2-15-2255/69 - Pärimisõigus - Testamendijärgne pärimine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Xxxxtegi 09.06.2000 notariaalse testamendi, millega pärandas hagejale muuhulgas Tallinnas Xxxxasuva suvila kinnistu. 10.05.2012 tegi pärandaja Xxxx haiglas viibides uue notariaalse testamendi, millega pärandas oma vara võõrale isikule – kostjale. Pärandaja suri 18.11.2014 Xxxx hooldekodus. 10.05.2012 testamendi tegemise ajal oli pärandaja raskelt haige (dementne) ega saanud oma tegude tähendusest nõdrameelsuse tõttu aru. Kostja kasutas ära pärandaja 23.03.2012 saadud peaaju insulti ja viis eksitusse ka notari. Kuna pärandaja ei olnud psüühilise seisundi (dementsus) tõttu otsusevõimeline ega saanud aru oma tegude tähendusest ega olnud võimeline neid juhtima, tuleb 10.05.2012 testament, mis tehti 37 päeva pärast insuldi saamist, tunnistada tühiseks. 11 päeva pärast 23.03.2012 peaaju insuldi saamist, soovis hageja Xxxx eestkoste seadmist; Põhja Tallinna eestkoste peaspetsialist keeldus sellest. Hageja abikaasa Xxxxkülastas Xxxx Xxxx haiglas 12.04.-14.04.2012. Xxxxmälu, orienteerumine ümbritsevas ja nägemine oli sisuliselt olematu. 25.06.2012 õendusepikriisist R425722 selgub, et Xxxxon dementne voodihaige, mille alusel alustati eestkoste seadmine. Menetluses esindas Xxxx jurist Deivi Vaht, kes seondub kahtlaste kinnistute kantimise skeemidega avalikkuses. Hiljem selgust, et kostja kui väidetav pärija on korduvalt tasunud Deivi Vahile teenuste eest. 25.01.2013 määrati Xxxx eestkostjaks kostja. Hageja esitas hagi TsMS § 368 lg 1, PärS §88 lg 7, TsÜS § 84 lg 1, § 13 lg 1 alusel. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja oli testaatori naaber, kes hoolitses tema eest surmani. Kostja kutsus Xxxx mitu korda kiirabi, pidevalt külastas teda Xxxx haiglas, Xxxxhaiglas, xxxx haiglas, xxxx haiglas ja Xxxx hooldekodus, kus Xxxx ka suri. Xxxx oli üksi (pole kunagi olnud abielus, tal ei olnud lapsi, oli vaid õde, kes elas ja suri Prantsusmaal). Kostja külastas Xxxx iga nädal: viis talle toitu, miniraadio kuulamiseks, kargud, ravimid ja korraldas talle füsioteraapia; kostja suhtles Xxxx Kostjal ja Xxxxolid head suhted ja hea läbisaamine. Kostja ei ole Xxxx kunagi survestanud 10.05.2012 testamendi tegemisel. Testament vastas Xxxxsoovile. Seda asjaolu kinnitab kostja 21.04.2012 Xxxxomakäeline testament. Kostja ja Xxxxhäid suhteid kinnitab notar Ülle-Riin Raja poolt kinnitatud volikiri, mille Xxxxkostjale andis ja notar Mare Aarsalu poolt 09.06.2000 tõestatud testament. Eluliselt ei ole usutav, et erinevad notarid ei saanud notariaaltoimingute tegemise käigus aru testaatori teovõimetusest. Pärandaja oli 10.05.2012 testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline. Seda on testamendi kinnitamisel notari poolt märgitud. Nimetatud asjaolu soovib kostja tõendada notar Mare Milleri ütlustega. Hagi esitamise põhjuseks on asjaolu, et hageja abikaasa kaotas tsiviilasjas nr 2-12-15161 (nõue Xxxxraha väljamõistmiseks), mida tõendab jõustunud kohtuotsus. Hageja abikaasa ja Xxxxsuhted olid väga pingelised. Xxxx haigla haigusloost nr xxxx, mis on tõendina esitatud, 20.05.2012 fikseeritud õendusepikriisist tuleneb, et patsient on aruselge. 