Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-47342

2-13-47342 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul reaalset vara 158 eurot ning võlgniku teadaolevaid kohustusi on üle 11 700 euro. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole. 30.09.2013 seisuga tehtud bilansi kohaselt ulatub võlgniku 2013 kahjum 15 532 euroni ning omakapital on 11 556 euroga miinuses. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, s.o toitlustusasutuste väga tugev konkurents Tallinna kesklinnas, mistõttu väheatraktiivse hoone teisel korrusel asuv restoran ei suutnud leida piisavalt kliente, et tasuda suhteliselt kõrget üüri ning kanda muid kulusid. Maksejõuetus võis ajutise halduri poolt kohtuistungil täpsustatu põhjal kujuneda välja 2012. aasta suvel, üürileping öeldi üles 2012 augustis. Tegevus lõppes reaalselt 2013 jaanuaris. Seega ei ole ajutise halduri tuvastatu põhjal maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg-st 5 tuleneb, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1440 eurot. Vajalike kulutuste katteks (transpordi-, side- ja bürookulud) palub haldur mõista välja 71 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei ole vaielnud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on seni tuvastatu põhjal vara 158 eurot, seega kuulub riigi arvelt Kalle Mõtsnikule hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks).

2-13-47342 Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb võlgniku kui juriidilise isiku dokumendid jätta hoiule juhatuse liikmele XXX. Dokumente tuleb säilitada kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.