Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

tuginedes ei ole puudutatud isikud tema õigusi rikutud. Seda enam, et eeltoodud tõenditega on tõsikindlalt tõendatud puudutatud isikute aktiivne osalemine omandireformimenetluses. Avaldaja seejuures pahauskselt survestab puudutatud isikuid nende perekonnale kuuluvast omandist ilma jääma. Samuti tuleb rõhutada, et avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud avaldaja õiguste või huvide kaitseks, kuna omandireformimenetlus on käimas, mis peaks välja selgitama kaasomanikele/õigustatud isikutele tagastatava maa suuruse ja sellega kaasnevad õigused ja kohustused. Kaasomandi lõpetamise nõue ei ole seadusega kaitstud ning heauskne olukorras, kus omandireformimenetlus on käimas ning mõlemad pooled osalevad selles aktiivselt selleks, et maa saaks tagastatud. Seda enam, et AÕSRS § 12 lg-le 5 räägib ehitise suhtes kaasomandi lõpetamise nõudest, aga avaldaja nõuab lisaks ehitistele ka maa tagastamise nõude õiguse omandamist, mida kohe kindlasti ei vaadata läbi hagita asjana. Selleks, et üleüldse saaks poolte vahel kaasomandi lõpetamist nõuda kohtu kaudu peab olema omandireformimenetlus lõppenud või tõesti teine poolt peab takistama omandireformimenetlust, mida antud juhul ei esine. Kuna avaldaja nõuab kaasomandi lõpetamist ehitiste ja ka maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse suhtes, mida ei vaadata läbi hagita asjana, siis tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, siis tuleb menetlus peatada, kuna omandireformimenetlus tuleb lõpuni viia, enne kui saab kaasomandit lõpetada ehitiste ja maa suhtes, mille suurus ning tagastamise tingimused ei ole teada ega kindlad. Asjaolu, et avaldaja on pahauskselt ilma teisi kaasomanike teavitamata remontinud kolme hoonet ning nüüd nõuab väidetavate vajalike kulutuste hüvitamist, ei tähenda, et puudutatud isikud ei hooliks nende suguvõsa pärandist. Kui avaldaja tegutseb pahatahtlikult teiste kaasomanike seljataga, siis ei olegi teistel kaasomanikel võimalust kaasa rääkida kaasomandis oleva asja suhtes tehtavate toimingute osas. Kaasomandis olevad ehitised on tsiviilkäibest väljas, kui just kaasomanikud ei tee omavahel tehinguid kaasomandi lõpetamiseks. Antud juhul on puudutatud isikud aktiivselt osalenud omandireformimenetluses, mistõttu ei saa rakendada kaasomandi lõpetamiseks AÕSRS § 12 lgle 5. Samuti räägib AÕSRS § 13 lg 6 kaasomandi lõppemise alusena tehingute tegemist kaasomanike vahel. Antud kohtuasi ei põhine puudutatud isikute poolsel AÕSRS § 12 lg-le 5 rikkumisel, samuti ei ole puudutatud isikud andnud nõusolekut oma osa võõrandamiseks, mistõttu ei ole võimalik kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist nõuda, kuni omandireformimenetlus on lõpuni viimata ning maad tagastatud õigustatud subjektidele. Puudutatud isikute huvi ei ole kohe kindlasti omandireformi kestel jääda ilma nende suguvõsa pärandist, kui ei ole kindel millises mahus ning tingimustel maa tagastatakse. Käesoleval juhul on neljast kaasomanikust kolm (puudutatud isikud ja KS) seisukohal, et avaldaja selline kaasomandi lõpetamise viis on seadusvastane ning ei arvesta teiste kaasomanike huvidega. Rõhutada tuleb, et puudutatud isikud on õigusvastaselt võõrandatud vara seadusjärgsed pärijad, kes on huvitatud nende suguvõsale kuuluva mõisa ning maade säilitamisest nende omandis. Sellest tulenevalt on puudutatud isikud ka aktiivselt osalenud omandireformimenetluses, et hooned ja nende juurde kuuluv maa saaks võimalikult kiirelt õigustatud subjektidele tagastatud. Antud juhul tuleb käesolev menetlus peatada ka põhjusel, et tulenevalt asjaolust, et kaasomandis olevad ehitised on laiemast tsiviilkäibest väljas, siis ei ole võimalik puudutatud isikutel esitada vastuhagi nõudmaks kaasomandis oleva asja müümist avalikul enampakkumisel või selle jagamist reaalosadeks kaasomanike vahel. Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isikud

