1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja XXX ́i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-13-9545 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus leiab, et kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot ning asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt selged, saab asja menetleda lihtsustatud korras. Asjaolud ja hageja nõue
1.XXXesitas töövaidluskomisjonile avalduse XXXOÜ vastu kahju 1331, 97 eurot hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata XXXOÜ taotluse kohaldada nõudele aegumist ja mõistis välja XXXOÜ-lt XXXkasuks kahju summas 1 031,99 eurot. XXXOÜ esitas 27.02.2013 kohtule taotluse XXXvastu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.14.03.2013 kohustas kohus hagejat esitama oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus määras hagejale kohtu nõudmiste täitmiseks tähtaja 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates. Ühtlasi hoiatas kohus hagejat, et kohtu määratud tähtajaks avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmisel, jätab kohus hagi läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
3.27.03.2013 esitas hageja kohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 2009 aasta oktoobrist kuni 2010 aasta juunini suulise töölepingu alusel. Hageja töötas rendioperaatori ametikohal. Hageja põhilisteks tööülesanneteks oli klientidele sõidukite kohale toimetamine ja rendilepingute sõlmimine. 01.04.2010 sõlmis hageja kostja kliendiga XXX rendilepingu nr 10.04.0102 Mazda 6 (registreerimisnumber XXX) rentimiseks. Rendilepingu kohaselt pidi XXXtagastama sõiduki 06.04.2010.
4.XXXtagastas sõiduki 07.04.2010 ehk tähtajast üks päev hiljem. Sõiduk tagastati kahjustatunasõidukil oli purunenud rehv (kahju suurus 2400 kroobi/153,39 eurot). Kuna sõiduk tagastati pärast selleks ettenähtud tähtaega, oli Silver Horm kohustatud tasuma renditasu ühe päeva eest
2-13-9545 1250 krooni/79,89 eurot, trahvi 1000 krooni/63,91 eurot ning viivist 750 krooni/47, 93 eurotkokku 6000 krooni/383, 47 eurot. XXXnimetatud summat kostjale ei tasunud. XXXandis kostjale tekkinud võla katteks talle kuuluvad esemed, lumelaua, saapad ja lohe. Üleandmisvastuvõtmisakti pooled ei vormistanud.
5.Kuna XXXtekkinud võlgnevust ei tasunud, andis kostja juhataja XXXhagejale korralduse viia XXXpoolt sõidukisse jäetud asjad pandimajja ABC Laenude AS-i ning võtta asjade tagatiseks laenu. Asjaolu, et XXXvastava korralduse andis, tõendab 28.05.2010 Põhja Prefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles on kajastatud XXXütlused.
6.Laenulepingu nr XXX ABC Laenude AS-ga sõlmis hageja. Laenu suuruseks oli 6000 krooni ehk 383, 47 eurot. Laen anti lumelaua, saabaste ja lohe tagatiseks. Nimetatud asjade pantimisest ja nende lunastamise tingimustest teavitas hageja XXX SMS teel. 13.04.2010 andis hageja ABC Laenude AS-lt saadud laenu 6000 krooni üle kostja juhatajale XXX. Raha vastuvõtmist kinnitab XXX allkiri raha üleandmise-vastuvõtmise dokumendil.
7.Kriminaalasja nr 10230107985 uurimise käigus, mille algatas XXX, võeti ABC Laenude AS-lt ära XXXasjad, sest kostja ega ABC Laenude AS ei olnud lumelaua, sabaste ja lohe omanik. Seetõttu jäi ABC Laenude AS ilma laenu tagatiseta.
8.ABC Laenude AS esitas Harju Maakohtusse hagi hageja vastu seoses laenulepingust nr XXX tuleneva nõudega. Harju Maakohtu 26.11.2012 kohtumääruse kohaselt sõlmisid hageja ja ABC Laenude AS kompromissi, mille kohaselt pidi hageja tasuma ABC Laenude AS-le 1031,99 eurot. Kompromissi kinnitav määrus jõustus 11.12.2012. Hagejale tekkis kolmandale isikule, ABC Laenude AS-le kahju hüvitamise kohustus 26.11.2012 kohtumäärusest, mis jõustus 11.12.2012. Hageja on kolmandale isikule kahju hüvitanud. Kostja poolt hagejale antud korraldus on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kostja on kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama.
