine ning protokolliga tutvumine ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks arvestades ka istungi kestvust 2 tundi. Seega on arve nr 398/13EE põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses, s.o summas 917 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ka apellatsioonimenetluse ajakulu 10,90 tunni ulatuses. Advokaadibüroo Sorainen AS 28.05.2013 arve nr 1331/13EE (summas 1560,90 eurot) alusel on nimetatud aeg kulunud maakohtu otsuse analüüsile, otsuse edastamisele kliendile koos selgitustega, apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ning täiendamisele ning selle edastamisele kliendile ning kohtule. Hageja on koostanud 16.05.2013 vastuse apellatsioonkaebusele (t lk 142-149). Kuna sisuliselt on tegemist varasemate väidete kordusega ning otsuse ega apellatsioonkaebuse esitamine kliendile ei ole oma olemuselt ajakulukas tegevus, siis on kohtu hinnangul põhjendatuks eelpool nimetatud apellatsioonimenetluse ajakuluks 8 tundi, s.o summas 1048 eurot. Advokaadibüroo Sorainen AS 30.08.2013 arve nr 2331/13EE alusel osutatud õigusabi 0,50 töötunni ulatuses (summas 70,57 eurot) on ajakulu osas põhjendatud. Nimetatud aeg on kulunud Tallinna Ringkonnakohtu ning kliendiga suhtlemisele ning Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüsile. Kuna kohus luges aga põhjendatud tunnihinnaks 131 eurot, siis on nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 65,50 eurot. Samuti loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 eurot. Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud menetluskulu suuruseks 3 832,46 eurot, s.h Harju Maakohtus 2 718,96 eurot (1968,96 +750) ning Tallinna Ringonnkohtus 1 113,50 eurot. Kuna maakohtu menetluskulud jäeti 74 % ulatuses kostja kanda ning 26 % ulatuses hageja kanda, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja maakohtu menetluskulud summas 2012,03 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis Tallinna Ringkonnakohus täies
ulatuses kostja kanda, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1113,50 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et OÜ XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning XXXAS-lt tuleb välja mõista menetluskulud summas 3 125,53 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXAS-l tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 125,53 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.