lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-15161/44

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-15161/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 151 lg 1Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaegAÕS § 119Kinnisasja omandamise tehingTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltTsÜS § 148

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-15-2255/93Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.11.20172-15-2255/69Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ande Tänav ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-15161

Tsiviilasi

T K hagi A-H-E S vastu 13 804,91 euro saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

13 804,91 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T K apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12.11.2013

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja T K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Kostja A-H-E S (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat Yulia Klyukach

RESOLUTSIOON:

1.Muuta Harju Maakohtu 17.04.2013 otsuse resolutsiooni ja sõnastada see järgnevalt: T K hagi A-H-E S vastu 13 804,91 euro saamiseks jätta rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta T K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 83Tehingu vormi järgimata jätmine
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 208Müügilepingu mõiste

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.17.04.2012 esitas T K hagi Harju Maakohtusse A-H-E S vastu 13 804,91 euro saamiseks.
2.Ajavahemikul 23.05.2000 kuni 2008. aasta mai tasus hageja kostjale 13 804.01 eurot (216 000 krooni) 23.05.2000 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Nimetatud kokkuleppega lubas kostja lubas võõrandada hagejale kinnistu koos sellel asuva suvemajaga. Hageja ja kostja vahel ei ole kinnisasja võõrandamiseks sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingut.
3.Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud tulenevalt asjaolust, et hageja sai 06.04.2012 teada 23.05.2000 müügilepingu esemeks olnud kinnisasja avalikult müüki panemisest. Nimetatud asjaolust tulenevalt algas nõude aegumine 06.04.2012, s.t kuupäeval, mil hageja sai teada, et kostja ei kavatse kinnistut hagejale müüa. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on 23.05.2000 kokkulepe tühine. Kõikide väidetavalt teostatud maksete kaudu toimunud alusetu rikastumine toimus igakordselt maksete tegemise ajal, mistõttu taotles kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg-st 1 tulenevalt aegumise kohaldamist. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus kohaldas 17.04.2013 otsusega aegumist ja lõpetas asjas menetluse.
6.Asjas ei olnud vaidlust selles, et 23.05.2000 kokkulepe ei ole notariaalselt tõestatud. Hageja on kostjale teostanud makseid 23.05.2000 kokkuleppe alusel, mis on vorminõude rikkumise tõttu, tulenevalt AÕS § 119 lg-st 1 ja TsÜS § 83 lg-st 1, tühine.
7.VÕS § 1028 kohaselt saab alusetu rikastumise nõude esitada, kui saaja on rikastunud üleandja arvelt, nimetatud rikastumine on toimunud soorituse teel ning soorituseks puudus õiguslik alus. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostjale on tehtud rahalisi makseid 23.05.2000 kokkuleppest tulenevalt ning maksete sooritamiseks puudus õiguslik alus.
8.Tühise tehingu alusel tehtud soorituste puhul algab aegumistähtaeg makse teostamise hetkel ning asjas ei oma tähtsust see, millal hageja sai teada kinnisasja avalikult müüki panemisest. Kuna AÕS § 119 nõue tehingu notariaalse tõestamise kohta oli olemas juba 2000. aastal, pidi hageja juba 23.05.2000 kokkulepet sõlmides olema teadlik, et tegemist on tühise tehinguga. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendite nr 3-21-33-07 punktis 10 ja nr 3-2-1-55-07 punktis 11.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue põhineb tühisest tehingust tulenevalt tehtud sooritustel, millest viimane sooritus tehti 2008. aasta mais. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 oli hageja nõuete aegumistähtaeg 3 aastat, mis oli kõikide soorituste osas hagi esitamise hetkeks möödunud.
10.Hageja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks tuleb TsÜS § 143 ja TsÜS § 151 lg 1 alusel rahuldada.