9.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hagejal tekkis kolmandale isikule, ABC Laenude AS-le kahju hüvitamise kohustus 26.11.2012 kohtumääruse jõustumisest. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni kahju hüvitamise nõudega 15.01.2013. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ning XXXOÜ-l hüvitada XXXkahju summas 1031,99 eurot. Kostja vastuväited
10.28.03.2013 määrusega kohus võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja vastas hagile tähtaegselt, so 12.04.2013.
11.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue on aegunud ja sisuliselt alusetu. Hageja on jätnud hagiavalduses märkimata, et hageja rikkus lepingu sõlmimise tingimusi, mille kohaselt sai sõidukit rentida üksnes krediitkaardi omav isik. Hageja tuttav XXXkrediitkaarti ei omanud. XXX, kes ei omanud nõutavat krediitkaarti, sõlmiti hageja poolt leping üksnes põhjusel, et XXXoli hagejale tuttav isik ja eeltoodu põhjusel rikkus hageja oma otsest töökohustust.
12.Kui sõiduki tagastamise järgselt selgus, et XXXon sõiduki kasutusse andnud ilma nõuetekohase tagatiseta (krediitkaart), pidi tekkinud kahju tööandjale hüvitama hageja. Missuguste vahendite arvel hageja oma tuttava võlgnevuse tasus, ei ole kostja seadusjärgsele esindajale teada. Hageja on hagiavalduse p 2.4 väitnud, nagu oleks XXXoma vallasvara üle andnud hagejale võla katteks ja on märkinud, et üleandmis- vastuvõtmisakti pooled ei
2-13-9545 vormistanud. Kostja hageja väitega ei nõustu ja vaidleb hageja paljasõnalisele ning tõendamata väitele vastu. Kostja ei ole XXX võlgnevuse katteks ühtegi eset vastu võtnud. Kostja majandustegevus ei seisne sõidukite väljarentimises isiklike esemete või vana koli vastu. Sõiduauto rendi eest tasutakse ainult rahas. Kostja ei ole hagejale ega ühelegi kostja töötajale andnud volitust ega korraldust hageja poolt väidetud tehinguteks. Samuti ei tulenenud sellist õigust ega kohustust hagejale töölepingust.
13.Hageja väidab hagi p 2.5 nagu oleks kostja juhataja XXXandnud hagejale korralduse viia „sõidukisse jäetud asjad pandimajja“. Kostja osundab, et hageja on seisukohtades olnud ebajärjekindel. Hagi p 2.4 väitis hageja, nagu oleks esemed kostjale võla katteks üle antud, samas väidab hageja hagi punktis 2.5 nagu oleks esemed jäetud sõidukisse. Lisaks on hageja esitanud väite, nagu oleks XXXkostja äriühingu juhataja. Kostja osundab, et taas on hageja esitanud üksnes paljasõnalisi, alusetuid ja tõendamata väiteid. Töötaja XXXei ole kostja juhatuse liige. XXXjuhatab kostja sõidukite ostu- ja turvameeskonna tööd. Kõiki tehinguid saab XXX teha üksnes volituse alusel. XXXei andnud ega saanud anda hagejale ülesannet esemete vastuvõtmiseks kolmandalt isikult ega ka korraldust esemeid pandimajja viia, sest selliseid volitusi ei ole XXXantud.
