Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Hageja õiguseellane AS Viru Vesi ja Kohtla-Järvel, Kalda tn 11 a asuva kinnistu omanik Sergei Komarov sõlmisid 20.10.2004. a veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 101210. Kinnistu oli Sergei ja V. K. ühisomandis. Hageja osutas poolte vahel sõlmitud lepingu alusel veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid, mille eest kohustus kinnistu omanik tasuma esitatud arvete alusel. 18.03.2011. a suri S. K.. V. K. on oma abikaasa pärija. Kostja oli Kalda 11 a kinnistu omanik kuni 2012. aasta juulikuuni. Sama ajani esitas hageja kostjale arveid osutatud teenuste eest. Hageja on kostjale saatnud korrektselt arved osutatud teenuste eest, kuid kostja on jätnud need tasumata. 01.09.2010. a avastas hageja kostja kinnistul veelekke, mille kohta koostati akt. Hageja palus korduvalt kostjat leke kõrvaldada. Seoses avastatud veelekkega kontrolliti 28.10.2010. a plaaniväliselt kostja veearvestit ning fikseeriti selle näit. Näidu kontrollimise juures viibis kostja poeg D. K., kes pani aktile ka oma allkirja. Veearvesti näit oli 481 m 3 ning hageja seostab suurt veekulu lekkega. 26.01.2011. a tehti plaaniline veearvesti kontroll. 26.01.2011. a seisuga oli veearvesti näit 154 m3 . Seoses segadusega kostja veenäitude osas andsid kontrolli teostanud hageja töötajad selgituse ja kinnitasid, et vigu näitude fikseerimisel ei olnud ning mõlemad näidud vastasid tegelikkusele. Näitude vahe kohta oletasid nad, et kostja võis keerata veearvesti näitu tagasi. Kostja väide, et 28.10.2010. a oli õige näit 00081 on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti peab hageja vähetõenäoliseks, et ajavahemikus juuli 2010-oktoober 2010 tarbis kostja pere ainult 6 m3 vett.

Arve nr 21816, mis esitati 28.10.2010. a fikseeritud veenäidu alusel, saadeti kostjale tasumiseks 01.11.2011. a. Pärast arve esitamist ei ole kostja hageja poole mõistliku aja jooksul arve vaidlustamiseks pöördunud. Seisuga 31.03.2012. a võlgneb kostja hagejale viimase osutatud teenuste eest 783,42 eurot. Põhivõlalt tuleb kostjal vastavalt lepingus kokkulepitule tasuda viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Seisuga 31.03.2013. a on kostja viivisevõlg 58,72 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist so alates 01.04.2013. a 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagile esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et kui vee-ettevõtja esindajad käisid arvesti näite fikseerimas, ei olnud kostjat kodus. Näidud kirjutati valesti. Kostja pöördus hageja poole, siis võeti uued näidud. 28.10.2010. a aktis on märgitud näit 00481 (tol hetkel oli õige näit 00081). 20.01.2011. a võeti uuesti näit, siis oli see 00154. Kostja tegi ise veearvestuse. Kostja arvestuse kohaselt on tema võlg 49,46 eurot. Veelekke eest ei vastuta kostja, vaid hageja. Kostja nõudis hagejalt torustiku passi, ning hageja kinnistust selles, et leke tuleb just kostja kinnistult.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi. Viru Vesi AS ja kostja abikaasa S. K. sõlmisid 20.10.2004. a müügilepingu nr 101210, mille alusel vee-ettevõtja kohustus osutama veevarustuse ja – kanalisatsiooniteenust ning ostja osutatud teenuste eest tasuma (tl 19-20). Vastuavalt ostu-müügilepingule nr 6-12/295 17.01.2008. a Viru Vesi AS andis ja OÜ Järve Biopuhastus võttis vastu Viru Vesi AS poolt kolmandate isikutega (sh S. K.iga) sõlmitud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega lepingud ning nendest tulenevad õigused ja kohustused (tl 16-18). S. K. suri 18.03.2011. a ning V. K. on tema pärija (tl 23-28). Pärandi vastuvõtmisega läksid pärijale üle pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis olid lahutamatult seotud pärandaja isikuga (PärS § 130 lg 1) 28.10.2010. a fikseerisid hageja töötajad Kalda 11 A kinnistu veearvesti näidu 00481. Kontrollimise juures viibis kostja poeg D. K., kes kinnitas näitu oma allkirjaga aktil (tl 22). Akti alusel esitati kostjale tasumiseks arve nr 21816 01.11.2010. a summas 752,25 eurot (tl 34). Kostja jättis arve tasumata.

V. K. oli kinnistu omanik kuni juuni 2012 (tl 14). Hageja esitas arved kuni juunini 2012. Poolte vahel olid lepingulised suhted. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud arved tasumata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud võlgniku vastu. Võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist (§ 101 lg 1 p 6) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Lepingujärgselt osutatud teenuste eest tasumata jätmine on lepingu rikkumine VÕS § 100 tähenduses, seega OÜ-l Järve Biopuhastus õiguse rakendada V. K. suhtes õiguskaitsevahendeid. V. K. vaidleb nõudele vastu ja märgib, et 28.10.2010. a fikseeriti vale näit- tegelik näit oli siis 00081, mitte 00481. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel (§ 230 lg 2). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide näitude ebaõigest fikseerimisest on paljasõnaline ja tõendamata. Kui kostja väidab, et 28.10.2010. a oli arvesti õige näit 00081 ja vett tarbitud tegelikult oluliselt vähem, tulnuks kostjal seda väidet ka usutavalt tõendada 28.10.2010. a näidu fikseerimise juures viibis kostja poeg D. K. ja kinnitas akti oma allkirjaga. Tõendamata on ka kostja väide, et veeleke septembris 2010 ei asunud kinnistu omaniku vastutusalas. Kostja esitatud venekeelsel kirjavahetusel hagejaga ei ole asja lahendamise seisukohast tähtsust ning kohus jätab need TsMS § 238 lg 1 ja 5 tulenevalt tähelepanuta. Kostja koostatud vee tarbimise ja tasumise arvestus on esitatud hagejale 18.02.2013. a (tl 7576) ega saa seetõttu kuidagi tõendada võimalikku arvesti ebaõiget näitu oktoobris 2010 ja põhjendada arve tasumata jätmist novembris 2010. Avaldused, milles kostja taotleb hagejalt torustiku passi, ei tõenda samuti seda, et leke mis eeldatavalt põhjustas suure veekulu ja arve ei asunud kinnistu omaniku vastutusalas. Kohus leiab, et hageja nõue koos viivistega on põhjendatud. Seisuga 31.03.2013. a on kostja võlg hageja ees 783,42 eurot ja viivise võlg 58,72 eurot (arvestus tl 30-31). Lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist arve õigeaegse tasumisega viivitamise eest 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 783,42 eurot ja seisuga 31.03.2013. a sissenõutavaks muutunud viivise 58,72 eurot (kokku 842,14 eurot) ning alates 01.04.2013 viivise vastavalt TsMS § 367 sätestatule 0,05% päevas kuni põhinõude (so 783,42 euro) täitmiseni.

Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja V. K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.