Tallinna Ringkonnakohus Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 6. märts 2013, Tallinn 2-11-33583 Sanistal OÜ hagi R L (L) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 04.09.2012 otsus R L apellatsioonkaebus 4793, 37 eurot Hageja Sanistal OÜ (registrikood 10283140, asukoht Kadaka tee 1, 10621 Tallinn), esindaja adv Teele Viilup (e-post [email protected]) Kostja R L (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX), esindaja Diana Rints (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 04.09.2012 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Sanistal OÜ esitas 19.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R L lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu andis kohtunikuabi 15.12.2011 määrusega asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule.
Sanistal OÜ esitas 03.01.2012 Harju Maakohtule hagi R L vastu 8288, 66 euro väljamõistmiseks, millest põhivõlg oli 5734, 43 eurot, leppetrahv 350 eurot ja viivisevõlgnevus perioodi 03.06.2011 kuni 03.01.2012 eest 2204, 23 eurot. Ühtlasi palus hageja välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise arvestusega 0,25% päevas põhinõudelt summas 5734, 43 eurot kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.06.2008 nõude loovutamise lepingu (leping), mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS Saniotek vastu summas 75 000 krooni (4793, 37 eurot). Kostja kohustus hagejale tasuma loovutatud nõude eest 75 000 krooni (4793, 37 eurot). Pooled leppisid kokku, et 50 000 krooni (3195, 58 eurot) tasub kostja hiljemalt 3 kuu jooksul ja 25 000 krooni (1597, 79 eurot) hiljemalt 5 kuu jooksul lepingu jõustumisest. Esimene osamakse 3195, 58 eurot muutus sissenõutavaks 27.09.2008 ja teine osamakse 1597, 79 eurot 27.11.2008. Kostja ei tasunud osamakseid tähtaegselt ja pooled leppisid 11.04.2011 kokkuleppes (kokkulepe) kokku, et kostja tasub põhivõlgnevuse 4793, 37 eurot ja viivisevõlgnevuse 941, 06 eurot hagejale 4 osamaksena selliselt, et esimene osamakse tasutakse hiljemalt 30.05.2011 ja neljas osamakse hiljemalt 30.08.2011. Kostja tunnistas kokkuleppe punktis 1, et ta võlgneb hagejale 75 000 krooni ehk 4793, 37 eurot. Kokkuleppe punkti 4 järgi kohustus kostja maksete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kokkuleppe punkt 5 sätestas, et kui kostja viivitab kokkuleppest tuleneva mis tahes kohustuse täitmisega rohkem kui 3 päeva, muutub kogu kostja tasumata võlgnevus hageja ees sissenõutavaks ja kostja kohustub hagejale tasuma kõik kokkuleppest tulenevad maksed 5 päeva jooksul alates kostjalt vastavasisulise teate saamisest, kusjuures mittetasumisel on hagejal õigus koheselt kostja vastu kohtusse pöörduda ning eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta ei ole hageja kohustatud saatma. Kokkuleppe punkti 6 järgi kohustus kostja kokkuleppest tuleneva mistahes kohustuse täitmisega viivitamise korral üle 10 päeva tasuma hagejale ka leppetrahvi 350 eurot. Kostja ei täitnud kokkuleppest tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja 12.07.2011 kostjale nõudekirja, milles palus kostjal tasuda kokkuleppest tulenev võlgnevus 5927, 97 eurot ja leppetrahv 350 eurot hiljemalt 17.07.2011. Kostja nimetatud kuupäevaks hageja nõuet ei täitnud. 31.08.2011 tasus kostja hagejale 433, 61 eurot, mille arvestas hageja viivise katteks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb täiendavalt ka deklaratiivsest võlatunnistusest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg-tes 1 ja 3 sätestatule. Kostja kinnitas oma võlgnevust hagejale nii suuliselt kui ka kirjalikult e-kirjadega. Kostja ei ole võlgnikuna väitnud ega tõendanud, et tal tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel oleks saanud vaidlust lahendada kohtuväliselt, mistõttu palus hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostja ei nõustunud viivise ja leppetrahvi nõudega, kuna hageja ei esitanud neid mõistliku aja jooksul.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis R L lt Sanistal OÜ kasuks välja 6902,73 eurot, millest põhivõlg on 4793, 37 eurot, leppetrahv 350 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 03.01.2012 on 1759, 36 eurot, ning viivise 0,25% päevas alates 04.01.2012 kuni põhinõude 4793, 37 täitmiseni. Kohus jättis Sanistal OÜ menetluskulud 17% ulatuses tema enda ja 83% ulatuses R L kanda ning R L menetluskulud 83% ulatuses tema enda ja 17% ulatuses Sanistal OÜ kanda.
Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 27.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS Saniotek vastu. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas hageja kostjale nõude summas 281 053, 10 krooni, mitte summas 75 000 krooni, nagu hageja hagiavalduses märkis; kostja kohustus lepingu punktide 4.1 4.2.2 kohaselt maksma hagejale loovutatud nõude eest 75 000 krooni (4793, 37 eurot), millest 50 000 krooni (3195, 58 eurot) pidi kostja tasuma hiljemalt 3 kuu ja 25 000 krooni (1597, 79 eurot) hiljemalt 5 kuu jooksul lepingu jõustumisest; esimene osamakse 3195, 58 eurot muutus sissenõutavaks 27.09.2008 ja teine osamakse 1597, 79 eurot 27.11.2008; kostja ei tasunud hagejale osamakseid tähtaegselt ja pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja tasub põhivõlgnevuse summas 4793, 37 eurot ja viivisevõlgnevuse summas 941, 06 eurot hagejale 4 osamaksena, esimese osamakse hiljemalt 30.05.2011 ja neljanda osamakse hiljemalt 30.08.2011; kokkuleppe punkti 4 järgi kohustus kostja maksete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning punkt 5 sätestas, et kui kostja viivitab kokkuleppest tuleneva mistahes kohustuse täitmisega rohkem kui 3 päeva, muutub kogu kostja tasumata võlgnevus hageja ees sissenõutavaks ja kostja kohustub hagejale tasuma kõik kokkuleppest tulenevad maksed 5 päeva jooksul alates kostjalt vastavasisulise teate saamisest, kusjuures mittetasumisel on hagejal õigus koheselt kostja vastu kohtusse pöörduda ning eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta hageja saatma ei ole kohustatud; kostja tasus hagejale 31.08.2011 maksekorraldusega vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 433, 51 eurot. Kostja ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja poolt hagiavalduses märgitud põhinõudele, vaid märkis paljasõnaliselt ja põhjendusi esitamata, et ta hagi ei tunnista. Kohus juhindus vaidluse lahendamisel VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatust. Tulenevalt asjaolust, et kostja tasus hagejale 31.08.2011 maksekorraldusega 433, 61 eurot, märkides selgitusse, et ülekanne tehti vastavalt 11.04.2011 kokkuleppele, ning et võlgnik ega võlausaldaja ei teatanud vastastikku, millise kohustuse katteks ülekanne tehti või millise kostja kohustuse katteks hageja tehtud ülekande arvestab, tuleb VÕS § 88 lg 8 kohaselt asuda seisukohale, et kostja tasus nimetatud summa sissenõutavaks muutunud intressi ehk viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks põhivõlana väljamõistmisele 4793, 37 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas kostja vastu nõude lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja väitis alternatiivselt, et poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe-maksegraafik on kostja poolt välja antud deklaratiivne võlatunnistus, puudub vajadus analüüsida hageja alternatiivset hagi alust, sest kostja vastutab hageja ees tulenevalt nende vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Võla tasumise kokkuleppest-maksegraafikust tulenevad kostjale täiendavad kõrvalkohustused viivise ja leppetrahvi tasumise näol ning kokkuleppes leppisid pooled kokku ka võla tasumise uued tähtajad, mistõttu saab kokkulepet käsitleda lepingu muutmise kokkuleppena poolte vahel. Samas ei saanud muutuda aga põhivõla suurus, sest pooled leppisid nõude loovutamise lepingus kokku, et võlg loovutatakse hagejalt kostjale 75 000 krooni (4793, 37 euro) eest. Tulenevalt asjaolust, et kostja vastutab hageja ees lepingu alusel ja pooled leppisid võla tasumise kokkuleppes-maksegraafikus kokku täiendavad kõrvalkohustused juhuks, kui kostja võlga vastavalt 11.04.2011 maksegraafikus kokkulepitule ei tasu, on hageja õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi tasumist. Kuna pooled leppisid kokkuleppe punktis 6 kokku, et kui võlgnik viivitab kokkuleppest tuleneva mis tahes kohustuse täitmisega rohkem kui 10 päeva, kohustub ta tasuma võlausaldajale lisaks võlgnevusele ning kokkulepitud viivisele täiendavalt leppetrahvi 350 eurot ja kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole kokkuleppe punktides 2.1 - 2.4 kokku lepitud kohustusi täitnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka leppetrahv 350 eurot.