07.05.2012 on haigla poolt fikseeritud märkus: „eelmine nädal käis tal külas naabrimees, kes ütles, et on avastanud, et patsiendi korter on müügis, aga naabrimees olevat juba pikemat aega ise ostnud seda pikkamööda välja ja nüüd olevat ta patsiendi suhtes kohtusse pöördunud. Patsient nüüd närveerib“. See asjaolu tõendab, et testaatoril oli põhjus muuta hageja nimele 09.06.2000 tehtud testament.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, poolte seisukohti ja esitatud tõendeid arvestades, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Vaidluse all ei ole selles, et: 1) Tallinna notar Mare Miller tõestas 10.05.2012 Xxxx Haiglas Xxxxtestamendi, milles testaator nimetas kogu oma vara (sh Xxxxasuva kinnistu, Tallinnas Xxxxasuva korteriomandi ja pangakontodel olevad rahasummad) ainupärijaks kostja (I kd lk 810); 2) 09.06.2000 koostatud ja notariaalselt tõestatud testamendiga (I kd lk 7), mille koostas ja tõestas Tallinna notar Mare Aarsalu, pärandas Xxxxtalle kuuluva kinnistu koos sellele oleva suvemajaga, mis asub Tallinnas xxxx, hagejale; 3) testaator Xxxx suri 18.11.2014 Xxxx Hooldekodus. Vaidluse all on Xxxx otsusevõimelisus 10.05.2012 testamendi tegemise ajal. Esmalt esitab kohus seisukoha hagi esemesse puutuva vaidluse, mis tekkis poolte vahel pärast seda kui hageja esitas 20.03.2017 avalduse nõude täpsustamiseks, kohta. Hagiavalduses palub hageja tühistada 10.05.2012 testamendi; 20.03.2017 avalduses palub hageja tuvastada Xxxx poolt 10.05.2012 tehtud testamendi tühisuse. Kostja arvates on hageja hagi muutnud (TsMS § 376), milleks kostja luba ei anna. Hageja peab nõude uut sõnastust mitte nõude muutmiseks vaid selle laiendamiseks. Hagiavalduses esitas hageja testamendi tühistamise nõude. Kostjal on õigus selles, et tehingu tühisuse tuvastamine ja tühistamine on õiguslikult erinevad. Käesoleval juhul on aga testamendi tühistamise ja tühisuse tuvastamise nõude esitamisel sama eesmärk - saavutada testaatori poolt tehtud testamendi tühisus. Hageja esitas nõude lähtudes pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 88 lg-st 7 (sama redaktsioon kehtib ka käesoleval ajal). Varasemate PärS sätete kohaselt sai testamendi tühisuse saavutamiseks esitada testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Mõlemal juhul tuli/tuleb lähtuda TsÜSi sätetest. Hageja ei ole muutnud hagi eset TsMS § 376 mõttes. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet (testamendi tühistamine/tühisuse tuvastamine) peab kohus tuvastama, kas esinevad testamendi tühisuse eeldused ning kas hageja on väidet testaatori otsustusvõimetusest tõendanud. Kehtiva pärimisseaduse PärS § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui PärS rakendussätetest ei tulene teisiti. Kuna rakendussätetest teisiti ei tulene, lahendab kohus vaidluse 18.11.2014 kehtinud õiguse alusel. 18.11.2014 kehtinud PärS § 88 (testamendi tühistamise õigus) lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 13 (pärandi avanemise aja redaktsioon) lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Viidatud säte kehtib käesoleval ajal samas sõnastuses. Kohus leiab, et asja sisulise arutamise käigus ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud usaldusväärselt kinnitamist hageja väide, et Xxxx oli 10.05.2012 notariaalse testamendi tegemise ajal halva vaimse tervisega ulatuses, mis annaks alust väita, et ta oli otsusevõimetu. Seega hageja poolt vaidlustatud testament, mis koostati 10.05.2012 Xxxx haiglas, kus Xxxx sel ajal oli, tühistamisele ei kuulu.