veendunud, et avaldaja poolt pakutav hind on õiglane väärtus, mistõttu peaks õiglase hinna välja selgitama avalik enampakkumine tagastatud kinnistu(te)le koos hoonetega. Tulenevalt omandireformimenetluse jätkumisest on hooned laiemast tsiviilkäibest väljas ning tagastatava maa suurus ja tingimused ei ole teada, siis puudub võimalus käesoleva avalduse menetlemiseks. Seaduslikult ei ole võimalik läbi viia kohtumenetlust, kus vaidluse objektiks olevad asjad on tsiviilkäibest väljast. Samuti ei saa puudutatud isikud esitada vastuhagi, millega pandaks puudutatud isikud menetluslikult ebavõrdsesse olukorda, kus menetletaks kaasomandi lõpetamist ainult avaldaja huvidest lähtuvalt. Selline ühe menetluspoole huvide eelistamine kaasomandi lõpetamisel ei ole kooskõlas ka TsMS-is toodud võrdse kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul menetleb Tallinna Linnavaraamet õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni 30. augusti 1993 otsuse nr XXX(toimik nr XXX) alusel endise kinnistul nr XXX asuvad maa tagastamist või kompenseerimist. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik menetleda käesolevat tsiviilasja, kuna vaidluse objektiks olevad asjad on tsiviilkäibest väljas, puudutatud isikud soovivad saada õigusvastaselt võõrandatud tagastatavate kinnistute omanikuks ning käesoleva menetluse jätkamine ei võimaldaks puudutatud isikutel oma menetluslike õigusi avaldajaga võrdselt käsutada. Oluline on siinkohal, et puudutatud isikute vanaisa oli vaidlusaluste hoonete ja kinnistu omanik enne õigusvastaselt võõrandamist, millest avaldaja tahab neid ilma jätta oma kinnisvaraarenduse huvides. Sellest tulenevalt tuleb ära oodata kuni Tallinna linn otsustab (toimik nr XXX) alusel endise kinnistu nr XXX maa tagastamise ja/või kompenseerimise, millega saab käesoleva vaidluse objekt tsiviilkäibe ning tekib seaduslik võimalus kaasomandi lõpetamiseks. Puudutatud isikud paluvad jätta KKOÜ avaldus läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei jäta KKOÜ avaldust läbi vaatamata, siis paluvad puudutatud isikud peatada tsiviilasja nr 2-12-49717 menetlus, kuni Tallinna linn otsustab, endise kinnistu nr XXX maade tagastamise ja/või kompenseerimise, so lõpeb haldusmenetlus, mille objektiks käesoleva vaidluse ese on. 19.03.2013 esitas avaldaja oma seisukoha kohtule. KK Osaühing leiab, et mõlemad esitatud taotlused on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. KK Osaühing puudutatud isikute toodud tõlgendusega ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, mis annaks kohtule õiguse jätta avaldus läbi vaatamata. Kaasomandi lõpetamise küsimuse otsustamine toimub kohtu poolt hagimenetluses. AÕSRS § 12 lg 5 näeb erandina ette kaasomandi lõpetamise hagita menetluses juhul, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud. Seega, kuigi üldjuhul vaadatakse kaasomandi lõpetamise nõue läbi hagilises menetluses, mis toimub täpselt määratletud menetlusreeglite järgi, siis selleks, et lihtsustada olukordi, kus kaasomanike vahelised erimeelsused takistavad maa kinnistamist, on seaduseandja ette näinud hagita menetluse, et kiiremini vastavasisulisi vaidlusi lahendada. Juhindudes puudutatud isikute poolt esitatud väidetest oleksid nad äärmisel juhul võinud tõstatada küsimuse üksnes sellest, kas KK Osaühingu nõue JGPS ́i ja RSS ́i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, kuulub läbivaatamisele hagimenetluses või hagita menetluses. Vastuväide selles osas, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, on aga igal juhul alusetu. Asjaolu, et kaasomanikule on seadusega alati tagatud õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, on tunnustamist leidnud ka Riigikohtu kohtupraktikas. Näiteks on Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4506 märgitud, et „asjaõigusseaduse § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi

