Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Hageja ei nõustu kostjaga, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. Veoki ümbervajumise põhjuseks oli ratastega varjatud augu kohale sattumine, millesse rattad sisse vajusid. Auku sõitmine on kindlustuslepinguga kaetud risk. Hageja lasi veoki XXX OÜ-s korda teha ning tasus remondi eest 12 915,22 eurot. XXXAS sõidukikindlustuse üldtingimuste (Sõidukikindlustuse üldtingimused) kohaselt hüvitatakse käibemaksukohustuslasest isikule kahju ilma käibemaksuta (s.o antud juhul 10 762,68 eurot). Omavastutus on 600 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada 10 162,68 eurot. Hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks 05.05.2012, mis ajast alates on hagejal õigus nõuda viivist. XXXAS-i kindlustuse üldtingimuste (Kindlustuse üldtingimused) punkti 15.7 järgi peab kostja maksma viivist 0,1% päevas. 28.11.2012 seisuga võlgneb kostja kindlustushüvitiselt viivist 2113,84 eurot. Kuna kindlustuslepingus oli soodustatud isikuks AS Nordea Finance Estonia, siis tuleb nimetatud summad välja mõista AS-i Nordea Finance Estonia kasuks. Kuna kostjapoolse kindlustuslepingu rikkumise tõttu ei saanud hageja veokit kasutada, siis oli hageja sunnitud üürima asendusveoki. Hageja sai remonditud veoki kätte alles 15.08.2012. Kostjal tuleb hüvitada asendusauto üürimise kulud alates 17.05.2012 kuni 15.08.2012. Hageja on tasunud asendusveoki kolme kuu üüri eest kokku 7800 eurot. Kostjal tuleb hüvitada nimetatud perioodi üürikulud ilma käibemaksuta summas 6500 eurot. Kuna kostja keeldus kahju hüvitamisest, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Sorainen poole. Hageja kandis kohtueelselt õigusabikulusid summas 1200,40 eurot (käibemaksuta). Kuna need kulud olid tingitud kostjapoolsest lepingurikkumisest, siis on kostja kohustatud hagejale hüvitama 1200,40 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt üürikuludelt ja õigusabikuludelt seaduses sätestatud viivist. Hageja esitas üürikulude (perioodi eest 17.05.2012 – 30.06.2012) (käibemaksuta summas 3000 eurot) hüvitamise nõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude 26.06.2012 pretensioonis. Seega tuleb nimetatud nõuete osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates 27.06.2012.a. 28.11.2012 seisuga on viivise suuruseks 142,70 eurot. Sellelt üürikulu nõudelt, mida hageja 26.06.2012 pretensioonis ei esitanud, nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Lisaks nõuab hageja teistelt kindlustushüvitise ja kahjuhüvitise nõuetelt viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt AS-i Nordea Finance Estonia kasuks välja kindlustushüvitise 10 162,68 eurot, viivise 2113,84 eurot ning viivise 0,1% päevas kindlustushüvitiselt alates 29.11.2012 kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 7700,40 eurot, viivise 142,70 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2012 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. 26.04.2012 toimunud sõiduki ümbervajumine ei ole kindlustusjuhtum. Sõidukindlustuse üldtingimuste p 5.1 on selgesõnaliselt defineeritud liiklusõnnetuse mõiste kindlustuslepingu tähenduses. Nimetatud loetelu on ammendav ja muid

sõidukitega toimunud kahjujuhtumeid ei loeta liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks. Sõiduki ümbervajumine selle alla ei kuulu. Juhuks, kui kohus peab kindlustushüvitise nõuet põhjendatuks, vaidleb kostja vastu viivisenõudele. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda Kindlustuse üldtingimuste punktist 15.7, mille kohaselt makstakse viivist 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Kui kohus asub seisukohale, et Kindlustuse üldtingimuste punkt 15.7 on vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega, tuleks nimetatud säte jätta kohaldamata täies ulatuses ning kohaldamisele kuuluks seadusjärgne viivis. Põhjendamatu oleks jätta kohaldamata üksnes 10 % piirang. Ilma 10 % piirangut kehtestamata ei oleks tüüptingimustes sätestatud viivise määraks 0,1% päevas. Kostja ei nõustu ka kindlustushüvitiselt viivise kulgemise algusega alates 05.05.2012. Sõidukindlustuse üldtingimuste punkti 