Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX (X ) välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 2.133,01 eurot (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kolm eurot ja üks sent). Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50,00 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25,00 eurot. Hageja nõue ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli XXXOÜ hagi XXX(X ) vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas oma 04.09.2012.a. kohtuotsusega XXXOÜ hagi XXX vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt, jättes menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ja 83% kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2013.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna kostja kanda. Riigikohtu 31.07.2013.a. määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus jõustus 31.07.2013.a. Menetluskulusid lahendiga rahaliselt kindlaksmääratud ei ole.
2.Hageja esitas 28.08.2013.a. Harju Maakohtule avalduse enda poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt tasub hageja oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 110,00 eurot tunnis ning on käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt tasunud advokaadikuludena kokku 1.914,00 eurot, millest maakohtu menetlusega seondub 1.364,00 eurot ning menetlustega ringkonna- ja riigikohtus 550,00 eurot. Kuivõrd vastavalt Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 83% hageja poolt maakohtu menetluses kantud kuludest, kuulub kostja poolt hüvitamisele maakohtu menetluskulud summas 1.132,12 eurot ja apellatsiooni- ning kassatsioonmenetluse kulud summas 550,00 eurot, kokku seega 1.682,12 eurot. Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu. Täiendavalt palub hageja kostjal hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 543,24 eurot.
3.Menetluskulude tõendamiseks esitas hageja kohtule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arved nr 230176, 230258, 230427, 230829, 230929, 20130163, 20130366, 20130453, 20130630 ja 230130713. Kuna arvetel on osaliselt kajastatud ka käesoleva menetlusega mitteseotud kulud, palub hageja menetluskulud hüvitada vastavalt arvetele lisatud spetsifikatsioonidele, millest nähtub käesolevas asjas osutatud õigusteenuse sisu ja maht. Hageja ei nõua kostjalt arvetelt nähtuva kantseleikulu hüvitamist. Ühtlasi kinnitab hageja, et hageja menetluskulud on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatud piirmääradega. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul tema poolt kantud menetluskulude suurus vastavuses tsiviilasja keerukuse ja mahukusega, on mõistlikud ning menetluskulude vähendamiseks puudub alus.
4.Käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt on esitatud arved maakohtu menetlusega kokku summas 1.364,00 eurot: vastavalt arvele nr 230176 osutati õigusabiteenust 7,2 tundi, 792,00 eurot (seejuures õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga 1,8 tundi ning hagiavalduse koostamine 5,4 tundi), vastavalt arvele nr 230258 osutati õigusabiteenust 0,2 tundi, 22,00 eurot (info kohtust hagiavalduse kättetoimetamise ja vastuse esitamise kohta), vastavalt arvele nr 230427 osutati õigusabiteenust 3,8 tundi, 418,00 eurot (seejuures vastuse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile 1,0 tund ning seisukoha koostamine 2,8 tundi), vastavalt arvele nr 230829 osutati õigusabiteenust 1,2 tundi, 132,00 eurot (seejuures otsuse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile 1,0 tund ning telefonivestlus kliendiga 0,2 tundi). Seoses menetlustega ringkonna- ja riigikohtus on esitatud arved kokku summas 550,00 eurot: vastavalt arvele nr 230929 osutati õigusabiteenust 3,9 tundi, 429,00 eurot (seejuures apellatsioonkaebuse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile 0,5 tundi, telefonivestlus kliendiga 0,1 tundi, kohtumääruse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile 0,2 tundi ning vastuse koostamine apellatsioonikaebusele 3,1 tundi), vastavalt arvele nr 20130163 osutati õigusabiteenust 0,1 tundi, 11,00 eurot (telefonivestlus kohtuga), vastavalt arvele nr 20130366 osutati õigusabiteenust 0,4 tundi, 44,00 eurot (Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja e-kirja saatmine kliendile), vastavalt arvele nr 20130453 osutati õigusabiteenust 0,1 tundi, 11,00 eurot (info kohtust ja e-kirja saatmine kliendile), vastavalt arvele nr 20130630 osutati õigusabiteenust 0,2 tundi, 22,00 eurot (suhtlus kohtuga ja e-kirja saatmine kliendile), vastavalt arvele nr 230130713 osutati õigusabiteenust 0,3 tundi, 33,00 eurot (Riigikohtu määruse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile).
5.Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 2.225,36 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 1.682,12 eurot ja riigilõiv 543,24 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja esitas 19.11.2013.a. hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna see on esitatud pealiskaudselt. Avaldusest ei nähtu menetluse käigus teostatud toiminguid ning pelgalt tõendite lisamine avaldusele ei ole kostja sõnul piisav. Kuivõrd avaldus ei ole põhjendatud, ei ole ka selge, kas ja millised kulud üldse olid vajalikud ja põhjendatud.