14.Hageja väidab, nagu nähtuks korralduse andmine esemete pantimiseks XXXpoolt ülekuulamisel antud ütlustest. Kostja osundab, et hageja on siinkohal soovinud kohut eksitada. Ka menetleja poolt protokollitud ütlustest ei nähtu, et hagejale oleks antud ühtegi korraldust või ülesannet esemete pantimiseks. Seejuures ei nähtu ülekuulamise protokollist, et XXXoleks kostja esindajana või muu asjaosalisena viibinud vaidlusaluse pantimistehingu juures. Protokollitud tunnistustest nähtub vigases eesti keeles kirja pandud ütlused XXX, XXXja XXXtegevuste kohta. Kuigi ütlused on kirja pandud „me“ vormis, ei ole teadaolevalt XXXpaljudes tegevustes vahetult osalenud, sh ei ole XXXkäinud ABC Laenude AS-is ega andnud ühtegi eset panti.
15.Hageja poolt esitatud dokumentidest, sh kompromisslepingust nähtub, et hageja on teinud tehingu ABC Laenude AS-iga iseenda nimel. Seejuures on hageja kokku leppinud nii laenusummas kui ka intressikohustuse suuruses iseenda nimel. Kostja ei ole osalenud laenu taotlemisel, intressikokkuleppe sõlmimisel ega laenu tasumise graafiku sõlmimises. Ühegi tõendiga ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks võtnud kohustusi kostja nimel. Asjas hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja võttis laenu iseenda nimel ja esitatud hagi on seega tõendamata ja alusetu.
16.Kostja osundab, et ka kompromissleping tsiviilasjas 2-11-47344 on sõlmitud hageja ja ABC Laenude AS vahel, kusjuures kompromissi rahaline suurus on üle kahe korra suurem, kui oli XXXvõlgnevus kostja ees, mille hageja XXXkohustuse täitmisena kostjale tasus. Seega on hageja vabatahtlikult ABC Laenude AS-iga kokku leppinud ebamõistliku suurusega summas, mida kompromissi alusel maksta. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab viidatud kompromisskokkuleppe alusel tasutavat summat käsitleda kostja poolt põhjustatud kahjuna ja missugusest õigusaktist tuleneks kostja kohustus sellist summat kahju hüvitamise regulatsiooni alusel hüvitada. Hageja ei ole eeltoodut hagiavalduses põhjendanud.
17.Hageja on kostja aegumise vastuväitele vastu vaieldes toetunud Riigikohtu lahendis ts asjas 3-2 1-102-08 punktis 19 väljendatud seisukohale. Samas ei ole hageja tähele pannud, et Riigikohus on antud asjas selgitanud enne 2002. aastat kehtinud töölepingu seaduse § 143 lg –t 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 1, mis ei kehtinud enam hageja töösuhte ajal. Käesolevale vaidlusele ei saa kohaldada kehtetu töölepingu seaduse ega ka 01.07.2009 seisuga kehtetuks tunnistatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätteid.
2-13-9545 ITLS § 6 lg 1 sätestab töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaja töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Hageja on tsiviilasjas 2-11-47344 kolmanda isiku (XXXOÜ) kaasamise taotluses väitnud, et hageja kohustuseks oli kostja nimel laenulepingu sõlmimine 2010 aastal ABC Laenude AS-iga ja üksnes kehtiva volikirja puudumise tõttu olevat hageja sunnitud laenulepingu sõlmima enda nimel. Seega pidi hagejale olema tema õiguseid rikkuv töösuhtest tulenev asjaolu teada vahetult laenulepingu sõlmimisel ja hagejal tekkis õigus nõuda tööandjalt kohustuse ülevõtmist või muul viisil töötaja kohustusest vabastamist. Seega muutus hageja nõue tööandja vastu sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 2 tähenduses alates laenulepingu sõlmimisest. Hageja ei ole töösuhte ajal ega ka töösuhte lõppemisel (kui kõik töötaja nõuded muutusid sissenõutavaks) kordagi kostja poole vastava nõudega pöördunud. Hageja pidi ITLS § 6 lg 1 kohaselt pöörduma kohtusse tööandja vastu rikutud õiguse kaitseks nelja kuu jooksul laenulepingu sõlmimisest (13.04.2010) arvates, kuid hageja nõuet kohtusse ei esitanud. Seega aegus hageja nõue tööandja vastu 14.08.2010.a. Hageja vastuväited
