Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Selgitused otsusele 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu (maksekäsumenetlus ja hagimenetlus) kokku summas 75.eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o summas 30.eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust; 3.3 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine) lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.4 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.7 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.8 TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda; 3.9 TsMS § 448 lg 42 järgi kui menetlusosaline ei ole kohtule tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonikaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.10 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.11 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

osutanud kostjale televisiooniteenust ning andnud üle seadme vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise ja üüritud asja tagastamise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset tasu maksmata jätmist ja üüritud asja tagastamata jätmist hindab hageja kohustuste rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, nõuab hageja kostjalt selle täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel summas 32,52 eurot. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale üüritud seadet (DigiTV-kaarti), siis nõuab hageja selle väärtuse hüvitamist vastavat VÕS § 115 lõikele 1, poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 4.3. ja üldtingimuste p-le 12.4., summas 10,03 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viidates VÕS § 158 lg-le 1 ning VÕS § 159 lg-le 1 leppetrahvi. Hageja leiab, et kuna pooled leppisid kokku leppetrahvis kui õiguskaitsevahendis kohustuse täitmisele sundimiseks, seega on hagejal õigus nõuda nii kohustuse täitmist, kui leppetrahvi summas 151,85 eurot. Tulenevalt eespool toodust on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 236,95 eurot, millest 32,52 eurot on põhivõlgnevus, 10,03 eurot kahjuhüvitis, 151,85 eurot leppetrahv ning 42,55 eurot viivis. Menetluskuludena on hageja välja toonud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulusid summas 127,50 eurot, kokku summas 202,50 eurot.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus (tl 6) sisalduva Zuumboksi kampaania tingimuse puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv summas 151,85 euro on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi kohta pidada tühiseks. Samuti jätab kohus rahuldamata põhinõuet ning kahju hüvitamise (kogusummas 42,55 eurot) nõuet ületava viivisenõude, kuivõrd hageja on ise hagiavalduses viidanud, et ei nõua viivist hea usu põhimõttest tulenevalt viivist põhinõuet ja kahju hüvitamise nõuet ületavas summas, mis on ka väljakujunenud kohtupraktikat arvestades mõistlik. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud asja keerukust arvestades 30.- euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõiv summas 75.- eurot. Seega on menetluskuluks kokku 105.- eurot (30 + 75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,2% päevas) 268,01 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 85,37 euro ulatuses, tuleb jätta kostja kanda 32% menetluskuludest (85,37 : 268,01 x 100) ning hageja kanda vastavalt 68% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 33,60 eurot (32 x 105 : 100).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.