Arvestades asjaoluga, et kostja põhivõlg on 4793, 37 eurot, et kostja tasus hagejale 31.08.2011 maksekorraldusega 433, 61 eurot, mille kohus arvestas viivise katteks, et pooled leppisid võla tasumise kokkuleppe-maksegraafiku punktis 4 kokku, et kokkuleppe punktis 2 nimetatud maksete tasumisega viivitamisel kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,25 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral, on hageja õigustatud kostjalt nõudma viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt. Tulenevalt kokkuleppe punktist 5 muutus kokkuleppe punktis 2 sätestatud kostja kohustus sissenõutavaks 03.06.2011 ehk 3 päeva pärast kokkuleppe punktis 2.1. märgitud osamakse sissenõutavaks muutumist ja kostja poolt kokkulepitud kohustuse täitmata jätmist. Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist kostjalt alates 04.06.2011. Perioodi 04.06.2011 - 31.08.2011 eest on hagejal õigus saada kostjalt viivist 1054, 54 eurot ja perioodi 01.09.2011 - 03.01.2012 eest 1138, 43 eurot. Arvestades, et kostja tasus 31.08.2011 maksekorraldusega 433, 61 eurot, mille kohus arvestas tasutuks viivise katteks, kuulub kostjalt väljamõistmisele hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1759, 36 eurot. Tulenevalt TsMS §-s 367 sätestatust on hagejal õigus nõuda ka viivist, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning seda protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendustega on ümber lükatud kostja paljasõnalised väited, nagu ei oleks hageja esitanud viivise ja leppetrahvi nõudeid kostja vastu mõistliku aja jooksul. Hageja esitas oma nõuded kostja vastu mõistliku aja jooksul. Seda, et hageja nõudis kostjalt ka eelnevalt kohustuste täitmist, kinnitavad hagile lisatud e-kirjad ja kostja lubadus oma kohustused täita. Kokkulepe leppetrahvi ja viivise maksmiseks sõlmiti poolte vahel alles 11.04.2011, kusjuures maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtusse juba 15.12.2011. Eeltoodust tulenevalt ei ole leppetrahvi ja viivise nõuded esitatud kohtusse pärast mõistliku tähtaja möödumist, mis välistaks võlausaldaja õiguse võlgnikult VÕS § 159 lg 2 kohaselt nõuda leppetrahvi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus R L palub apellatsioonkaebuses kohaldada hageja nõude suhtes aegumist. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis palub apellant kohtuotsus hagi rahuldavas osas tühistada ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Kohus arvestas VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatut ühekülgselt vaid hageja kasuks. Kohus ei arvestanud, et hageja nõue oli alusetu ja tõendamata. Kohus märkis õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid 27.06.2008 nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS Saniotek vastu. Kostja kinnitas lepingust tulenevat kohustust, kuid ta ei kinnitanud, et tal see kohustus ka reaalselt tekkis. Hageja ei ole nõude loovutamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ehk hageja ei andnud kostjale üle lepingus kokkulepitud dokumente, mille alusel kostjal oleks võimalus AS Saniotek vastu nõue esitada. Seega nõuab hageja kostjalt alusetult nõude loovutamise tasu. Kuna hageja ei täitnud oma kohustusi, asetas see kostja olukorda, kus AS Saniotek kustutamise tõttu Äriregistrist ei ole kostjal enam võimalik AS Saniotek vastu oma nõuet esitada. Kohus rahuldas seega ekslikult hagi. Kostja teostas 31.08.2011 maksekorralduse meeltesegadusest ja mitte lepingus sätestatud kohustuse täitmiseks. Kostja kaalub nimetatud summa kostjalt tagasinõudmist, kuna hageja rikastus selle arvel alusetult. Kohus rahuldas ekslikult hageja leppetrahvi ja viivise nõude. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu täitmist, siis on alusetu nõuda kostjalt põhinõude täitmata jätmise eest leppetrahvi. Maakohus leidis, et hageja esitas leppetrahvi ja viivise nõuded mõistliku aja jooksul, kuid jättis oma vastava seisukoha põhjendamata.