18.Kostja väide, et hageja rikkus lepingu sõlmimise tingimust, sõlmides sõiduki rendilepingu krediitikaarti mitteomava isikuga, ei vasta tõele. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana nr 1 vaidlusaluse rendilepingu, milles on täidetud lahtrid krediitkaartide andmete kohta. Seega on vale kostja väide mille kohaselt puudus XXX krediitkaart. Isegi kui selline asjaolu peaks olema asjakohane, siis ei ole kostja viidanud dokumendile, mis oleks keelanud rendilepingut sõlmida isikuga, kellel puudub krediitkaart. Kostja ei sõlminud hagejaga kirjalikku töölepingut ning puudus ka ametijuhend, milles eelduslikult oleksid pooled konkreetsetes töökohustustes kokku leppinud. Asjaolust, et poolte vahel puudus kirjalik tööleping, ei ole asjakohased kostja viited töölepingust tulenevatele hageja õigustele ja kohustustele. Kuna hageja täpsed töökohustused, sh alluvussuhted, ei olnud kostja poolt TLS § 5 kohaselt fikseeritud, täitis hageja igapäevaseid töökohustusi kostja igapäevaste korralduste alusel.
19.Hageja on oma väidete põhistamiseks esitanud muuhulgas Põhja Prefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokolli (28.05.2010), mille on koostanud vanemkomissar Roza X. XXX on protokollile omakäeliselt kinnitanud, et ütlused on kirjutatud tema sõnade järgi ning on õige. Lisaks on XXX kirja pandud ütlused enne allkirjastamist läbi lugenud. Seetõttu on asjakohatu kostjal väita vastupidist sellele, mida XXX on viidatud protokollis kinnitanud. Viidatud protokollis XXX kinnitab, et ta on XXXOÜ juhataja ning hageja oli tema töötaja ning XXX käest võeti pandiks tema poolt pakutud vara, vara üleandmise vastuvõtmise akti ei koostatud, vara viidi pandimajja jne. Seega on kostja vastupidised väited vastuses eksitava iseloomuga.
20.Hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile. Kuna kostja ei koostanud hageja jaoks töölepingut ega ametijuhendit, täitis hageja tööülesandeid vastavalt oma otsese juhi XXXi korraldustele. TLS § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muuhulgas tööülesannete kirjeldus. TLS § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud andma töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kostja püüab oma vastuses väita, et XXX ei saanud hagejale anda ülesandeid esemete vastuvõtmiseks kolmandatelt isikutelt ning viia neid pandimajja. Hageja ei tea ega peagi teadma, milliseid korraldusi võis XXX anda kuid hageja teadis, et peab täitma oma otsese juhi, kelleks oli XXX, korraldusi. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt ei vastuta kostja tekkinud kahju eest, kuna kostja ei ole teinud tehingut ABC Laenude AS-ga. Hageja võttis laenu töökohustuste täitmise raames olukorras, kus kostjal oli tekkinud XXX’i vastu nõue sõiduki rentimisest. Laenulepingus on hageja laenusaajaks eraisikuna põhjusel, et hageja ei olnud kostja juhatuse liige, kes oleks saanud laenulepingu sõlmida kostja nimel. Vaatamata sellele, et laenulepingus on laenusaajaks hageja, täitis hageja kostja poolt antud tööalast korraldust sõlmides laenulepingu. Hinnates esitatud
2-13-9545 tõendeid kogumina on üheselt selge, et hageja tegutses kostja korralduste alusel ning seega vastustab kostja ABC Laenude AS-ile tekitatud kahju eest summas 1 031,99 eurot. Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused ning hinnangud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
22.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 2009 aasta oktoobrist kuni 2010 aasta juunini suulise töölepingu alusel. Hageja töötas rendioperaatori ametikohal. Hageja põhilisteks tööülesanneteks oli sõlmida rendilepingud, anda välja autosid ja võtta lepingute eest kliendilt tasu (tl 68). Auto rentimise eest tuli kliendil tasuda ettemaksu 100 %, ilma ettemaksu ühtegi autot välja ei antud. Kliendil pidi olema kehtiv krediitkaart. 01.04.2010 sõlmis hageja kostja kliendiga XXX rendilepingu nr 10.04.0102 Mazda 6 (registreerimisnumber XXX) rentimiseks. Rendilepingu kohaselt pidi XXX tagastama sõiduki 06.04.2010. XXX tagastas sõiduki 07.04.2010 ehk tähtajast üks päev hiljem ning sõiduk tagastati kahjustatuna.