10.05.2012 käis Tallinna notar Mare Miller Xxxx haiglas vaidlusalust testamenti koostamas ja tõestamas. Testamenti märgitu kohaselt on notar kindlaks teinud, et testaator kuulis; esitas ja vastas küsimustele arusaadavalt ning suutis enda tahet mõistetavalt väljendada, ei näinud piisavalt, kuid vaatamata notari selgitusele loobus halvast nägemisest tulenevast õigusest kaasata tõestamisele tunnistaja. Notar tuvastas, et testaator oli teo- ja otsusevõimeline. Notari järeldusi kinnitavad tema poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Kohtuistungil kinnitas testamendi tõestanud Mare Miller (endine notar), et tegi testaatori teo ja otsusevõimelisuse kindlaks vestluse käigus. M. Milleri ütluste kohaselt küsis ta nii büroos kui välja sõites isiku nime, elukohta, viibimisekohta, notariga kohtumise põhjust. Isikute küsitlemise oskused said notarid igakuistelt koolitustelt. Tunnistaja mäletas, et testament tehti palatis, kuna testaator ei saanud liikuda. Tunnistaja ütluste kohaselt avaldas Xxxx, et on ka varem testamendi teinud. Asjaolu, et Xxxxon ka varem testamendi teinud on tõendatud ka kirjaliku tõendiga. Nii on kohtule esitatud 21.04.2012 testaatori (Xxxx) omakäeline testament (I kd lk 49), millega Xxxxpärandas oma vara kostjale. 09.06.2000 notariaalse testamendiga (I kd lk 52), mille koostas ja tõestas Tallinna notar Mare Aarsalu pärandas Xxxxtemale kuuluva korteriomandi Tallinnas, Xxxxja kogu korteris oleva vara ja kõik temale kuuluvad hoiuarved pankades kostjale. Testamendiga tühistas Xxxx varasema 16.07.1999 testamendi. Xxxx on 07.03.2012 teinud 07.03.2012 notariaalse volikirja (I kd lk 50-51), millega volitas kostjat avama ja sulgema oma pangaarveid, käsutama tema nimele avatud pangaarveid omal äranägemisel, tegema tema nimel ülekandeid pangaarvetelt isikutele ja summades volitatu, s. o kostja äranägemisel, saama infot pangaarvetel olevate summade ja tehingute kohta, sõlmima deebetkaardi väljastamise ja internetipanga teenuste lepinguid vastavalt esindaja, s.o kostja äranägemisele, tema eest alla kirjutama ja täitma kõike, mis on seoses volituses antud ülesandega. Volikirjast nähtuvalt on volikirja koostanud ja tõestanud notar Ülle-Riin Raja kindlaks teinud teo- ja otsusevõimelisuse. Xxxx Haigla haigusloost (I kd lk 53-54) nähtuvalt viibis Xxxx haiglas 22.03.2012-21.05.2012. Kokkuvõtte ja soovituste kohaselt on patsient aasta tagasi teinud läbi väikeaju hemorrhaagia, jäänud voodihaigeks, on üksik ja vajab stats. hooldusteenust, on aruselge. Samas dokumendis märgitud 20.05.2012 õendusepikriisi kohaselt on patsient aruselge, korraldusi täidab,... sööb iseseisvalt. Igapäevases elus segavad liikumisraskused, mäluprobleemid ja on väga passiivne. Kohtu arvates nimetatud liikumisraskused, mäluprobleemid ja passiivsus ei ole aluseks otsusevõimetusele. Hageja eelistungil antud seletuse kohaselt tõendab Xxxx otsusevõimetust 06.12.2012 kohtumäärus ja kostja tegevus kui ta alustas pärandaja kinnistu müümist (I kd lk 90 alt II lõik). Määruse resolutsioonist selgub vaid, et kohus algatas menetluse Xxxx eestkostja määramiseks; asjaolud, mille alusel kohus otsustas algatada eestkostja määramise menetluse, ei ole tõendiks käesolevas asjas. Käesoleva asja juurde tõendina võetud tsiviilasjas