7.Kuna arved on niivõrd üldsõnalised, ei ole ka tuvastatav, et õigusteenust osutati käesoleva tsiviilasja raames. Kostja märgib, et arvetel puuduvad viited arvete spetsifikatsioonidele, mis tõendab kostja sõnul seda, et spetsifikatsioonid on koostatud tagasiulatuvalt. Samuti puuduvad arvete spetsifikatsioonidel viited arvetele ja arvetel puuduvad viited konkreetsele kohtuasjale. Kostja leiab, et kui arved oleksid seotud konkreetse tsiviilasjaga, oleks need juba trükitud kujul olemas arve peal ning konkreetse tsiviilasja kohta oleks koostatud konkreetne arve. Kuivõrd arved on koostatud märkimisväärselt hiljem, kui hagejale väidetavalt teenust osutati, leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud arved tõendavad, et neid ei ole esitatud seoses käesoleva tsiviilasjaga, kuna eelviidatud käitumine oleks vastuolus käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 37 lõikega 1, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama teenuse osutamise korral arve 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul. Lisaks on arved vastuolus KMS § 37 lõike 7 punktidega 5 ja 6, mille kohaselt tuleb arvele märkida teenuse nimetus või kirjeldus ja teenuse maht.
8.Samuti ei nähtu ei avaldusest ega ka selle lisadest, millises mahus ja millises summas väidetavalt õigusabiteenust osutati, kusjuures hageja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et nii ringkonna- kui ka riigikohtus on hageja õigusabiteenuse eest tasunud üksnes 12,00 eurot. Seega, millest tuleneb hageja nõue 550,00 eurot, on arusaamatu. Analüüsides esitatud arveid ning arvete selgitusi, nähtub, et hageja poolt esitatud arved on ka ebastabiilsed. Kuivõrd samalaadsete dokumentide analüüsimiseks või koostamiseks on kulunud märkimisväärselt erinev aeg, ei saa kostja hinnangul hageja poolt väljastatud arvetel sisalduvat summat pidada põhjendatuks ka teenusele kulunud väidetavat tundide mahtu. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu kostja hageja poolt välja toodud menetluskulude suurusega, kuna hageja poolt nõutud menetluskulud õigusabile on kostja hinnangul liiga suured ja menetluskulude suurus sellises mahus ei ole olnud vajalik.
9.Kuivõrd maakohus on välja mõistnud hageja kasuks menetluskulud 83%, siis on alusetu nõuda kostjalt tasutud riigilõivu täissumma hüvitamist. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja taotluse menetluskulude osas 83%, rakendub nimetatud punkt resolutsioonis mitte üksnes õigusabikuludele, vaid ka riigilõivule. Seega nõustub kostja hüvitama hagi esitamisel tasutud riigilõivust 83%.
10.Lisaks märgib kostja, et kohtule esitatud arvetel igakordselt märgitud kantseleikulusid ei saa kostjalt kindlasti välja mõista, selgitades, et kantseleikauba hind ning muud kuluartiklid on reeglina arvestatud juba advokaadi tunnihinna sisse, mistõttu on alusetu nende hüvitamist eraldi nõuda.
11.Samuti leiab kostja, et hageja peab tõendama nii väidetavate õigusabikulude arvete esitamist hagejale kui ka arvete tasumist hageja poolt, leides, et juhul kui hageja tasus arvete eest ühes osas, siis peaks kajastuma ka hageja esindaja poolt hagejalt viivise nõudmine.
12.Tulenevalt eeltoodust palus kostja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata, leides, et põhjendatud on vaid riigilõivu 83% ulatuses hüvitamine. Kohtumääruse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Harju Maakohus jättis oma 04.09.2012.a. kohtuotsusega menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda. TsMS § 176 lõike 2 kohaselt, nõuab kohus, juhul kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, pärast kulude kindlaksmääramise avalduse esitamist kohtule, et vastaspool esitaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja. Vastust saamata, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2013.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna kostja kanda. Riigikohtu 31.07.2013.a. määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus jõustus 31.07.2013.a. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mis vastas TsMS § 174 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kohtule tähtaegselt 28.08.2013.a. Kostja esitas oma vastuväited hageja avaldusele 19.11.2013.a. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kostja kohtule tähtaegselt ei esitanud.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama paragrahvi punkti 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud taotlust ka sisuliselt, käsitledes esmalt hageja nõuet hüvitada menetluses makstud riigilõiv ning seejärel hageja nõuet hüvitada õigusabikulud.
15.Hageja taotluse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 543,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 543,24 eurot. TsMS § 138 lõike 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv. Kohus selgitab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 172,03 eurot (t/l 8-11) ja hagiavalduse esitamisel 371,21 eurot (t/l 54). Seega on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 543,24 eurot. Kostja kinnitas oma kohtule esitatud
vastuses, et tal sisulised vastuväited hageja poolt nõutava riigilõivu osas puuduvad, kuid kuivõrd maakohus on välja mõistnud hageja kasuks menetluskulud 83%, siis on alusetu nõuda kostjalt tasutud riigilõivu täissumma hüvitamist. Kohus, nõustudes kostjaga, on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu hüvitamise nõudele kohaldub kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus, ja kohus jättis menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda, ja 543,24 eurost 83% on 450,89 eurot, mõistab kohus XXX XXXOÜ kasuks välja riigilõivu summas 450,89 eurot.
