S OÜ hagi RL vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5734,43 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S OÜ (rk XXX, asukoht XXX), hageja esindaja advokaat Teele Viilup (Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi, Jakobsoni 14, Tallinn) Kostja RL(ik XX, elukoht XXX), kostja esindaja DR
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RL S OÜ kasuks 6902,73 (kuus tuhat üheksasada kaks ja 73 senti) eurot, millest põhivõlg on 4793,37 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja 37 senti) eurot, leppetrahv on 350.- (kolmsada viiskümmend) eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 03.01.2012.a. oli 1759,36 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja 36 senti) eurot.
3.Välja mõista RL S OÜ kasuks viivist 0,25 % päevas alates 04.01.2012.a. kuni põhinõude 4793,37 € täitmiseni. Menetluskulude jaotus.
4.Jätta S OÜ menetluskulud 17% ulatuses tema enda kanda ja 83% ulatuses RL kanda.
5.Jätta RL menetluskulud 83% ulatuses tema enda kanda ja 17% ulatuses S OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik.
1.S OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 15.12.2011.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule.
2.03.01.2012.a. esitas S OÜ kohtule hagi RL vastu 8288,66 euro väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 5734,43 eurot, leppetrahv on 350,00 eurot ja viivisevõlgnevus hagi esitamise aja seisuga perioodi 03.06.2011.a. kuni 03.01.2012.a. eest on 2204,23 eurot. Lisaks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele palub hageja kostjalt välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise arvestusega 0,25% päevas põhinõudelt summas 5734,43 eurot kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.06.2008.a. nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS S vastu summas 75.000.- krooni (4793,37 eurot). Kostja kohustus hagejale tasuma loovutatud nõude eest 75.000.- krooni (4793,37 eurot), kokku lepiti, et 50.000.- krooni (3195,58 eurot) tasub kostja hiljemalt 3 kuu jooksul lepingu jõustumisest ja 25.000.- krooni (1597,79 eurot) tasub kostja hiljemalt 5 kuu jooksul lepingu jõustumisest. Esimene osamakse summas 3195,58 eurot muutus sissenõutavaks 27.09.2008.a. ja teine osamakse summas 1597,79 eurot 27.11.2008.a. Kostja hagejale tähtaegselt osamakseid ei tasunud ning pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja tasub põhivõlgnevuse summas 4793,37 eurot ja viivisevõlgnevuse summas 941,06 eurot hagejale 4 osamaksena, esimese osamakse hiljemalt 30.05.2011.a. ja neljanda osamakse hiljemalt 30.08.2011.a. Kokkuleppe p 4 järgi kohustus kostja maksete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning kokkuleppe punkt 5 sätestas, et kui kostja viivitab kokkuleppest tuleneva mis tahes kohustuse täitmisega rohkem kui 3 päeva, muutub kogu kostja tasumata võlgnevus hageja ees sissenõutavaks ja kostja kohustub hagejale tasuma kõik kokkuleppest tulenevad maksed 5 päeva jooksul alates kostjalt vastavasisulise teate saamisest, kusjuures mittetasumisel on hagejal õigus koheselt kostja vastu kohtusse pöörduda ning eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta hageja saatma ei ole kohustatud. Vastavalt kokkuleppe punktile 6 kohustub kostja kokkuleppest tuleneva mistahes kohustuse täitmisega viivitamise korral üle 10 päeva tasuma hagejale lisaks ka leppetrahvi summas 350.- eurot. Kostja kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitma ei asunud, mistõttu saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus kostjal tasuda kokkuleppest tulenev võlgnevus summas 5927,97 eurot ja leppetrahv summas 350.- eurot hiljemalt 17.07.2011.a. Kostja nimetatud kuupäevaks hageja
nõuet ei täitnud. 31.08.2011.a. tasus kostja hagejale 433,61 eurot, millise tasumise arvestas hageja esimeses järjekorras viivise katteks.
4.Hageja on hagiavalduses seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tuleneb täiendavalt ka deklaratiivsest võlatunnistusest vastavalt VÕS § 30 lg 1 ja lg 3 sätestatule. Kostja on oma võlgnevust hagejale kinnitanud nii suuliselt kui ka kirjalikult e-kirjadega, võlgnik ei ole tõendanud, et tal tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Nimetatu on kostja kui võlgniku tõendamiskoormus.