Kostja palub käesolevas asjas kohaldada aegumist, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat ja nõude loovutamise leping sõlmiti 27.06.2008. Arvestades TsÜS §-s 144 sätestatut, palus kostja kohaldada aegumist ka kõrvalkohustustele. Kuna hagi on alusetu, oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse, ootamata ära kostja poolt soovitud kohtuvälise lahenduse saamise tähtaega. Sellest tulenevalt on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Sanistal OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud R L kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei kohaldanud otsuse langetamisel õigusnorme ebaõigesti. Kohtul ei olnud alust pidada hageja nõuet alusetuks ja tõendamatuks ega hagi esitamist kostja suhtes pahatahtlikuks. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ja vastavuses seadusega (TsMS § 232). Kostja on korduvalt kinnitanud nõude loovutamise lepingust tulenevat kohustust, mistõttu ei ole tuvastatud asjaoludega kooskõlas apellandi väide, et selline kinnitus ei tähenda, et ta oleks sellega ka kinnitanud, et vaidlusalune kohustus oleks reaalselt tekkinud. Kostja vaidles esimese astme kohtu menetluses hagile küll vastu, seejuures oma vastuväiteid konkretiseerimata. Kostja ei ole menetluses varem esitanud väidet, et hageja ei ole talle lepingus kokkulepitud dokumente üle andnud, mistõttu puudus kostjal reaalne võimalus AS Saniotek vastu nõuet esitada. Menetlusosalisel ei ole üldjuhul võimalik tugineda apellatsioonkaebuses väitele, mida ta ei ole varem esile toonud (TsMS § 633 lg 5). Seetõttu tuleb nimetatud väide jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta. Pealegi ei viita ükski maakohtu tuvastatud asjaolu sellele, et hageja oleks jätnud omapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega nõude aegumise kohta. Poolte vahel 27.06.2008 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 4.2 järgi muutus tasunõue sissenõutavaks 50 000 krooni osas 27.09.2008 ja 25 000 krooni osas 27.11.2008 (tasumise tähtajaks oli vastavalt kolm ja viis kuud). TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 19.07.2011. Asjakohane on vastustaja viide nõude korduvale kostjapoolsele tunnistamisele, mistõttu juba ainuüksi sel põhjusel ei saaks rääkida nõude aegumisest (TsMS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega). Ka viivise ja leppetrahvi nõude osas vastab maakohtu otsus tuvastatud asjaoludele. Kohtul ei olnud alust jätta hageja vastavaid nõudeid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõued kostja vastu esitanud mõistliku aja jooksul. Kohus viitas siinkohal põhjendatult nii hagejapoolsele nõuete korduvale esitamisele kui kostja lubadustele kohustused täita. Maakohus on ka selles osas otsust piisavalt põhjalikult motiveerinud. Kolleegiumil ei ole alust teha vastavate nõuete esitamise suhtes teistsugust järeldust.
Menetluskulud on jaotatud maakohtu poolt õigesti. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1).
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.