23.Vaidlus puudub selles, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel, samuti asjaoludes, et hageja kohustuseks oli kostja klientidega rendilepingu sõlmimine, sõidukite üleandmine ja sõidukite vastuvõtmisel puuduste fikseerimine. Vaidlus puudub ka selles, et hageja sõlmis 01.04.2010 tööülesannete täitmisel lepingu XXX sõiduki Mazda 6 kasutamiseks. Vaidlus puudutab küsimust, kas hageja tegutses kostja korraldusel sõlmida ABC Laenudega laenuleping. Vaidlus on selles, kas kostja on kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama. Vaidlus on ka nõude aegumise üle.
24.Kohus kontrollib esmalt kehtiva töölepingu olemasolu. Hageja töötas kostja juures alates 2009 aasta oktoobrist kuni 2010 aasta juunini suulise töölepingu alusel. Töölepingu mõiste sätestab töölepingu seadus (TLS) § 1 lg 1, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Sama sätte II lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega, ka suuliselt sõlmitud tööleping on kehtiv töötaja tööle asumisest, kui on tõendatud poolte tegelik soov end lepinguga siduda. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). VÕS § 9 kohaselt on lepingu sõlmimiseks vajalik pakkumuse esitamine ja selle nõustumuse saamine, mis toimub vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping loetakse seega sõlmituks, kui vastastikused tahteavaldused (pakkumus VÕS §-d 16 ja nõustumus 20) langevad kokku ja pooltel on tahe olla lepinguliselt seotud. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu eesmärgil luua töösuhe. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (Riigikohtu 19.03.2008 otsus nr 3-2-1-6-08). Käesoleval juhul on töötaja kaitse tagatud sellega, et tööandja on lubanud töötaja tööle tasu eest, mis võrdub töölepingu sõlmimisega.
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tegutses kostja korraldusel sõlmida ABS Laenudega laenuleping ning seejärel kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt andis XXXOÜ juhataja XXX hagejale korralduse viia XXX poolt sõidukisse jäetud asjad (lumelaua, saapad ja lohe) pandimajja ABC Laenude AS-i ning võtta asjade tagatiseks laenu. Laenulepingu nr XXX ABC Laenude AS-ga sõlmis hageja. Laenu suuruseks oli 6 000 krooni ehk 383, 47 eurot. Laen anti lumelaua, saabaste ja lohe tagatiseks. Asjaolu, et XXX vastava korralduse andis, tõendab hageja 28.05.2010 Põhja Prefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokolliga, milles on kajastatud XXX ütlused.
2-13-9545
26.TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomustust tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3). VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Võrreldes töösuhet käsundussuhtega on käsundisaajal suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötajal töölepingu alusel töö tegemisel.