5.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: 27.06.2008.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu, OÜ S poolt 04.02.2011.a. RL ’le edastatud hagi- ja pankrotihoiatuse, RL21.02.2011.a. e-kirja, OÜ S lepingulise esindaja poolt RL ’le 15.03.2011.a. saadetud e-kirja, RL16.03.2011.a. e-kirja (kell 9:43), OÜ S lepingulise esindaja poolt RL ’le 16.03.2011.a. saadetud e-kirja (kell 10:02); RL16.03.2011.a. e-kirja (kell 11:18); OÜ S lepingulise esindaja poolt RL ’le 16.03.2011.a. saadetud e-kirja (kell 21:19), RL29.03.2011.a. e-kirja, OÜ S lepingulise esindaja poolt RL ’le 30.03.2011.a. saadetud e-kirja, RL11.04.2011.a. e-kirja, 11.04.2011.a. võla tasumise kokkuleppe-maksegraafiku koos RL digitaalallkirja kinnituslehega, OÜ S poolt 12.07.2011.a. RL ’le saadetud nõudekirja, OÜ S poolt 19.07.2011.a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, RL31.10.2011.a. esitatud vastuväite ja maksekorralduse võlgnevuse osalise tasumise kohta RL poolt. Kostja vastuväited.
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt, mistõttu palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostja ei nõustu viivise ja leppetrahvi nõudega, kuna hageja ei esitanud neid mõistliku aja jooksul.
7.Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastuväidetega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - 27.06.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS S vastu. Kohtule esitatud nõude loovuitamise lepingu kohaselt on hageja loovutanud kostjale nõude summas 281.053,10 krooni (t/l 30, lepingu p 2.1), mitte summas 75.000.- krooni nagu hageja hagiavalduse p-s 1.1. märgib; - kostja kui nõude omandaja kohustus lepingu p 4.1. – 4.2.2 kohaselt maksma hagejale loovutatud nõude eest 75.000.- krooni ehk 4793,37 eurot, millest 50.000.- krooni ehk 3195,58 eurot pidi kostja tasuma hiljemalt 3 kuu jooksul lepingu jõustumisest (lepingu p 4.2.1, t/l 30) ja 25.000.- krooni ehk 1597,79 eurot pidi kostja tasuma hiljemalt 5 kuu jooksul lepingu jõustumisest (lepingu p 4.2.2, t/l 30). - esimene osamakse summas 3195,58 eurot muutus sissenõutavaks 27.09.2008.a. ja teine osamakse summas 1597,79 eurot 27.11.2008.a; - kostja hagejale tähtaegselt osamakseid ei tasunud ning pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja tasub põhivõlgnevuse summas 4793,37 eurot ja viivisevõlgnevuse summas 941,06 eurot hagejale 4 osamaksena, esimese osamakse hiljemalt 30.05.2011.a. ja neljanda osamakse hiljemalt 30.08.2011.a. (võla tasumise kokkuleppe- maksegraafiku p 2, t/l 45); - kokkuleppe p 4 järgi kohustus kostja maksete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning kokkuleppe punkt
-
5 sätestas, et kui kostja viivitab kokkuleppest tuleneva mis tahes kohustuse täitmisega rohkem kui 3 päeva, muutub kogu kostja tasumata võlgnevus hageja ees sissenõutavaks ja kostja kohustub hagejale tasuma kõik kokkuleppest tulenevad maksed 5 päeva jooksul alates kostjalt vastavasisulise teate saamisest, kusjuures mittetasumisel on hagejal õigus koheselt kostja vastu kohtusse pöörduda ning eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta hageja saatma ei ole kohustatud; kostja on tasunud hagejale 31.08.2011.a. maksekorraldusega 433,51 € vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 11.04.2011.a.
Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja poolt hagiavalduses märgitud põhinõudele ning kohtuotsuse käesolevas punktis toodule, vaid märgib paljasõnaliselt ja põhjendusi esitamata, et ta hagi ei tunnista. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 76 lg 1 ja lg 3, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse §-st 101 lg 1 p 1, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist ja §-st 108 lg 1, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel võlgnikult selle täitmist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud hagejale 31.08.2011.a. maksekorralduse tegemisega 433,61 eurot (t/l 53) ning on märkinud maksekorralduse selgitusse, et ülekanne on tehtud vastavalt poolte kokkuleppele 11. aprillist 2011.a. ning, et ei võlgnik ega võlausaldaja ei ole vastastikku teatanud millise kohustuse katteks ülekanne on tehtud või millise kostja kohustuse katteks hageja tehtud ülekande arvestab, s.o. kas põhivõla, leppetrahvi või viiviste katteks, tuleb VÕS § 88 lg 8 kohaselt asuda seisukohale, et kostja poolt tasutud summa on tasutud sissenõutavaks muutund intressi ehk viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks väljamõistmisele 4793,37 eurot.
9.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud kostja vastu nõude lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja väidab alternatiivselt, et poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe-maksegraafik on kostja poolt välja antud deklaratiivne võlatunnistus, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida hageja alternatiivset hagi alust, sest kohus asus kohtuotsuse p-s 8 seisukohale, et kostja vastutab hageja ees tulenevalt nende vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Kohus nõustub aga hagejaga, et võla tasumise kokkuleppest-maksegraafikust tulenevad kostjale täiendavad kõrvalkohustused viiviste ja leppetrahvi tasumise näol ning selles kokkuleppes leppisid pooled kokku ka võla tasumise uued tähtajad, mistõttu saab nimetatud kokkulepet käsitleda lepingu muutmise kokkuleppena poolte vahel. Samas ei saanud muutuda aga põhivõla suurus hagejale, sest pooled leppisid nõude loovutamise lepingus kokku et võlg loovutatakse hagejalt kostjale 75.000.- krooni ehk 4793,37 euro eest.
10.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 8 seisukohale, et kostja vastutab hageja ees poolte vahel 27.06.2008.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ning kohtuotsuse p-s 9 asus kohus seisukohale, et võla tasumise kokkuleppes-maksegraafikus leppisid lepingupooled kokku täiendavad kõrvalkohustused juhuks kui kostja võlga vaatamata 11.04.2011.a. maksegraafikus kokkulepitule ei tasu, on hageja õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi tasumist. Kuna pooled on võla tasumise kokkuleppe p-s 6 kokku leppinud, et kui võlgnik viivitab käesolevast kokkuleppest tuleneva mistahes kohustuse täitmisega rohkem kui 10 päeva, kohustub ta tasuma võlausaldajale lisaks võlgnevusele ning kokkulepitud viivistele täiendavalt leppetrahvi summas 350.- eurot ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole 11.04.2011.a. kokkuleppe p-des 2.1 – 2.4. kokku lepitud kohustusi täitnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv 350.- eurot.
11.Arvestades asjaoluga, et kohus asus kohtuotsuse p-s 8 seisukohale, et kostja põhivõlg hagejale on 4793,37 eurot ja, et kostja tasus hagejale 31.08.2011.a. maksekorralduse tegemisega 433,61 eurot, mille kohus arvestas kohtuotsuse p-s 8 toodud põhjendustel viiviste katteks tasutuks ning, et pooled on võla tasumise kokkuleppe-maksegraafiku p-s 4 kokku leppinud, et kokkuleppe p-s 2 nimetatud maksete tasumisega viivitamisel kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,25 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele, on hageja õigustatud kostjalt nõudma viivist VÕS § 113 lg 1 3. lause kohaselt. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt kokkuleppe p-st 5 muutus kostja kokkuleppe p-s 2 sätestatud kohustus sissenõutavaks 3. juunil 2011.a. ehk 3 päeva pärast kokkuleppe p-s 2.1. märgitud osamakse sissenõutavaks muutumist ja kostja poolt kokkulepitud kohustuse täitmata jätmist. Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist kostjalt alates 04.06.2011.a. Perioodi 04.06.2011.a. – 31.08.2011.a. eest on hagejal õigus saada kostjalt viivist 1054,54 (88 /päeva/ x 4793,37 /põhivõlg/ x 0,25 %) eurot ning alates 01.09.2011.a. – 03.01.2012.a. (hagi esitamine) 1138,43 (95 x 4793,37 x 0,25 %)eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja tasus 31.08.2011.a. maksekorralduse tegemisega 433,61 eurot (t/l 53), mille kohus arvestab kohtuotsuse p-s 8 toodud põhjendustel viiviste katteks tasutuks, kuulub kostjalt väljamõistmisele hagi esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viiviseid 1759,36 (1054,54+1138,43-433,61) eurot. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust on hagejal õigus nõuda ka viivist, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ning seda protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse põhjendustega on ümber lükatud kostja paljasõnalised väited nagu ei oleks hageja esitanud viiviste ja leppetrahvi nõudeid kostja vastu mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud oma nõuded kostja vastu mõistliku aja jooksul, pealegi on hageja pidevalt nõudnud kostjalt oma kohustuste täitmist, mida kinnitavad hagile lisatud e-kirjad ja kostja on lubanud ka oma kohustusi täita. Lisaks sellele sõlmiti kokkulepe leppetrahvi ja viivise maksmiseks poolte vahel alles 11.04.2011.a. ja maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse juba 15.12.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole leppetrahvi ja viivisenõue esitatud kohtusse pärast mõistliku tähtaja möödumist, mis välistaks võlausaldaja õiguse võlgnikult leppetrahvi nõuda VÕS § 159 lg 2 kohaselt. Menetluskulude jaotamine.
13.Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb käesoleval juhul jaotada pooltevahelised menetluskulud vastavalt 163 lg 1 sätestatule. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. ligikaudu 83 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud, sealhulgas nii kohtukulud kui kohtuvälised kulud 17 % ulatuses hageja enda kanda ja 83 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskuludest jääb 83 % kostja enda kanda ja 17 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind.
14.Juhindudes TsMS § 122 lg 1, 123, 124 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud § 133 lg 1 sätestatust, on käesoleva tsiviilasja hind 5734,43 eurot.
Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.