nr 2-12-51969 tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr 462 (I kd lk 150-151) jõudis psühhiaater Madis Mandre järeldusele, et Xxxx esineb segatüüpi vaskulaarne dementsus xxxx. Tsiviilasjast nr 2-12-51969 on asja juurde võtetud ka 25.06.2012 koostatud õendusepikriis nr xxxx (I kd lk 154), millest nähtub, et Xxxx on põhihaiguseks peaajuveresoonte haiguse jääknähud, intratserebraalse e ajusisese hemorraagia jääknähud, kaasuvateks haigusteks glaukoom, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma üdamepuudulikkuseta ja tüsistusena vertiigo ehk peapööritus. Xxxxüldseisund on loetud rahuldavaks, patsient dementne voodihaige, korraldusi täidab, kontaktne... Väljakirjutamisel rahuldavas üldseisundis. 15.06.2012 meditsiinilises kaardis (I kd lk 164) on Xxxx tervislikule seisundile antud hinnangu kohaselt üldine orientatsioon õige, mälu langenud, rahulik; seisundiks märgitud püsivalt stabiilne. 14.06.2012 geriaatrilise seisundi hindamise – kokkuvõtte (I kd lk 165) kohaselt põeb Xxxx generaliseerunud ateroskleroosi, jäänud seniilsus. 2011 mais olnud peaajusisese

verevalanduse tagajärjel ei kõnni...üldine orientatsioon õige. Ei vaja haiglaravi ega õendusabi, vajab hooldust. Kummastki nimetatud dokumendist ei järeldu Xxxx otsusevõimetust. AS-i Xxxx Haigla haiguslugu nr 281 (II kd lk 5-16) sisaldab kirjeid Xxxx haigusekulu kohta alates 27.03.2012 kuni 21.05.2012. 07.05.2012 kandest nähtub kõne takistatus, aru selgus, mälu halvenemine ning õdede töö epikriisi alates 22.03.2012 kuni 20.05.2012, 22.03.2012 kirje järgi on patsient adekvaatne kontaktne, aruselge. Haiguse kulg ega õdede töö epikriis ei sisalda kirjeid, millest saaks järeldada Xxxx otsusevõimetust. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena esitas ekspert kohtule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 16-29 (II kd lk 36-42), milles ekspert jõudis järeldusele, et Xxxx ei olnud 10.05.2012 suuteline aru saama testamendi sisust ja selle õiguslikest tagajärgedest. Ekspertiisiks kasutas ekspert mh andmeid, mida kohus on ülal analüüsinud. Ekspertiisi akti lk 13-14 on väljendatud arvamus, millele ekspert kasutada olnud andmete põhjal jõudis. Muuhulgas on eksperdi arvamuseks, et Xxxx oli peaajukahjustus peaaju verevarustuse häiretest ja verevalandusest väikeajus tulenevalt; tema tervislik seisund paranes mõnevõrra, kuid püsima jäid väljendunud kognitiivse tegevuse häired; Xxxx haiglates olemise ajal tema psüühilist seisundit ega kognitiivset võimekust täpsemalt ei uuritud; kasutatud väljendid adekvaatne, ebaadekvaatne, aruselge, kontaktne, täitis korraldusi, sai aru ei anna informatsiooni esinenud kognitiivse häire sügavusest, maksimaalselt võib neist järeldada, et Xxxx ei esinenud sel ajal sügavat teadvushäiret. 2012 lõpus (vaidlusalune testament tehti 10.05.2012) täheldati, et Xxxx arusaamisvõime ja mälu olid halvenenud. Ekspert on märkinud, et märgitust tulenevalt ei ole alust arvata, et testamendi tegemise ajal 10.05.2012 oleks Xxxx kognitiivne võimekus olnud tasemel, et ta oleks olnud täielikult võimeline aru saama testamendi sisust ja õiguslikest tagajärgedest. Kohus küsitles eksperti kohtuistungil. Ekspert selgitas, et dementsus ei tähenda automaatselt teovõimetust, selgitas, et nähtav ajukahjustus ei ole korrelatsioonis isiku kognitiivse võimekusega (mälu, tähelepanu, keskendumine, analüüsi- ja sünteesivõime), seetõttu sai ta arvata, et 10.05.2012 ei saanud Xxxx aru testamendi sisust ja õiguslikest tagajärgedest. 