Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-26038
Tsiviilasi
XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ) hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
29 173,49 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja vandeadvokaat Teele Viilup kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (uue ärinimega XXXOÜ) ja XXXOÜ 08.02.2010 laenulepingu nr XXX, millega hageja andis XXXOÜ-le laenu 600 000 krooni. Laenusaaja on laenu tagastanud. 08.02.2010 sõlmisid hageja, XXX(kostja) ja XXX käenduslepingu, millega käendajad tagasid XXXOÜ kohustuste täitmist, mis tulenesid 08.02.2010 laenulepingust ja selle lisadest. 09.04.2010 sõlmisid hageja ja XXXOÜ laenulepingu nr XXX juurde lisa nr 1, mille alusel laenas hageja XXXOÜ-le täiendavalt 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot. Nii laenulepingule kui selle lisale kirjutas XXXOÜ esindajana alla kostja. Hageja kandis laenusumma üle 13.04.2010. XXXOÜ pidi laenusumma tagastama hiljemalt 23.04.2010. Lisaks kohustus laenusaaja tasuma intressi 0,16 % päevas ning tagastamisega viivitamise korral viivist 0,3 % päevas. XXXOÜ tasus hagejale 21.06.2010 5000 krooni (s.o 319,56 eurot) ja 06.07.2010 33 700 krooni (s.o 2153,82 eurot), mille arvelt luges hageja tasutuks intressid summas 306,78 eurot ja viivised summas 2166,60 eurot. Seega on põhivõlg hagejale täies ulatuses tasumata. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal õigus nõuda täiendavat viivist summas 41 817,38 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet 10 000 euroni. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt kui käendajalt välja mõista põhivõla 19 173,49 eurot ja viivise 10 000 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja käendas laenulepingut nr XXX, mis on täidetud. Sellega lõppes ka käendusleping. Laenulepingu nr XXX lisale nr 1 käendus ei laiene. On ka ebaselge, kas teise käendajaga on sõlmitud kompromissleping või mitte. Hagile lisatud laenulepingud on sõlmitud OÜ XXX ja XXXOÜ vahel. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning XXXOÜ sõlminud 08.02.2010 laenulepingu nr XXX, millega hageja andis XXXOÜ-le laenu summas 600 000 krooni. Vaidlus puudub, et laen on tagastatud. 09.04.2010 on hageja ja XXXOÜ sõlminud laenulepingu nr XXX lisa nr 1, mille alusel kohustus hageja andma XXXOÜ-le laenu 300 000 krooni. Laenusaaja kohustus laenu tagastama 23.04.2010. Lisaks kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 0,16 % päevas ja tagastamisega viivitamisel viivist 0,3 % päevas. Hageja pangakonto väljavõttest selgub, et hageja on raha ülekandnud 13.04.2010 (t lk 8).
Kuigi mõlema laenulepingu alaosas on laenuandjana märgitud OÜ XXX, on tegemist ilmse eksitusega. Laenulepingute päises on märgitud laenuandjana XXXOÜ. Samuti on laenulepingu alaosas märgitud OÜ XXX registrikoodina õige laenuandja (s.o hageja) registrikood. Lisaks nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et mõlemad summad on laenusaajale üle kantud hageja (t lk 8). 08.02.2010 on hageja, kostja ja XXXsõlminud käenduslepingu, millega kostja ja XXXkohustusid käendajatena vastutama XXXOÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 08.02.2010 laenulepingust nr XXX ja selle eelnevalt sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lisadest. Kostja on väitnud, et käendus ei laiene 09.04.2010 sõlmitud laenulepingule. Kohus sellega ei nõustu. Käenduslepinguga tagati 08.02.2010 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle eelnevalt sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid kohustusi. 09.04.2010 sõlmitud laenuleping on laenulepingu nr XXX lisa nr 1. Seega tagati käenduslepinguga ka 09.04.2010 laenulepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi. Pooled ei vaidle selle üle, et laenusaaja on 09.04.2010 laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks tasunud 21.06.2010 5000 krooni (s.o 319,56 eurot) ja 06.07.2010 33 700 krooni (s.o 2153,82 eurot). Võlaõigusseadus (VÕS) § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sellest tulenevalt on hageja põhjendatult makstud summa arvestanud intressi katteks (306,78 eurot) ja viivise katteks (2166,60 eurot). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluse laenulepingu järgi oleks laenuandjale rohkem tagasimakseid tehtud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg (tagastamata laenusumma) 19 173,49 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna põhivõlga ei ole tähtajaks tasutud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 10 000 eurot. Seoses kostja viitega sellele, et äkki on hageja sõlminud kaaskäendaja XXX kompromissi, märgib kohus järgmist. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud XXXkompromissi võla tasumiseks. Kui kostja viitab sellele, et võlgnevus võib XXXpoolt olla osaliselt või täielikult tasutud, siis on kostja kohustus seda tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 29 173,49 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.