27.05.11.2013 toimunud kohtuistungil hageja ütluste järgi andis XXXsuulise korralduse viia asjad pandimajja. Ta ei vormistanud selle kohta dokumenti. Hageja otsis internetist XXXOÜ-le kõige lähemal asuva pandimaja ja viis asjad sinna. Pandimajas esitles hageja XXXennast firma esindajana, andes ettevõtte visiitkaardi (tl 67). Visiitkaardil oli vaid firma nimi. Kuna pandipidaja ei aktsepteerinud esitatud andmeid, siis sõlmis laenu- ja pandilepingu hageja XXX eraisikuna enda nimel (tl 67). Seaduse kohaselt peab lepingut sõlmiv isik omama esindusõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus), TsÜS § 117 lg 2. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku esindajaks. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mida esindab ja juhib aktsiaselts. Seega esindusõigus kostja nimel tegutsemiseks on juhatuse liikmel ja kostja poolt vastavalt volitatud isikutel. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja XXX omas volitust laenu- ja pandilepingu allkirjastada. Hageja esitatud ettevõtte visiitkaart ei tõenda hageja esindusõigust TsÜS § 117 lg 2 mõttes sõlmida lepinguid XXXOÜ nimel.
28.Käesolevas asjas ei saa kohaldada TsÜS § 118 lg-t 2, mille kohaselt, juhul kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Toimikumaterjalide kohaselt sellist olukorda, kus isik jäi autorendi eest võlgu ja tema asjad viidi pandimajja, ei tulnud aasta jooksul rohkem ette (tl 67). Seega ei tule kõne alla majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud.
29.Kohus tugineb mh käesolevas tsiviilasjas 05.11.2013 toimunud kohtuistungil kostja vande all antud ütlustele. Kohtuistungil kinnitas kostja XXX korduvalt, et ta ei ole andnud korraldust viia XXX kuuluvad asjad pandimajja ja sõlmida laenu- ja pandileping (tl 68). Ettepanek võtta asjad panti tuli hagejalt. Hageja sõidab lumelauaga ja ta teadis, mis on asjade väärtus. Hageja sõnade kohaselt saab asjad realiseerida ja tekkinud kahju selliselt hüvitada. Kohus selgitab, et hageja esitatud 28.05.2010 Põhja Prefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokoll ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse mõttes. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-17-06, 05.04.2006 märkides, et tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Kriminaalasja eeluurimisel koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolle võib hinnata üksnes kui dokumentaalseid tõendeid. Kohus tuvastas menetluse käigus, et hageja vande all
2-13-9545 antud selgitused tööandja poolse korralduse saamisese kohta sõlmida laenu ja pandileping tööandja nimel pole usaldusväärsed, on pigem enda käitumist õigustavad ega ole kooskõlas muude tõenditega. Samuti selgus menetluse käigus hageja ja tunnistaja selgitused parkimistrahvide tasumise käsitluste kohta ettevõttes, et hageja ütlused ei vasta alati tõele ning pole seega alati usaldusväärsed. Kuigi parkimistrahvide teema pole vaidluse objektiks saab hageja ütluste usaldusväärsusele anda siiski hinnangu – pigem ennast õigustavad. Kohus leiab, et hageja rikkus tavapärast töökorraldust, mõistis seda ning püüdis siis tekkinud probleemi lahendada oma arusaamise kohaselt, seda tööandjaga kokku leppimata, lootes, et kõik laabub hagejale soovitud viisil, kuid käitumise ahelas tekkisid probleemid. Kohus leiab, et hageja oleks saanud laenu ja pandilepingu sõlmimisest loobuda või selle tehingu peatada vähemalt hetkest, kui selgus, et laenulepingu pooleks ei aktsepteerita tööandjat vaid füüsilist isikut – hagejat. Sellisel juhul kaaluks mõistlikult käituv isik – võtaks ühenduks tööandjaga ja kindlustaks tulevikus probleemide vältimiseks oma positsiooni suhetes tööandjaga ja suhtes laenu ja pandipidajaga. Hageja seda ei teinud. Usutav on ja kooskõlas teiste tõenditega ja hageja käitumisega, et probleemi tekkimisel (renditasude mittesaamise korral) püüdis ta enda töökohutuse rikkumist kõrvaldada enda valitud viisil seda eelnevalt tööandjaga kooskõlastamata, riskides.
30.Põhimõtteliselt on võimalik tehingut tagantjärgi heaks kiita. Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti (TsÜS § 113). Arvestades asjaolu, et kostja ei ole tagantjärgi avaldanud heakskiitu laenulepingu nr XXX sõlmimisel ABC Laenude AS-ga ega võtta laenu 6000 krooni ehk 383, 47 eurot, siis õiguslikke tagajärgi tagasiulatuvalt osaühingule ei tule.
31.Töötaja on rikkunud töösuhte tavakorda ja probleemi lahendamiseks püüdis ta seda ilma tööandja volituseta ja nõusolekuta võlgniku XXX ise klaarida. Hageja sai oma esindusõiguse puudumisest teada siis, kui pandipidaja ei aktsepteerinud hageja esindusõigust. Laenu- ja pandilepingu sõlmimisel oli hagejal võimalus tööandja lepingusse kaasata, kuid ta ei teinud seda ning ei küsinud ka tööandja hilisemat heakskiitu. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab tööandja töölepingu täitjana oma teiste töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Sama põhimõte on ka VÕS § 1054 lg-s 1. Kuna hageja ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmed ega kaasanud lepingusse äriühingut, siis ei ole kostjale omistatav töötaja käitumisest tulenev vastutus.
32.VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohustus rikkunud, st kostja ei ole andnud hagejale volitust ega korraldust sõlmida XXXOÜ-u nimel pandilepingut ega võtta äriühingu nimel laenu, samuti ei tulene hageja esindusõigus seadusest ega töölepingust. Võlgnik vastutab juhul, kui tema tegu on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4. Kostja ei ole andnud korraldust pandilepingu sõlmimiseks ega laenu võtmiseks, seega puudub kostjal tegu, mis oleks põhjustanud kahju tekkimist hagejale. Käesolevas asjas sõlmis hageja XXX laenu-ja pandilepingu ABC Laenude AS-ga eraisikuna enda nimel (tl 67). Seega kostja ei ole kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama.
33.Kahju võis tekkida kostja õigusvastasest käitumisest. Lepinguvälise kahju põhjustamise (delikti üldkoosseisu VÕS § 1043) elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Sellise nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Võlgnik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi. Tegu on õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p-des 1-8 märgitud juhtudel. Teo õigusvastasuse eelduste tõendamise koormus lasub hagejal. Sõltuvalt sellest, mis asjaoludele hageja tugineb, on kostjal võimalik tõendada vastutusest
2-13-9545 vabanemiseks. Toimikus puuduvad tõendid kostja võimaliku teo õigusvastasuse kohta. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal puudub tegu (puudub käsutus töötaja suhtes laenu-ja pandilepingu sõlmimiseks), seega on välistatud põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 hageja kahjuga. Kuna objektiivne teokoosseis puudub, siis ei pea kohus edasi andma hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (VÕS § 1050).
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, tuginedes ITVS § 6 lg-le 1, mis sätestab nõude aegumisele neli kuud. Kohus leiab, et pandilepingute sõlmimine ei kuulunud töötaja töökohustuste hulka ning seda ei saa käsitada töötaja tööülesandena TLS § 74 lg 4 mõttes ning selle kokkuleppe rikkumisest tekkinud kahju ei saa käsitada tööülesannete täitmisel tekkinud kahjuna TLS § 74 lg 4 mõttes, vaid tegemist on võlaõigusliku kokkuleppega, milles kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Analoogselt on Riigikohus asunud lahendis nr 3-2-1-6-13 p 13, 06.03.2013 seisukohale, et konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa käsitada töötaja tööülesandena ning selle kokkuleppe rikkumisest tekkinud kahju nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejale pidi olema teada kehtiva esinduõiguse puudumine vahetult ajal kui pandipidaja ei aktsepteerinud hageja esindusõigust laenu- ja pandilepingu sõlmimisel, so 13.04.2010. Seega on pandi- ja laenulepingust tulenev kahju hüvitamise nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. Menetluskulude jaotus
35.Vastavalt TsMS § 162 g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
37.Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.