Apellatsioonkaebus

11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtusse sisuliseks läbivaatamiseks.
12.VÕS § 208 regulatsiooni põhjal on selge, et selleks, et müügilepingust õiguslikus mõttes üldse saaks rääkida, peab selline dokument kajastama vähemalt kahe isiku tahteavaldust. Kui uurida 23.05.2000 dokumenti, siis on sellelt näha vaid kostja omakäeline kinnitus asjaolude kohta, mitte aga ei sisalda dokument hageja kinnitusi, allkirja või muud otsest või kaudset tahteavaldust. Seega on kohtulahendi järeldus, mille kohaselt on 23.05.2000 dokument käsitletav müügilepinguna, tegelikkusele mittevastav ning maakohus on eksinud dokumendi lepinguna käsitlemises.
13.Pooltel olid tõepoolest mingid omavahelised kokkulepped, mis sisaldasid põhimõttelisi otsuseid ja ettevalmistusi müügilepingu sõlmimiseks. Kuid selliseid ettevalmistusi ei saa tõlgendada müügilepinguna. Tegemist on lepingueelsete läbirääkimistega, kus pooled teatud tahteavaldustega üha uuesti ja uuesti kinnitasid oma valmisolekut müügilepingu sõlmimiseks, kuid milline jäi hagejast sõltumatutel asjaoludel sõlmimata.
14.Ülaltoodud asjaoludel kuulub aegumise aspektist hindamisele see asjaolu, kellest sõltuvalt lepingueelsed läbirääkimised nurjusid, kes tegi selle tahteavalduse, mis tõi kaasa lepingu mittesõlmimise. Just sellest tahteavaldusest alates hakkab ka lugema aegumine nõuetele, milliseid saab lepingueelsete läbirääkimistega kahju kannatanu kahju tekitajale esitada. Apellant on seisukohal, et kuivõrd kumbki pooltest ei ole teineteisele teatanud keeldumisest lepingut sõlmida, toimus hageja teadmine kostja lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisest kinnistu müüki panemise kuupäeval 02.04.2012 (insult saadi 23.03.2012).
15.TsÜS § 148 kohaselt kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaega. Hagi on esitatud lepingueelsetest läbirääkimistest taganemisest teadasaamisest 06.04.2012 alates vähem kui kolme aasta jooksul - 17.04.2012 ja seega tähtaegselt. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Otsuse resolutsiooni tuleb aga muuta selles sisalduva ebatäpsuse tõttu. Maakohus kohaldas aegumist ja lõpetas asja menetlemise, kuid ei võtnud seisukohta hagi osas. TsMS § 449 lg 3 viimase lause kohaselt, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tegemist ei ole seega resolutsioonis menetluse lõpetamisega, vaid lõppotsuse tegemisega. Käesoleval juhul tuleb hagi jätta rahuldamata seoses aegumisega.
18.Aegumise kohaldamise osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Alusetu on hageja väide nagu poleks pooltel üldse olnud kokkulepet kinnistu müümiseks. Hageja tugines hagi alusena ise järgmistele asjaoludele: Hageja leppis kostjaga 23.05.2000 kokku, et kostja võõrandab talle kuuluva kinnistu (reg nr 1561801, aadress Kressi tee 19, Tallinn) koos sellele asuva suvemajaga hinnaga 120 000 krooni. Kuna hinnad kinnisvaraturul tõusid, siis leidis kostja, et hageja peaks talle tasuma rohkem kui algselt kokku lepitud 120 000 krooni. Seega tasus hageja kostjale 23.05.2000 kuni 2008.a maini üheksa osamaksena iga kord 24 000 krooni, kokku 216 000 krooni.
20.Maakohus ei ole käsitlenud 23.05.2000 dokumenti raha saamise kohta müügilepinguna, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab. Hageja ei maini, et poolte vahel oleks

sõlmitud kirjalik kokkulepe ega ole kirjalikku lepingut kohtule ka esitanud. Seega tugines hageja suulisele kokkuleppele. Vaidlust pole selles, et hageja maksis raha suvemaja omandamiseks. Teistsugust alust raha maksmiseks pole hageja esile toonud. Hageja tugines sellele, et kostja on raha alusetult omandanud, kuna notariaalset võlaõiguslikku lepingut ei sõlmitud ja tal puudub võimalus sundida kostjat kinnistu omandit hagejale üle andma.

21.Et hageja nõuab lepingueelsete läbirääkimiste nurjumisest tekkinud kahju hüvitamist, on apellatsioonkaebuses esitatud uus väide, mille ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
22.Hagi aegumise küsimuse hindamisel ei ole tähtsust sellel, mis põhjusel pooled ei jõudnud notariaalse lepingu sõlmimiseni ja millal sai hageja teada kinnisasja müüki panemisest, kuna rahasummade üleandmisel oli hageja teadlik, et kehtivat lepingut ei ole, see tähendab puudub alus raha maksmiseks.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ande Tänav

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja