Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49717
Tsiviilasi
Kose Koolituskeskuse OÜ avaldus J G P Si ja R S Si vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kose Koolituskeskuse OÜ määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja Kose Koolituskeskuse OÜ (registrikood 10505244, asukoht Rävala pst 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja adv Eerik Entsik Puudutatud isik I J G P S (sünniaeg xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik II R S S (sünniaeg xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isikute lepinguline esindaja adv Indrek Veso
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik
Harju Maakohtu 19.04.2013 määrusega jäeti Kose Koolituskeskuse OÜ avaldus J G P Si ja R S Si vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata ning menetlus-kulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus jõustus 14.05.2013. 20.05.2013 esitasid puudutatud isikud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud kandnud õigusabikulu 2760 eurot (koos käibemaksuga). Puudutatud isikud kasutasid õigusabiteenuseid hinnaga 115 eurot/h+km kokku 20 h. Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Magnusson OÜ arve nr 1031 koos spetsifikatsiooniga, kus kajastub tööle kulunud aeg ja tunnihind, õigusabikulud on esitatud koos käibemaksuga. Puudutatud isikud on andnud kinnituse, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega kuulub menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele. Avaldaja vaidles menetluskulude taotlusele vastu, märkides, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et hagita menetluses on põhjendatud hüvitada menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt. Seda õigustab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi. Seega puudub vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabi kulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Hagita menetluse menetluskulude väljamõistmisel tuleks lähtuda tunnistajale makstava hüvitise suurusest. Arvestades vaidluse asjaolusid on osutatud õigusabi töömaht põhjendamatult kõrge. Puudutatud isikud on esitanud üksnes formaalse vastuse ja paar taotlust. Tegemist ei olnud sisuliselt keeruka vaidlusega. Põhjendatuks tuleb lugeda maksimaalselt 15 töötundi ning, arvestades õigusabi tunni maksimaalset maksumust, menetluskuludeks kokku 285 eurot (15x19). Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas J G P Si ja R S Si menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes Kose Koolituskeskuse OÜ-lt J G P Si kasuks välja 621 eurot ning R S Si kasuks 621 eurot. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isikute avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1518 euro ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1, 3 ja 6 nõuetele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Puudutatud isikud paluvad avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2760 eurot. Avaldusest nähtuvalt kasutasid nad esindaja teenust 20 h, mis kulus mh materjaliga tutvumiseks, nõupidamisteks, kirjavahetuse pidamiseks, taotluste ja vastuste koostamiseks, kohtumiseks Linnavaraametis ja kogutud dokumentide läbitöötamiseks. Õigusabikulude väljamõistmist raskendab asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetsete õigusabitoimingute kohta. Avaldusele lisatud arve ja menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosnevad osaliselt nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma tehtud toiminguid ja neile kulunud aega teadmata (3-2-1-16-11; 3-2-1-112-09). Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Kuna puudutatud isikuid esindab vandeadvokaat, siis ei
ole põhjust eeldada, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks esitatud puudustega, vaid tegu on esindaja teadliku valikuga. Kohus pidas siiski võimalikuks hinnata õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, millises kulude tegemine on kontrollitav tsiviilasja toimikust. Õigusabiteenuse kirjeldus „08.02.2013 e-kirja koostamine, materjalidega tutvumine ning Lawiniga nõupidamine“ koosneb nö kobarkirjetest, millest saab hinnata üksnes materjalidega tutvumisele kulunud aega. Vandeadvokaadil ei saanud avalduse ning selle lisadega tutvumisele mõistlikult kuluda üle 1,5 h. Kuna arvega seotud õigusabi keskmine tunnitasu on 138 eur/h (käibemaksuga) ning kohus loeb seda mõistlikuks, siis tuleb antud toimingu eest lugeda põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 207 eurot (1,5x138). Õigusabiteenuse toiming „10.02.2013 nõupidamine E.A. Kuusknega ning e-maili vahetus“ ei ole kontrollitav, mistõttu jättis kohus selle toiminguga seotud kulu 69 eurot (0,5x138) välja mõistmata. Õigusabiteenuse toimingust „11.02.2013 taotluse koostamine vastamise tähtaja pikendamiseks, nõupidamine Entsiku büroos ning info edastamine E.A. Kuusknele ja Jile“ saab hinnata üksnes taotluse koostamisele kulunud aega. Taotlus on sisuliselt 1 lk ning selle koostamisele ei saanud vandeadvokaadil mõistlikult kuluda üle 30 min. Muus osas jääb nimetatud kulu välja mõistmata. Seega oli põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu 69 eurot (0,5x138). Õigusabiteenuse toimingute „12.02.2013 avalduse ja seaduste läbitöötamine ning Ji kirjade lugemine ning e-maili vahetus“ teostamine ei ole toimiku vahendusel kontrollitav, mistõttu jättis kohus nende toimingute kulu 276 eurot (2x138) välja mõistmata. Õigusabiteenuse toimingute „13.02.2013 menetluse peatamise temaatika analüüs, Ji vastuse seisukohtade läbitöötamine ning nõupidamised Lawini ning E.A. Kuusknega“ teostamine ei ole samuti kontrollitav ja kohus jättis vastava kulu 342, 24 eurot (2,48x138) välja mõistmata. Ka toimingute „14.02.2013 Linnavaraametis kohtumine ning kogutud dokumentide läbitöötamine ning e-maili vahetus“ teostamine ei ole kontrollitav ning kohus jättis taotletud kulu 204, 24 eurot (1,48x138) välja mõistmata. Puudutatud isikute esindaja on avaldusele vastuse koostamise ning avalduse läbivaatamata jätmise taotluse ja menetluse peatamise taotluse koostamise näidanud nelja erineva kirjena - 28.02.2013 2,18 h; 01.03.2013 1,24 h, 05.03.2013 1,48 h; 06.03.2013 2,36 h. Kuivõrd puudutatud isikud on nimetatud ajavahemikul esitanud ühe vastuse ning taotluse asja läbivaatamata jätmiseks ja menetluse peatamiseks, siis tuleb hinnata dokumendi koostamiseks kulunud aega ühtselt. Kõigi eespool nimetatud toimingute tegemiseks on kokku kulunud aega 7,26 h. Toimikust nähtuvalt on vastus ning taotlused ca 8 lk, kusjuures kasutatud on suurt kirjašrifti. Kohtu hinnangul on menetlusdokumendi koostamiseks kulunud mõistlik ja põhjendatud ajakulu 7 h. Muus osas jätab kohus toimingutega seotud kulu välja mõistmata. Toimingute eest tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks esindaja tasuks 966 eurot (7x138). Maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskuluna õigusabikulud 9 h eest kokku 1242 eurot. Kostjate taotlus jääb rahuldamata summas 1518 eurot (2760-1242). Kuivõrd puudutatud isikud osalesid menetluses iseseisvalt, ei ole võimalik menetluskulusid välja mõista puudutatud isikute kasuks solidaarselt. Ka maakohtu 19.04.2013 määrusest ei nähtu menetluskulude solidaarset nõudeõigust. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema (3-2-1-65-13, p 15). Juhul, kui kohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest (3-2-1-102-11, p 14). Käesolevas asjas ei ole võimalik täpselt eristada, milline oli kummagi puudutatud isiku osakaal nende ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas ning ka puudutatud isikud ise ei ole sellist eristamist teostanud. Seega tuleb lugeda puudutatud isikute panus kulude kandmisel võrdseks ja avaldajalt tuleb välja mõista 621 eurot kummagi puudutatud isiku kasuks. Hagita menetluses menetluskulude väljamõistmisel ei tule lähtuda tunnistajale makstava hüvitise suurusest. Üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel
kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31. Põhiliseks kriteeriumiks, millest tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda, on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-13). Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti avaldajalt välja kummagi puudutatud isiku kasuks 621 eurot. Avaldaja palub teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud 285 eurot, s.o kummagi isiku kasuks 142, 50 eurot. Riigikohtu 19.06.2013 lahendi nr 3-2-1-58-13 kohaselt oleks Vabariigi Valitsusel õigusselguse huvides otstarbekas määrata hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. Seega puudub hagita asjades õigusselgus küsimuses, kui suures ulatuses võib esindajakulusid välja mõista. Juhul, kui avaldaja oleks teadnud, et ekslik valik menetlusliigi suhtes võib kaasa tuua kohustuse hüvitada vastaspoole kulud TsMS § 175 lg 1 alusel, siis oleks ta maakohtu 19.04.2013 määruse vaidlustanud ning palunud, et talle oleks antud TsMS §-st 3401 tulenevalt õigus puudused kõrvalda ning tasuda juurde riigilõivu, mis on ettenähtud nõude läbivaatamisel hagimenetluses. TsMS § 198 lg-st 3 tulenevalt on kohtul õigus hagita menetlusse kaasata osalisi omal algatusel, mis võib tekitada olukorra, kus menetlusse kaasatud isikud esitavad hiljem menetluskulude hüvitamise nõuded, millede hüvitamise kohustust ei osanud hagita menetluses osalenud isik eelnevalt ette prognoosida ega sellega arvestada. Samuti on selgusetu, milliste hagita menetluste korral TsMS § 172 lg 8 kohaldub. Kuna puuduvad selged kehtestatud menetluskulude hüvitamise piirmäärad hagita menetluses, siis ei ole tekkinud olukord kooskõlas põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 172 lg 8 ning ebaõigesti kohaldanud TsMS § 175 lg-eid 1-31. Riigikohtu seisukoht, mis lubab hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175 lg-test 1-31, ei kehtinud ajal, mil avaldaja esitas avalduse tsiviilasjas nr 2-12-49717 maakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kui hageja või kostja soovib menetluskulude hüvitamist, siis tuleb tal arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal ning seda isegi siis, kui menetluse kestel piirmäärad muutuvad (3-2-2-5-06, 3-2-1-87-09 ja 3-2-1-154-09). Vaidlus puudub, et avalduse esitamise ajal kehtis põhimõte, et hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse TsMS § 172 lg-t 8. Avaldaja nõustub maakohtuga, et põhjendatud töötundideks on 9 h õigusabi osutamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8 ning puudutatud isikutel on õigus nõuda kohtuväliste kulude hüvitamist samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega, mis arvestades maakohtu põhjendusi on 171 eurot (9x19). Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 175 lg-t 1, siis on maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulud ebaproportsionaalselt suured ja põhjendamatud. Tegemist ei olnud õiguslikult niivõrd keeruka ja pika vaidlusega, kus oleks põhjendatud kulutada advokaadi õigusabile 1242 eurot. Proportsionaalsed hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on 285 eurot. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis puudutatud isikutelt vastust. Kirjalikus vastuses avaldasid puudutatud isikud, et peavad maakohtu määrus õigeks ning palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna kohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ta neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei toiminud ebaõigesti, kui lähtus antud asjas menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 175 lg-test 1-31, aga mitte TsMS § 172 lg-st 8. Et Riigikohtu seisukoht, mis lubab nimetatud sätteid kohaldada ka hagita menetluses, on hilisem, kui praeguses asjas toimunud põhimenetlus, ei oma antud juhul sisulist mõju. Kuigi Riigikohus on varasemates lahendites avaldanud teistsugust seisukohta, tuleb siiski arvestada praegusega, sest varasem ei võimaldanud kohtutel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust, s.h praegust põhimenetlust, iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Sellise menetluse puhul oleks ebaõiglane lähtuda TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest. Seetõttu tuleb ka praeguses menetluses kohaldada esindajakulude väljamõistmisel üldnormina ikkagi TsMS § 175 lg-id 1-31, mida maakohus antud juhul ka tegi. Õige on see, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Teisalt ei saa kõrvale jätta teiste menetlusosaliste õigusi, mille järgi on neil võimalik eeldada, et vaidlusmenetluse tüüpi hagita menetluses nende kantud menetluskulud teatud juhtudel ka hüvitatakse (sarnastel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi). TsMS § 172 lg 8 esimesele lausele kaebuses soovitud kitsa tõlgenduse andmisega nõustumine muudaks kaheldavaks nimetanud normi vastavuse põhiseadusele.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.