25.01.2017 asjatundja (dr Xxxx) arvamuses (II kd lk 107-110), mille aluseks on Xxxx digitaalne haiguslugu, milles kajastuvad raviasutuste sissekanded Xxxx haigusjuhtumite kohta ja intervjuu käigus Xxxx raviarstilt neuroloog Xxxx saadud vastused, jõudis arvamuse andja seisukohale, et Xxxx oli aruselge ja ilmselt ka võimeline aru saama 10.05. 2012 tehtud testamendi sisust ja õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei eelda tõendi kallutatust hageja 07.04.2017 seisukoha alusel. Asjaolu, et arvamuse andja dr xxxx on äriühingu, mille juhatuse liikmeks on ka advokaadibüroo, mille advokaadid kostjat esindavad, töötaja, ei muuda tõenditautomaatselt kallutatuks ja mittelubatavaks. Tunnistajana ülekuulatud Xxxx Haigla ravijuht ja raviarst Xxxxütluste kohaselt oli xxxx tema patsient, kes tunnistaja ütluste kohaselt oli adekvaatne, terve mõistusega, vesteldes andis normaalsed vastused, täitis korraldused. Arstina teab tunnistaja, et väikeaju verevalum ei põhjusta vaimse tegevuse häireid, mida sageli teeb verevalum või infarkt suuraju poolkeras. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli Xxxx mais 2012 suuteline aru saama dokumentide sisust. Haigusloos kasutatud väljendid adekvaatne, aruselge, kontaktne, täidab korraldusi ja saab aru on piisavad, et järeldada patsiendi teovõimelisust. Mäluhäire ei pruugi olla dementsuse tunnus. Igapäevases tegevuses orienteerus Xxxx 100%liselt. PärS § 1 lg 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (PärS § 1 lg 2). Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi (PärS § 19 lg 1). Põhiseaduse §-st 32 tulenevalt kehtib pärandamise vabadus, mis

tähendab, et isik võib oma vara pärandada, kellele soovib. Kohus ei pea põhjendatuks testamendi tühistamist pärandaja otsusevõimetuse motiivil vastukäivate tõendite alusel. Esitatud asjaolude ja tõendite valguses on arusaadav ja usutav Xxxx soov pärandada oma vara kostjale, kes teda naabrina aitas, sh käis haiglates ja hooldekodus teda vaatamas, abista teda. Ülaltoodud tõenditest nähtuvalt oli Xxxx juba varem, enne insulti teinud testamendid, milles määras pärijaks kostja ning volikirja, millega andis kostjale õiguse oma pangakonto käsutamiseks. Samas nähtub tsiviilasja nr 2-12-15161 kohtuotsusest, et Xxxx oli esitanud kohtusse hagi Xxxx vastu 13 804,91 euro saamiseks. Kohus lõpetas 17.04.2013 otsusega asja menetlemise aegumise tõttu (I kd lk 55-57); tsiviilasjas nr 2-12-51969 määras kohus 25.01.2013 määrusega (I kd lk 59-61) Xxxx eestkostjaks kostja. Määrusest nähtuvalt on kohus Xxxx tema viibimiskohas Xxxx Hooldekodus ära kuulanud. Määrusest ei saa järeldada midagi testaatori otsustusvõimelisuse/otsustusvõimetuse kohta, kuid see põhistab testaatori otsust pärandada oma vara kostjale, kes määrati testaatori eestkostjaks, s.t et testamendi tegemine kostja kasuks ei olnud põhjustatud testaatori otsustusvõimetusest vaid tema tahtest. Kohus ei hinda tõendina Deivi Vaht Õigusbüroo arveid (I kd lk 11, 12), mille hageja tõenditena esitas. Arvetest nähtuvalt on need