28.3 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju ühe kuu jooksul peale asjaolude kindlakstegemist. Kostjale on kahjujuhtumist teatatud 27.04.2012, kahjujuhtumi käsitlemiseks ettenähtud tähtaeg ei saanud mööduda enne 28.05.2012. Võimalik viivitus sai tekkida seega alates 29.05.2012. Samuti on kostja seisukohal, et hagiavalduses esitatud üürikulude hüvitamise nõue on alusetu. Sõidukikindlustuse lepinguga ei ole kokku lepitud kasutuskatkestuse päevaraha maksmist, mille eesmärgiks oleks olnud sõiduki kasutusvõimaluse puudumisega kaasnevate kahjude kompenseerimine. Seega puudub alus kahjuhüvitise maksmiseks. Samuti jääb kostjale selgusetuks, miks ei tellinud hageja sõiduki taastusremonti koheselt pärast 29.05.2012 kostja teatist kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Hagejale pidi olema üheselt selge, et kostja sõiduki taastusremonti ei hüvita. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud õigusabikulude nõudele. Nimetatud kulud ei ole käsitletavad kostja poolt hagejale tekitatud varalisele kahjuna. Kohtueelne suhtlemine ei pea toimuma advokaadibüroo vahendusel. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kaskokindlustusleping AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluva veoki Merzedes-Benz Actros kindlustamiseks. Kindlustatud riskiks oli muuhulgas liiklusõnnetus. 26.04.2012 sai nimetatud veok kahjustada, kui tema rattad vajusid edasiliikumisel tee sisse, mille tagajärjel vajus veok külili. Pooled vaidlevad selle üle, kas veokiga toimunud õnnetuse võib lugeda liiklusõnnetuseks kindlustuslepingu tähenduses ning kas õnnetust võib lugeda kindlustusjuhtumiks. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt on liiklusõnnetus kokkupõrge mistahes objektiga või otsasõit mistahes takistusele, teelt väljasõit, aukusõit, esemete kukkumine sõidukile. Liiklusõnnetuseks loetakse ka eespool nimetatud juhtumeid, mis leiavad aset kindlustusobjekti transportimisel selleks ettenähtud vahenditega. Kohus leiab, et käesolevat juhtumit saab käsitleda auku sõitmisena, kuna edasiliikumisel vajusid veokil rattad tee sisse, s.o rataste alla tekkinud auku. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli üksnes sõiduki ümbervajumisega. Antud juhul toimus ümbervajumine seetõttu, et sõidukil vajusid rattad tee sisse (rataste alla tekkinud auku). Seega tekkis ka kahju auku sõitmise tagajärjel.

VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohtu hinnangul mõistab ka lepingupoolega sarnane mõistlik isik olukorda, kus sõiduki rattad vajuvad liikumisel tee sisse, auku sõitmisena. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse sündmuse puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. XXXOÜ 03.09.2012 arvest selgub, et veoki remonditööd maksid 12 915,22 eurot, s.h käibemaks 2152,54 eurot. Sõidukikindlustuse üldtingimuste p 31 kohaselt hüvitatakse käibemaksukohustuslasest isikule kahju ilma käibemaksuta. 24.04.2012 sõlmitud poliisi kohaselt on liiklusõnnetuse korral omavastutuseks 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kindlustushüvitise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista kindlustushüvitis summas 10 162,68 eurot. Hageja on palunud välja mõista viivise kindlustushüvitiselt, ajavahemiku 05.05.201228.11.2012 eest, summas 2113,84 eurot. Sõidukikindlustuse üldtingimuste p 28.3 sätestab, et kindlustusandja on kohustatud kahju hüvitama ühe kuu jooksul peale seda, kui kahju tekkimise asjaolude põhjal on kindlaks tehtud, et tegu on kindlustusjuhtumiga ning kindlustusandja on kahju suuruse välja selgitanud ning kindlustusvõtja on täitnud kõik oma kohustused kindlustusandja ees, või teatama kahju hüvitamisest keeldumisest. Vaidlust ei ole, et hageja teatas kostjale kahjujuhtumist 27.04.2012. Kohus leiab, et Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktis 28.3 sätestatud tähtaega tuleb pidada mõistlikuks menetlemise tähtajaks. Seega sai kindlustushüvitise maksmise kohustus muutuda sissenõutavaks 29.05.2012, mitte 05.05.2012. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kindlustuse üldtingimuste punkt 15.7 sätestab, et kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. VÕS § 451 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral, on tühine. Kohus leiab, et Kindlustuse üldtingimuste punkt 15.7 ei ole täielikult tühine, vaid on tühine üksnes selles osas, milles see on vastuolus VÕS §-iga 451, s.o osas, milles viivise nõudmine on piiratud 10 %-ga väljamaksmisele kuuluvast summast. Seda, et selline viivise piiramine on VÕS § 451 alusel tühine, on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus 19.06.2012 otsuses tsiviilasjas nr 211-9527. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,1% päevas kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni. Tulenevalt ülaltoodust tuleb kostjalt välja mõista viivis ajavahemiku 29.05.2012 kuni 28.11.2012 eest summas 1869,93 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista täiendavalt viivis 0,1 % päevas kindlustushüvitiselt (s.o 10 162,68 eurolt) alates 29.11.2012 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Poliisi järgi on kindlustatud ja soodustatud isikuks AS Nordea Finance Estonia. VÕS § 463 lg 2 sätestab, et kindlustusvõtja võib kolmandale isikule kindlustuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, muu hulgas kindlustatud isiku nõude kindlustusandja vastu sisse nõuda, nõudest loobuda või sellega tehinguid teha. VÕS § 425 lg 1 järgi on soodustatud isikuks isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis. Seega tuleb kindlustushüvitis ning viivis kostjalt välja mõista AS-i Nordea Finance Estonia kasuks. Järgnevalt käsitleb kohus kindlustuslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Hageja nõuab kostjalt asendusauto üürimise kulude hüvitamist, perioodi eest 17.05.2012 kuni 15.08.2012, summas 6500 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud selle tõendamiseks XXX OÜ arve mai eest 2400 eurot (käibemaksuga), juuni eest 2400 eurot (käibemaksuga) ning juuli eest 3000 eurot (käibemaksuga). Kohus on tuvastanud, et kindlustushüvitise väljamaksmata jätmisega on kostja rikkunud kindlustuslepingut. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 4 kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas vaidlusalust veokit oma majandustegevuses. Kuna kostja keeldus kahju hüvitamisest, siis ei saanud hageja veokit kasutada ning oli sunnitud üürima asendusauto. Kohtu hinnangul saab asendusauto üürikulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna. Siiski ei ole kahjuhüvitise nõue kogu nimetatud perioodi eest põhjendatud. Hageja sai kahju hüvitamisest keeldumisest teada 29.05.2012. Sellest ajast alates oli hagejal endal võimalik sõiduk, suurema kahju vältimiseks, taastusremonti viia. Kohus leiab, et mõistlikuks ajaks taastusremondi tegemise võimaluste väljaselgitamiseks ja taastusremondi teostamiseks on üks kuu. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista asendusveoki üürikulud ühe kuu, s.o 2012 juuni, eest, summas 2000 eurot (käibemaksuta). Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1200,40 eurot (käibemaksuta). Selle tõenduseks on hageja esitanud 11.07.2012 arve. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et vaidluse tekkimisel on mõistlik püüda see alguses lahendada kohtuväliselt ning selleks mõistlike kulutuste tegemine professionaalsele õigusabile on kohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades nõude suurust ja vaidluse keerukust peab kohus põhjendatud kohtueelseteks õigusabikuludeks 700 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 2700 eurot.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja esitas kostjale 26.06.2012 pretensiooni üürikulude ja õigusabikulude hüvitamiseks hiljemalt 02.07.2012. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 03.07.2012. 28.11.2012 seisuga võlgneb kostja kahjuhüvitiselt (s.o 2700 eurolt) viivist summas 80,46 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt (s.o 2700 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2012 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Tuginedes ülaltoodule kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 74 % ulatuses kostja kanda ning 26 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.