Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik SEB Liising AS esitas 15.12.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu XXX ja XXXvastu võla nõudes. 03.01.2012 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 02.02.2012 lõpetas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-11-61614 SEB Liising AS hagis Osaühing XXX vastu võlgnevuse nõudes, seoses kostja Osaühing XXX registrist kustutamisega. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 24.07.2007 hageja (liisinguandja) ja Osaühingu XXX vahel liisinguleping nr XXX, mille eesmärgiks oli anda Osaühingu XXX kasutusse Osaühingu XXX poolt välja valitud Mercedes-Benz CLK 320, tehasetähis XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 20.07.2010, mille jooksul kohustus Osaühing XXX tasuma hagejale lepingujärgseid makseid vastavalt hageja poolt Osaühingule XXX esitatud arvetele. Samal päeval sõlmiti hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 295 000 krooni (käibemaksuga). 24.07.2007 sai Osaühing XXX liisingueseme enda valdusesse. 06.11.2008 hageja poolt Osaühingule XXX liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr A08381508 on viimane, mis on täielikult tasutud. Järgnevalt esitatud arved on Osaühing XXX jätnud nõuetekohaselt tasumata, mis nähtub kliiringu kannete aruandest. Osaühingul XXX on graafikujärgsete liisingumaksete eest arvete nr A08418269, A09017570, A09053959, A09089791 ja A09125875 alusel tasumata 1 848,39 eurot. 31.08.2007 sõlmiti hageja ja Osaühing XXX vahel liisinguleping (kasutusrendileping) nr XXX, mille eesmärgiks oli anda Osaühingu XXX kasutusse Osaühingu XXX poolt välja valitud Mercedes-Benz CL 500, tehasetähis XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 20.08.2012, mille jooksul kohustus Osaühing XXX tasuma hagejale lepingujärgseid makseid vastavalt hageja poolt põhivõlgnikule esitatud arvetele. Samal päeval sõlmiti hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 1 180 000 krooni (käibemaksuga). 31.08.2007 sai Osaühing XXX liisingueseme enda valdusesse. 06.12.2008 hageja poolt Osaühingule XXX liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr A08418320 on viimane, mis on täielikult tasutud. Järgnevalt esitatud arved on Osaühing XXX jätnud nõuetekohaselt tasumata, mis nähtub kliiringu kannete aruandest. Osaühingul XXX on graafikujärgsete liisingumaksete eest arvete nr A09017615, A09054004, A09089838 ja A09125922 alusel tasumata 4 079,50 eurot. 31.08.2007 on sõlmitud hageja ja XXXvahel käendusleping, mille kohaselt käendab XXXOsaühingu XXX liisinglepingust nr XXX tulenevaid kohustusi solidaarselt põhivõlgnikuga maksimumsummas 31 955,82 eurot/500 000 krooni.

13.04.2009 saatis hageja Osaühingule XXX teatise, et juhul kui ta ei tasu lepingutest nr XXX ja XXX tulenevat võlgnevust hiljemalt 23.04.2009, loeb hageja liisinglepingud ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguesemed tuleb hagejale koheselt tagastada. Osaühing XXX ei tasunud võlgnevusi ning hageja ütles liisinglepingud erakorraliselt üles. Hageja on esitanud Osaühingule XXX tulenevalt liisinglepingust nr XXX järgmised arved, mis on tasumata:

vaatamata hageja nõuetele tasunud liisinglepingutest tulenevaid võlgnevusi. Seega on liisinguvõtja rikkunud liisinglepingust ja VÕS § 363 lg-st 3 tulenevat vara tagastamise kohustust, mille kohaselt kohustub liisinguvõtja lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale VÕS § 363 lg 2 p-s 2 nimetatud seisundis. Hagejal on õigus esitada nõue kostja kui käendaja vastu. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja põhivõlgniku liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse eest maksimumsummas 31 955,82 eurot. Hageja on teavitanud käendajat tekkinud võlgnevusest. Kostja ei ole oma käendust hageja ees täitunud. Liisinglepingust XXX tulenevalt on hageja nõue 15.12.2011 seisuga kokku summas 57 751,13 eurot, mis koosneb alljärgnevast: - 4 079,50 eurot rendimaksete võlgnevus; - 211,61 eurot IF liikluskindlustus 02.03.09-01.03.10 1.04.2009; - 319,56 eurot leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõppemisel (p. 5.12) 27.04.2009; - If liikluskindlustus 02.03.10-01.03.11 31.03.2010 170,52 eurot; - If liikluskindlustus 02.03.11-01.03.12 25.03.2011 160,69 eurot; - 765,04 eurot kindlustuse arve 09.11.2011; - 40 354,09 eurot kahjuhüvitis 09.11.2011; - 11 690,12 eurot viivis seisuga 14.12.2011. Kuna Osaühing XXX pärast liisingulepingu ülesütlemist liisingueset ei tagastanud, tellis AS SEB Liising koostööpartnerilt XXXOÜ tagastusteenuse, mille käigus samuti ei suudetud liisingueset leida. Kohus on saanud uurija XXXvastuse kriminaalasja 10230120091 kohta, milles on vähem infot kui 2011. aasta sügise vastuses. Samas ei anna kumbki vastus täpsemat infot kriminaalmenetluses toimuva kohta ega ole näha, millal võiks kriminaalmenetluses üldse midagi täpsemat selguda või kellele võidaks kahtlustused esitada. Kriminaalasjas on menetlust alustatud juba 15.11.2010, mis on rohkem kui 2,5 aastat. Selle aja jooksul ei ole kriminaalasi rohkem selgust toonud, kui et liisinguesemed on edasi müüdud juba korduvalt. Hageja leiab, et käesolev tsiviilasi on võimalik lahendada ka kriminaalasja asjaoludest sõltumatult. Hageja palus hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja nõuda liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 31 955,82 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et hagis olemasolevad andmed ei võimalda anda lõplikku seisukohta nõude põhjendatuse üle. Kostjale ei ole täiesti selge, kas hageja on esitanud kohese täitmise nõude (VÕS § 367 lg 1 alusel) või kahju hüvitamise nõude. Samas on hageja nimetanud 09.11.2011 arvet A11295485 summas 40 354,09 kahjuhüvitiseks. Kui liisingus olnud autoga toimunu näol on tegemist võimaliku hüvitatava kindlustuskahjuna, siis on muu hulgas tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest liisinguandja kohustatud enne liisinguvõtjalt ja käendajalt taotlema kindlustushüvise väljamaksmist. Hagist tuleneb, et kostja käendusega seonduv liisinguauto võis olla kindlustatud (kaskokindlustus), samuti on vastav kindlustuslepingu sõlmimise kohustus sätestatud liisingulepingus. Kostja leiab, et tulenevalt hea usu põhimõttest (vähemalt käendaja suhtes), on hageja kohustatud tegutsema eesmärgil saada tagasi Osaühingu XXX poolt tagastamata liisinguauto. Hageja on vastavaid samme ka astunud esitades politseisse avalduse. Auto tagasisaamisel väheneb auto turuväärtuse võrra tagasisaamise hetkel nõue kostja vastu. Hagile lisatud politsei teatisest tuleneb, et autod on registreeritud Saksamaal, kuid teatisest ei nähtu ning hagiavalduses ei ole põhjendusi, mille kohaselt hageja on kaotanud omandi liisinguautole. Kostja on seisukohal, et enne asjaolu tuvastamist, kas hageja on kaotanud omandi sõidukile Mercedes-Benz CL 500 või kindla teabe

saamist, et sõidukeid ei ole võimalik tagasi saada, ei ole põhjendatud käendaja vastu esitatud nõude rahuldamine. Kui hageja ei ole kaotanud omandit sõidukile ja tal on võimalus see tagasi saada, vähendaks see väljamõistetavat hüvitist. Hageja kinnitab, et kindlustushüvitise taotlemine ei ole hageja vaid kindlustusvõtja (Osaühing XXX) kohustus ning hagejal ei oleks võimalik avaldust kindlustusseltsile esitada. Kuivõrd hageja on liisitud sõidukite omanik, siis oleks tal kostja hinnangul siiski võimalik seda teha. Hageja kinnitab, et hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tuleneb kindlustuseseme kadumisest omastamise või kelmuse tagajärjel, kriminaalasi on alustatud omastamise koosseisu alusel. Teatava kindlusega, et toime on pandud üht või teist liiki kuritegu, saab väita siis, kui kriminaalasjas koostatav süüdistusakt saadetakse kohtusse, muu hulgas märgitakse seal ka teo kvalifikatsioon. Asjaolu suhtes, kas autod kadusid omastamise, kelmuse või hoopis varguse tõttu, saab seisukoha võtta peale süüdistusakti kohtusse saatmist. Kui tegemist on vargusega, võib siiski tegemist olla kindlustusjuhtumiga. Samuti ei selgu Politsei- ja Piirivalveameti vastusest, millise ligikaudse ajavahemiku jooksul on võimalik otsustuse vastuvõtmine, kas esitatakse kahtlustus; kui esitatakse kahtlustus, siis milline on kohtueelse uurimise lõpuleviimise võimalik tähtaeg ning kas Politsei- ja Piirivalveamet kavatseb ette võtta samme sõidukite tagasisaamiseks. Asjaolu, et kostja oli sõiduki kasutaja, ei tähenda seda, et auto kadumise ajal oleks auto olnud tema valduses. Ka juhul, kui Osaühing XXX rikkus kindlustusjuhtumist teavitamise kohustust, ei oleks välistatud, et sõiduki omanik ehk hageja oleks saanud seda teha. Kui hageja teadis või pidi teadma, et on toimunud kindlustusjuhtum, siis oleks hageja saanud ise vastava info kindlustusele esitada. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kui liisingus olnud autoga toimunu näol on tegemist hüvitatava kindlustuskahjuna, siis on muu hulgas tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest liisinguandja kohustatud enne, kui esitada vastav nõue käendajale, võtma ette samme kindlustushüvise saamiseks. Juhul, kui selliseid samme ei astuta, on nõude esitamine käendaja vastu vastuolus hea usu põhimõttega ning hagi tuleks sellisel juhul jätta rahuldamata. Eraisikuna käendatav summa 31 955,82 eurot on selline summa, mis eeldab krediidivõimekuse analüüsi läbiviimist. Juhul, kui Osaühingu XXX ja kostja ei olnud liisinglepingute/käenduslepingute sõlmimisel ja muutmisel ning sõidukite üleandmisel piisava krediidivõimekusega, võib kostja nõuda kahju hüvitamist, st kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarveldada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega, VÕS § 149 lg 3 järgi saab sellist krediiti käendanud käendaja tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuna kohus lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetluse Osaühingu XXX suhtes, siis käsitleb kohus ainult neid hageja seisukohti ja tõendeid, mis on seotud nõudega XXXvastu.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 31.08.2007 sõlmisid hageja ja Osaühing XXX liisingulepingu nr XXX, mille eesmärgiks oli anda Osaühingu XXX kasutusse Osaühingu XXX poolt välja valitud Mercedes-Benz CL 500, tehasetähis XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 20.08.2012, mille jooksul kohustus Osaühing XXX tasuma hagejale lepingujärgseid makseid vastavalt hageja poolt Osaühingule XXX esitatud arvetele (kd I, tl 34-38); • 31.08.2007 sõlmisid hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja liisingueseme müügilepingu nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 1 180 000 krooni (käibemaksuga) (kd I, tl 39-40); • 31.08.2007 sai Osaühing XXX liisingueseme enda valdusesse (kd I, tl 41); • 31.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja XXXkäenduslepingu, mille kohaselt käendas XXXosaühingu XXX liisinglepingust nr XXX tulenevaid kohustusi solidaarselt põhivõlgnikuga maksimumsummas 31 955,82 eurot (500 000 krooni) (kd I, tl 47); • 06.12.2008 hageja poolt Osaühingule XXX liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr A08418320 on viimane, mis on täielikult tasutud. Järgnevalt esitatud arved on Osaühing XXX jätnud nõuetekohaselt tasumata, mis nähtub kliiringu kannete aruandest (kd I, tl 42); • Osaühingul XXX on graafikujärgsete liisingumaksete eest arvete nr A09017615, A09054004, A09089838 ja A09125922 alusel tasumata 4 079,50 eurot (kd I, tl 43-46); • 13.04.2009 saatis hageja osaühingule XXX teatise, et juhul kui ta ei tasu lepingutest nr XXX ja XXX tulenevat võlgnevust hiljemalt 23.04.2009, loeb hageja liisinglepingud ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguesemed tuleb hagejale koheselt tagastada. Osaühing XXX ei tasunud võlgnevusi ning hageja ütles liisinglepingud erakorraliselt üles (kd I, tl 48); • hageja on esitanud Osaühingule XXX tulenevalt liisinglepingust nr XXX järgmised arved, mis on tasumata: 01.04.2009 arve A09108695 summas 211,61 eurot - IF liikluskindlustus 02.03.09-01.03.10 (kd I, tl 54), mille aluseks on AS XXX01.04.2009 arve nr 26109956 (kd I, tl 55); 27.04.2009 arve A09143103 summas 319,56 eurot - leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõppemisel (p. 5.12) (kd I, tl 56); 31.03.2010 arve nr A10094763 summas 170,52 eurot - If liikluskindlustus 02.03.10-01.03.11 (kd I, tl 57), mille aluseks on AS XXX26.03.2010 arve nr 29757114 (kd I, tl 58); 25.03.2011 arve A11079505 summas 160,69 eurot - If liikluskindlustus 02.03.11-01.03.12 (kd I, tl 59), mille aluseks on AS XXX25.03.2011 arve nr 7201100061162 (kd I, tl 60); 09.11.2011 arve A11295484 summas 765,04 eurot - kindlustuse arve (tasumata kaskokindlustus) (kd I, tl 61) ja 09.11.2011 arve A11295485 summas 40 354,09 eurot - kahjuhüvitis (kd I, tl 62); • 02.11.2010 esitas hageja Politsei Põhja Prefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks, sest Osaühingu XXX valdus liisinguesemete osas on peale lepingute lõpetamist omavoliline ja ebaseaduslik ning hagejale sai teatavaks info, mille kohaselt on Osaühing XXX hagejale kuulunud liisinguesemed võõrandanud (kd I, tl 64-65); • Põhja Prefektuur vastas 10.10.2011 päringule kriminaalasjas nr 10230120091, et liisingesemed on arvele võetud Saksamaal ning eeluurimine nimetatud kriminaalasjas kestab (kd I, tl 86); • 13.04.2009 saatis hageja Osaühinuleg XXX teatise liisinglepingu XXX erakorralise ülesütlemise kohta (kd I, tl 48); • 23.04.2009 ütles hageja liisingulepingu üles; • 15.10.2009 saatis hageja kostjale nõude käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks (kd I, tl 88). • 09.11.2011 väljastas hageja Osaühingule XXX arved A11295485 summas 40 354,09 eurot (tulenevalt lepingust XXX) tagastamata liisinguesemetest tekkinud kahju summas (kd I, tl 62);

18.11.2011 saatis hageja Osaühingule XXX ja kostjale nõuded liisinglepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 30.11.2011 (kd I, tl 89-92); • hageja tellis koostööpartnerilt XXXOÜ-lt tagastusteenuse, mille käigus ei suudetud samuti liisingueset tagastada (kd I, tl 180). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. •

Kostja on seisukohal, et kui liisingus olnud autoga toimunu näol on tegemist võimaliku hüvitatava kindlustuskahjuna, siis on muu hulgas tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest liisinguandja kohustatud enne liisinguvõtjalt ja käendajalt taotlema kindlustushüvise väljamaksmist. Asjaolu, et kostja oli sõiduki kasutaja, ei tähenda seda, et auto kadumise ajal oleks auto olnud tema valduses. Hageja leidis, et kostja vastutust hageja ees ei mõjuta asjaolu, kas liisinguese oli kindlustatud ja kas esineb võimalik kindlustusjuhtum. Hageja oli seisukohal, et kindlustushüvitise taotlemine ei olnud mitte hageja vaid kindlustusvõtja (Osaühing XXX) kohustus ning hagejale ei olekski võimalik kindlustusseltsile vastavat avaldust esitada. Seesam Kindlustuse üldiste lepingutingimuste punktide 17.2 ja 17.3 ja sõidukikindlustuse tingimuste punktide 6.4.1 ja 6.4.2 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud viivitamata teavitama kindlustusandjale, kui on toimunud kindlustusjuhtum, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest või sellest teadasaamisest (kd I, tl 152, 162). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kindlustusvõtjaks oli Osaühing XXX. Liisinguvõtja liisingueseme kindlustamise kohustus tuleneb ka liisingulepingu punktist 9.1 (kd I, tl 38). Eeltoodud sätetest tuleneb, et kindlustusjuhtumi korral oli kindlustusvõtjal (Osaühing XXX) kindlustusandja teavitamise kohustus. Hageja on täiendavalt selgitanud, et hageja sai hilisemas kriminaalmenetluses teada, et liisinguese on seisuga 27.03.2009 (liisinguese numbrimärgiga 373AYT) võetud arvele Saksamaa autoregistrikeskuses ning sõiduk on vahetanud mitut omanikku. Seega pidi Osaühing XXX teada saama võimalikust kindlustusjuhtumist enne 27.03.2009 ja teavitama sellest koheselt hagejat ja kindlustusseltsi. Seesam Kindlustuse üldiste tingimuste punktide 20.1.1, 20.1.2 ja 20.1.4 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga samastatud isiku kuriteo või raske hooletuse tulemusel ning juhul, kui nimetatud isikud rikuvad kindlustusjuhtumist teatamise kohustust (kd I, tl 154). Samuti vabaneb kindlustusselts kindlustushüvitise väljamaksmisest Seesam Kindlustuse sõidukindlustuse tingimuste punktide 6.7.4 ja 6.7.5 kohaselt (kd I, tl 162). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjaolu, et sõiduauto on kindlustatud, ei välista hageja nõude pööramist kostja vastu. Seesam Kindlustuse üldiste lepingutingimuste punkti 9.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga samastatud isikuks isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusoleku alusel (kd I, tl 150). Maanteeameti liiklusregistri kohaselt oli sõiduki numbrimärgiga 373AYT vastutav kasutaja Osaühing XXX ja kasutaja kostja (kd I, tl 166). Seega oli ka kostjal endal kui vaidlusaluse sõiduki kasutajal eeltoodud sättest tulenevalt kohustus teavitada kindlustusseltsi. Samuti oli hageja seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga. Seesam Kindlustuse sõidukindlustuse tingimuste punkti 4.5.8 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis tuleneb kindlustuseseme kadumisest omastamise või kelmuse tagajärjel (kd I, tl 158). Kuna kriminaalasi nr 10230120091 on algatatud omastamise koosseisu alusel (KarS § 201 lg 2 p 2) ei ole käesoleval juhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Lisaks sätestab Seesam Kindlustuse sõidukindlustuse tingimuste punkt 4.5.1, et kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui tegemist on varguse või rööviga (kd I, tl 157). Seega ei kuulu kahju antud juhul hüvitamisele kindlustusseltsi poolt.

Kostja oli seisukohal, et enne asjaolu tuvastamist, kas hageja on kaotanud omandi sõidukile Mercedes-Benz CL 500 või kindlale teabele, et sõidukit ei ole võimalik tagasi saada, ei ole põhjendatud käendaja vastu esitatud nõude rahuldamine. Kui hageja ei ole kaotanud omandit sõidukile ja tal on võimalus see tagasi saada, vähendaks see väljamõistetavat hüvitist. Hageja leidis, et kriminaalasjas alustati menetlust juba 15.11.2010, seega on menetlus kestnud juba rohkem kui 2,5 aastat. Selle aja jooksul ei ole kriminaalasi rohkem selgust toonud, kui et liisinguese on edasi müüdud juba korduvalt. Hageja leiab, et käesolev tsiviilasi on võimalik lahendada ka kriminaalasja asjaoludest sõltumatult. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sõiduauto Mercedes-Benz CL 500 näol on tegemist vallasasjaga. Vallasomandi tekkeks peavad täidetud olema kaks tingimust: 1) võõrandaja peab andma asja valduse üle omandajale ja 2) olemas peab olema kokkulepe selle kohta, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu. See on ette nähtud valduse omandamise lihtsustamiseks. Senine valdaja peab oma tegeliku võimu ka tegelikult ära andma. Liisingulepingu punkti 3.1. kohaselt omandab liisinguandja pärast esimese liisingumakse laekumist liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja annab selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (kd I, tl 37). Liisingulepingu punkti 10.2 kohaselt ei ole liisinguvõtjal õigust võõrandada ega muul viisil käsutada liisingueset, sealhulgas koormata liisingueset piiratud asjaõigustega. Liisinguvõtja on kohustatud mitte jätma kolmandatele isikutele muljet liisingueseme liisinguvõtja omandisse kuulumise kohta ja ta on kohustatud vajadusel informeerima kolmandaid isikuid liisingueseme kasutamise õiguslikust alusest (kd I, tl 38). Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 31.08.2007 hageja ja Osaühing XXX liisingulepingu nr XXX, mille eesmärgiks oli anda Osaühingu XXX kasutusse Osaühingu XXX poolt välja valitud Mercedes-Benz CL 500, tehasetähis XXX. 31.08.2007 sõlmisid hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja liisingueseme müügilepingu nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme. 31.08.2007 sai Osaühing XXX liisingueseme enda valdusesse. Kohus on seisukohal, et liisingulepingu sõlmimisel leppisid hageja ja Osaühing XXX kokku selles, et sõiduauto Mercedes-Benz CL 500 jääb hagejale ning Osaühingul XXX on sõiduauto valdamise õigus. Seega kuulus vaidlusaluse sõiduauto omand hagejale. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. AÕS § 95 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt ei toimu omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.

Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Seadus annab heausksele omandajale omandi tekkimise garantii, sest kuigi omandaja peab lähtuma eeldusest, et asja valdaja on selle omanik, ei anna see sellist sajaprotsendilist tagatist nagu kinnistusraamat. Omandaja on heauskne, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 139 ja asjaõigusseaduse §-le 35 eeldatakse ka omandaja heausksust ning pahausksust peab tõendama omandamise vaidlustaja. Heauskselt omandajalt ei saa enam asja omandi kaitse nõudega välja nõuda. Selline heauskne omandamine on võimalik siis, kui asi oli esialgse omaniku käest läinud välja tema tahte kohaselt, näiteks kui omanik andis vallasaja hoiule, kasutada, rentis või laenas selle välja; hoidja, kasutaja, rentnik võõrandas aga asja heausksele kolmandale isikule, kellelt hoiuleandja, kasutada andja, rendileandja ei saa enam ka asja välja nõuda, sest omanikuna asja välja andes võtab ta endale ka asja pahauskse võõrandamise riisiko. Kui selline heauskne omandamine on toimunud, on see lõplik. Kohus on seisukohal, et sõiduauto edasi võõrandamisel Osaühingu XXX poolt omandas ostja sõiduauto heauskselt, kuna sõiduauto ei läinud hageja kui omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt, sest Osaühingul XXX oli sõiduauto valdamise õigus. Seega on asjakohatu kostja vastuväide nn tagasinõudeõiguse omandamisest hageja poolt. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 31 955,82 eurot. Kostja oli seisukohal, et eraisikuna käendatav summa 31 955,82 eurot on selline, mis eeldab krediidivõimekuse analüüsi läbiviimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. VÕS § 366 kohaselt võib nii liisinguandja kui liisinguvõtja liisingueseme hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral, samuti juhul, kui liisinguvõtja teostab liisinguandja asemel müüjaga sõlmitud müügilepingust tulenevat õigust lepingust taganeda, liisingulepingu ilma etteteatamiseta üles öelda. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Mis puutub liisingulepingu ülesütlemiseni liisinguvõtja poolt tasumata liisingumaksetesse ja nende tasumata jätmisest tekkinud kõrvalkohustustesse, siis kuuluvad kohaldamisele VÕS § 195 lõike 2 sätted, mille kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest; lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Kuivõrd liisingueseme juhusliku hävimise või kaotsimineku riski kannab liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama liisingueseme soetamise kulutused ehk ostuhinna nii või teisiti. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ütles liisingulepingu üles alates 23.04.2009. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 31.08.2007 hageja ja kostja XXXkäenduslepingu, mille kohaselt käendas XXXosaühingu XXX liisinglepingust nr XXX tulenevaid kohustusi solidaarselt Osaühinguga XXX maksimumsummas 31 955,82 eurot. Kostja oli Osaühingu XXX liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest käendajana vastutav. Kohus leiab, et hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud enne laenu andmist välja kostja maksevõime ehk järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et kuni 01.07.2013 pidi kostja vaidluse korral tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Kohus leiab, et kostja käendajana pidi siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Kokkuvõttes on hageja nõue kuni ülesütlemiseni liisinglepingust XXX tulenevalt 57 751,13 eurot, mis koosneb alljärgnevast: - 4 079,50 eurot rendimaksete võlgnevus; - 211,61 eurot XXX liikluskindlustus 02.03.09-01.03.10 1.04.2009; - 319,56 eurot leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõppemisel (p. 5.12) 27.04.2009; - XXX liikluskindlustus 02.03.10-01.03.11 31.03.2010 170,52 eurot; - XXX liikluskindlustus 02.03.11-01.03.12 25.03.2011 160,69 eurot; - 765,04 eurot kindlustuse arve 09.11.2011; - 40 354,09 eurot kahjuhüvitis 09.11.2011; - 11 690,12 eurot viivis seisuga 14.12.2011. Liisinglepingu nr XXX käenduslepingust tulenevalt on kostja vastutuse maksimumsumma 31 955,82 eurot. Kuivõrd kostja on liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest käendajana vastutav, tuleb nimetatud nõue kostja suhtes rahuldada vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 ja VÕS § 145 lg-le 1. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.