koostatud maksmiseks kostjale tsiviilasjas nr 2-12-15161 konsultatsiooni ja hagiavaldusele vastamise eest. Tsiviilasjas nr 2-12-15161 06.12.2012 tehtud määrusest (I kd lk 13-16) nähtuvalt algatas kohus Xxxx eestkostja määramise xxxx hagis Xxxxvastu 13 804,91 euro nõudes. Määrus ei ole asjakohane tõend käesolevas asjas, kuna see ei puutu testaatori otsusevõimetusse pärast insuldi saamist. Hageja seisukohast hagiavalduses arve kohta ei ole alust teha hageja soovitud järeldust. Arve ei ole käesolevas asjas asjakohane tõend. Ka tsiviilasjas nr 2-12-15161 tehtud 06.12.2012 määrus ei ole käesolevas asjas asjakohane tõend. Määruse resolutsioonist selgub vaid, et kohus algatas menetluse Xxxx eestkostja määramiseks; määruse osa, mis kirjeldab asjaolusid, ei ole käesoleva asja tõendiks. Asja lahendamist ei mõjuta ka hageja poolt 16.04.2015 esitatud tõendid (I kd lk 68- 79), tõendid ei puutu asjaoludesse, mille alusel hageja hagi esitas. Kohus jätab ülalmärgitud tõendid arvestamata tulenevalt TsMS § 238 lg-st 1,§ 442 lg-st 8. TsMS § 132 lg 1 alusel on hagihind 3500 eurot. TsMs § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. TsMS § 386 lg 4 alusel seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus hagi tagamise, milleks 17.02.1015 määrusega (Ikd lk 31-32) arestis kostja omandis oleva kinnisasja (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx, Tallinn ning tegi korralduse kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmiseks hageja kasuks. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja 04.04.2017. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 4680 eurot (sh käibemaks) ja ekspertiisitasu 1920 eurot. Kostja esindamiseks on tehtud alljärgnevad toimingud: - hagimaterjalide analüüs, arutelu – ajakulu 3 tundi; - 11.03.2015, 30.03.2015 vastuste ettevalmistamine, arutelu kliendiga – ajakulu 3 tundi; - 16.04.2015, 08.06.2015, 09.09.2015,05.10.2015, 12,02,2016, 11.11.2016, 20.03.2017 hageja seisukohtade ja taotluste analüüs, arutelu kliendiga – ajakulu 5 tundi; - 06.07.2015, 30.09.2015, 30.10.2015, 23.02.2016, 07.03.2016, 25.10.2016, 24.11.2016, 25.01.2017 kostja seisukohtade ettevalmistamine, arutelu kliendiga – ajakulu 5 tundi; - 19.05.2015 kohtuistungist osavõtt, sh istungiks ettevalmistamine – ajakulu 2 tundi; - kohtu määratud ekspertiisiga (koostjaja xxxx) tutvumine, arutelu kliendiga – ajakulu 3 tundi; - kohtumäärustega, kirjadega (sh 25.08.2015 tutvumine, arutelu kliendiga –ajakulu 1 tund;

- kostja ekspertiisi tellimine, läbirääkimised eksperdiga, ekspertiisiga tutvumine, arutelu kliendiga – ajakulu 3 tundi; - 21.03.2017 istungiks ettevalmistamine, istungist osavõtt – ajakulu 4 tundi; - kohtuteeside ettevalmistamine – ajakulu 2 tundi. Kokku on ajakulu 30 tundi, tunnitasumäär 130 eurot+käibemaks 780 eurot. Kuivõrd kostja on füüsiline isik, on õigusabisummad käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Menetluskulude nimekirjale lisatud 25.01.2017 arvest nr 62 nähtub, et arve on esitanud kostjale xxxx OÜ asjatundja arvamuse koostamise eest tsiviilasjas nr 2-15-2255; arve summaks on kokku 1920 eurot (1600+ 320 /käibemaks/). Hageja esitas kostja menetluskulude kohta seisukoha 07.04.2017. Hageja ei vaidlusta kostja kulusid õigusabile summas 1656 