16.Hageja esitas kohtule õigusabi osutamise eest talle hageja esindaja poolt esitatud arved ja nende spetsifikatsioonid. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha iga kohtule esitatud arve ja spetsifikatsiooni osas eraldi, selgitades kostjale, et hageja ei ole taotlenud kostjalt kantseleikulude hüvitamist (t/l 156) ning, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et kulud on tegelikkuses kantud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013.a. lahendi 3-2-1-115-13 punktis 26. Kostja poolt kohtule esitatud arvete ja nende spetsifikatsioonide kohaselt teostas kostja esindaja käesolevas asjas toiminguid kokku 17,4 tundi, mille eest oli esindaja tasuks kokku 1.914,00 eurot, millest palus kostja hagejalt välja mõista 83% maakohtu menetluses kantud kuludest ning ringkonna- ja riigikohtu menetluskulud kokku summas 1.682,12 eurot. Kostja hinnangul olid hageja poolt välja toodud menetluskulud tõendamata, paljasõnalised, samuti liiga suured. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas hagihinnaga kuni 6.400,00 eurot lepingulise esindaja kulu piirmääraks 3.200,00 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetlus toimus ajavahemikul 06.07.2011.a. - 31.07.2013.a., kusjuures hagi esitati 03.01.2012.a. ja tsiviilasja hind oli 5.734,43 eurot. Vastavalt kohtule esitatud arvetele ja nende spetsifikatsioonidele teostas hageja esindaja toiminguid 17,4 tundi, mille eest oli tasuks 1.914,00 eurot. Hageja esindaja tunnitasu määraks oli 110,00 eurot. Kuivõrd eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest turuhinnast ja tasu on vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega, peab kohus tunnitasumäära mõistlikuks ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õiguslikku analüüsi ja nõupidamist kliendiga kestusega 1,8 tundi ning arvestades hagiavalduse mahukust (6 lk, t/l 22-29) hagiavalduse koostamist kestusega 5,4 tundi (arve nr 230176, 7,2 tundi, 792,00 eurot), samuti infosuhtlust kohtuga hagiavalduse kättetoimetamise kohta (arve nr 230258, 0,2 tundi, 22,00 euro), vastuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 1,0 tund ning seisukoha koostamist kestusega 2,8 tundi (arve nr 230427, 3,8 tundi, 418,00 eurot), otsuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile 1,0 tund ning telefonivestlust kliendiga 0,2 tundi (arve nr 230829, 1,2 tundi, 132,00 eurot). Seoses menetlustega ringkonna- ja riigikohtus peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonikaebuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,5 tundi, telefonivestlust kliendiga 0,1 tundi, kohtumääruse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,2 tundi ning ka vastuse koostamist apellatsioonikaebusele kestusega 3,1 tundi (arve nr 230929, 3,9 tundi, 429,00 eurot), samuti telefonivestlust kohtuga (arve nr 20130163, 0,1 tundi, 11,00 eurot), Ringkonnakohtu otsusega tutvumist ja e-kirja saatmist kliendile (arve nr 20130366, 0,4 tundi, 44,00 eurot), info saamist kohtust ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,1 tund (arve nr 20130453, 0,1 tundi, 11,00 eurot), suhtlust kohtuga ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,2 tundi (arve nr 20130630 0,2 tundi, 22,00 eurot), samuti Riigikohtu määruse analüüsi ja e-kirja saatmine kliendile kestusega 0,3 tundi (arve nr 230130713, 0,3 tundi, 33,00 eurot). Seega peab kohus hageja esindaja poolt kõikides arvete spetsifikatsioonides toodud ajakulu põhjendatuks, samuti on väljatoodud toimingud, mis seondudes vastuste ning seisukohtade koostamise ja kohtule esitamisega, vajalikud. Lisaks on põhjendatud mõistlikus ulatuses
menetluskulude hüvitamine kliendiga suhtlemiseks kulunud aja eest. Kuivõrd kohtu hinnangul sai kostja arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, samuti ei ole lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest, ja käesoleval juhul ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu, ning kohtu hinnangul on teostatud toimingud vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud, mõistab kohus XXX XXXOÜ kasuks välja õigusabikulud summas 1.682,12 eurot.
17.Kohus on seisukohal, et muud kostja poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks kostjalt väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks.
18.Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX XXXOÜ kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450,89 eurot ja õigusabikulud summas 1.682,12 eurot, kokku 2.133,01 eurot.
19.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna tegemist on hagita menetlusega, oli kohtul võimalik ka omal algatusel kontrollida, kas hageja on käibemaksukohustuslane. Käesoleval juhul on hageja ja ettevõte, mille kaudu tegutseb hageja lepinguline esindaja, vastavalt Maksu-ja Tolliameti andmebaasile, käibemaksukohustuslased. Hageja kinnitas kohtule esitatud avalduses, et hüvitatav summa ei sisalda käibemaksu, samuti nähtub nimetatud fakt kohtule esitatud arvetelt.
20.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja taotlenud viivise väljamõistmist, ei saa kohus kostjalt hageja kasuks viivist ka välja mõista.
21.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.TsMS § 177 lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.