eurot. Kostja ei ole teinud kulutusi ekspertiisile, ei ole ekspertiisi tellinud; ekspertiisi määras kohus, maksis selle eest hageja. Kostja ei ole eksperdiga läbirääkimisi pidanud- ajakuluga 3 tunni eest hageja ei nõustu. Riigikohus peab mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või ilma (3-2-1-39-16, 3-2-1115-14 jt). Hageja arvates ei ole käesolevas asjas alust võtta teistsugust seisukohta. Menetluskuluna on kostja märkinud tasu ekspertiisi läbiviimise eest summas 1920 eurot, pidades silmas dr xxxx asjatundja arvamust. Hageja kulutuse asjakohasusega ja vajalikkusega ei nõustu. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga, sest ei kasutata teadmisi psühhiaatriast. Arvamuses o n kitsalt arutletud üksnes selle üle, kas insuldist võis olla põhjustatud Xxxx arusaamisvõime muutus. Tegemist ei olnud ka vajaliku tõendiga, sest kohus oli asjas ekspertiisi määranud ja selle oli läbi viinud riiklikult tunnustatud ekspert. Kostja oleks võinud taotleda eksperdi ülekuulamist, sellest kostja keeldus. Arusaadav ega kontrollitav ei ole hinna 1920 kujunemine; riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertiisitasu on 865 eurot, 14 leheküljelisest aktist on nähtav arvamuse kujunemise käik; kostja tellitud ekspertiisi puhul on tegemist 2,5 leheküljelise arvamusega, millest kujunemise käik ei nähtu. Riigikohtu seisukoha kohaselt on lepingulise esindaja kulude hüvitamine sisuliselt kahju hüvitamise erikord (3-2-1-154-15, 3-2-1-112-09). VÕS § 139 lg 2 järgi vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Iga kogutud tõend peab mitte ainult olema, vaid ka näima aus ja õiglane. Mahali OÜ arvest nähtuvalt on selle väljastanud äriühing, mille juhatuse liige on lisaks dr A. Lindmäele kostja lepinguliste esindajate kolleeg samas advokaadibüroost. Arvamus võib olla tahtlikult kallutatud. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja menetluskulude kohta osaliselt. Arvestades, TsMS 175 lg-t 1, saab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on põhjendatud tunnitasumäär advokaadist esindaja puhul 120 eurot käibemaksuga ja käibemaksuga. Kohus loeb käesolevas asjas kostja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot+käibemaks, seega 144 eurot. Tegemist on tavapärase vaidlusega, mis ei ole keskmisest keerulisem, mistõttu puudub alus määrata tunnitasumääraks keskmisest kõrgemat hinda. Kostja esitas asjatundja arvamuse, mille saamiseks kulutatu on dokumentaalse tõendi saamise kulu. Arvamuse tellimise, sellega tutvumise ja kliendiga arutamise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (nt asjas 3-2-1-115-14) ei ole asjatundja arvamuse saamiseks tehtud kulu väljamõistetav võrdselt TSMS §-s 153 sätestatud eksperditasuga. Tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga, mille puhul tuleb hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Ka tuleb hinnata arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu. Arvestades arvamuse mahtu ja sisu peab kohus põhjendatud kuluks 1920 euro asemel 600 eurot. Kostjal oli õigus asjatundja arvamus tõendina esitada kuna ta soovis ümber lükata ekspertiisi akti. 600 eurot määrab kohus kuluks kuna kostja ei ole esitanud andmeid, mille alusel saaks tõendi saamise kulu (asjatundja tööd) hinnata kõrgemalt.