lõpetamiseks“. Juhindudes eeltoodust on ekslikud siinkohal puudutatud isikute seisukohad, et antud juhul võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kuna avaldaja õiguste rikkumine ei ole võimalik ja avaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks. Seega kuulub KK Osaühingu avaldus JGPS ́i ja RSS ́i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes läbivaatamisele hagita menetluses. Teiseks tuleb märkida, et alusetu on ka puudutatud isikute alternatiivne nõue peatada menetlus kuni Tallinna linn on otsustanud endise kinnistu nr XXX maade tagastamise ja/või kompenseerimise. TsMS näeb ainukese õigusliku alusena peatada pooleliolev menetlus, siis kui asjas tehtav otsus peaks sõltuma täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Lisaks võib kohus menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust või siis, kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust. Antud juhul ühtegi eeltoodud õiguslikku alust ei esine, mistõttu on põhjendamatu ka taotlus antud tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Ekslik on siinkohal puudutatud isikute seisukoht, et kuni Tallinna Linnavaraamet menetleb endise kinnistu nr XXX maa tagastamist, so maa ei ole kinnistatud, siis ei ole võimalik menetleda käesolevat tsiviilasja, sest vaidluse objektiks olevad XXX asuvad ehitised on tsiviilkäibest väljas. Puudutatud isikud on eeltoodud eksliku seisukoha esitanud seetõttu, et tõenäoliselt on neil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et AÕSRS § 13 lõike 6 kohaselt võib ehitist või selle osa pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006. aasta 1. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Juhindudes eeltoodust puudub alus käesolevas asjas menetluse peatamiseks, sest antud asjas on võimalik teha kohtul lahend, mis on täidetav ja mille tulemus ei ole sõltuvuses ühestki teisest menetlusest. Samuti on antud vaidluse näol tegemist ehitise kaasomanike vahelise vaidlusega, mistõttu on nimetatud ehitistega pooltel õigus omavahel tehinguid teha. Lõpetuseks soovib KK Osaühing märkida, et alusetud ja otsitud on puudutatud isikute esitatud väited selle kohta, et avaldaja ei ole nende suhtes käitunud heas usus. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KK Osaühing on juba avalduses pikalt kirjeldanud, et JGPS ́i ja RSS ́i käitumine ja suhtumine kaasomandis olevasse varasse ja teiste kaasomanike õigustesse ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. KK Osaühingu arvates tuleb eeltoodud asjaolu ilmekalt välja ka puudutatud isikute poolt 09. märtsil 2013 esitatud menetlusdokumendist. Nimetatud menetlusdokumendis on puudutatud isikud korduvalt esitanud seisukohti, kus nende arvates XXX asuva mõisakompleksi hoonete säilitamiseks vajalikud tööd olid põhjendamatud ja ebavajalikud. Esitatud seisukohtadest saab välja lugeda, et JGPS ja RSS ei hooli asjaolust, et muinsuskaitse all olevad hooned hävivad täielikult. Tõenäoliselt on nende ainuke soov omandireformi käigus nn sülle kukkunud vara arvelt võimalikult palju teenida ning selle vara omanikuks olemise jooksul ühtegi kulutust hoonete osas mitte kanda. Elades Eestist eemal, kaugel Kanadas, ei adu

JGPS ja RSS, et omada muinsuskaitse all asuvaid hooneid (suurt mõisakompleksi) tähendab see ka kohustust nimetatud vara hoida ja säilitada. Hoonete korrashoidmiseks ja säilitamiseks tuleb teha investeeringuid. Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et puudutatud isikute emale tagastati vaidlusalused ehitised juba 1994. aastal ning JGPS ja RSS pärisid XXX asuvad ehitised oma emalt 2007. aastal. Seega möödub ehitiste tagastamisest peagi 20 aastat. Nimetatud aja jooksul ei ole JGPS ja RSS ega ka nende ema teinud mitte ühtegi investeeringut XXX asuva hoonetekompleksi korrashoidu ega säilitamisse. Samuti ei ole nad pea 20 aasta jooksul tundnud huvi hoonete seisukorra vastu või näidanud üles initsiatiivi hoonete kordategemise osas. Oluline on siinkohal samuti taaskord rõhutada, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tegi 11. detsembril

kõigile kaasomanikele ettekirjutuse nr. XXX„Ettekirjutus arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all olevate ehitiste avariiohu likvideerimiseks“. Nimetatud ettekirjutusega kohustas amet kõiki XXX hoonete kaasomanikke kuue kuu jooksul likvideerima ehitiste avariiohu, võttes aluseks professor KÕ arvamuse. Ettekirjutuses viidati muinsuskaitseseaduse §-le 16, mille kohaselt on omanik vastutav mälestise säilimise eest ning vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 65 lg-le 1 juhul, kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. Ettekirjutuses oli ka hoiatatud, et kui eelnimetatud tähtajaks ei ole ehitiste avariioht likvideeritud, rakendatakse planeerimis- ja ehitusseaduse § 65 lg 3 alusel asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel sunnivahendina asendustäitmist, mille eeldatav kulu suurus on kolm miljonit Eesti krooni, millele lisandub käibemaks. Ainuke, kes nimetatud ettekirjutuse täitis, oli KK Osaühing, teised kaasomanikud sealhulgas, JGPS ja RSS kulutuste kandmises ei osalenud. Samuti ei nõustunud nad neid kultusi ka vastavalt oma omandiosa suurusele hüvitama, mistõttu esitas KK Osaühing nende vastu maakohtusse 2004 hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-04-1126). Sellele järgnevalt varjasid JGPS ja RSS ennast aastaid ning ei võtnud vastu maakohtu poolt edastatud menetlusposti tsiviilasjas nr 2-04-1126, mis tingis omakorda menetluse venimise. Harju Maakohus sai antud tsiviilasjas nr 2-04-1126 otsuse teha alles 22. jaanuaril 2013. Maakohus rahuldas nimetatud otsusega KK Osaühingu põhinõude JGPS ́i ja RSS ́i vastu täies ulatuses. Ka nimetatud kohtuvaidluses esitasid JGPS ja RSS etteheiteid selles osas, et miks KK Osaühing need kulutused tegi, miks ei vaidlustatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ettekirjutust jne. Ka nimetatud vaidluses kumab üheselt läbi puudutatud isikute seisukoht, et nemad ei pea vajalikuks teha ühtegi kulutust XXX ehitiste säilitamiseks, korrashoiuks ja renoveerimiseks. Ühesõnaga nad ei hooli sellest, kas muinsuskaitse all olevad arhitektuurimälestised säilivad või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei saa kahtlust olla selles, et eeltoodud puudutatud isikute käitumine ja suhtumine kaasomandis olevasse varasse ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Juhindudes eeltoodud faktilistest ja õiguslikest argumentidest ja võttes aluseks viidatud õigusnormid palub avaldaja jätta rahuldamata JGPS ́i ja RSS ́i taotluse, mille palutakse KK Osaühingu avaldus tsiviilasjas nr 2-12-49717 jätta läbi vaatamata. Avaldaja palub jätta rahuldamata JGPS ́i ja RSS ́i alternatiivne taotlus menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-12-49717. 20.03.2013 esitasid puudutatud isikud oma seisukoha kohtule avaldaja 19.03.2013 vastuse osas. Puudutatud isikud esitasid 09.03.2013 oma seisukoha ja taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuna puudutatud isikud ei ole takistanud omandireformimenetlust, mille tõendamiseks vastavad tõendid ka esitati. Avaldus on hagita menetlusse esitatud tuginedes AÕSRS § 12 lg-le 5. Puudutatud isikud esitasidki oma selgitused ja tõendid, mis näitavad, et omandireformimenetlust ei ole takistatud, mistõttu tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Taotluses oli põhjalikult välja toodud asjaolud, miks ei saa avaldust läbi vaadata hagita menetluses.

Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldaja võis esitada avalduse kaasomandi lõpetamiseks hagi asemel tulenevalt soovist hoida kokku riigilõivu pealt. Samuti tuleb välja tuua, et ka oma 19.03.2013 vastuses ei ole avaldaja välja toonud põhjendusi ja selgitusi, mis tõendaks, et puudutatud isikud oleks mingilgi viisil takistanud omandireformimenetlust, mis annaks avaldajale võimaluse AÕSRS § 12 lg 5 alusel esitada hagita avaldus kaasomandi lõpetamiseks. See, et avaldaja on omavoliliselt teinud suuri kulutusi kaasomandile ning puudutatud isikud keelduvad põhjendamatute kulutuste hüvitamisest, ei ole kuidagi seotud omandireformimenetlusega ning selle väidetava takistamisega. Siinkohal tuleb rõhutada, et puudutatud isikud on aktiivselt osalenud omandireformimenetluses, millised tõendid 09.03.2013 vastuse ja taotluste lisana esitati. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta avaldus läbi vaatamata, kuna ei esine asjaolusid, mis võimaldaks kaasomandi lõpetamise nõude menetlust hagita menetluses. Puudutatud isikud on seisukohal, et kuna omandireformimenetlus on lõpuni viimata, siis ei ole ei ole võimalik kohaldada AÕS § 76 lg 1, kuna AÕSRS § 12 lg-le 5 on erinormiks selles osas. Seetõttu on seadusandja näinud ette ainsaks võimaluseks omandireformimenetluse ajal kaasomandi lõpetamiseks vaid juhul, kui üks kaasomanik takistab omandireformimenetlust. Antud juhul selliseid takistusi ei esine puudutatud isikute poolt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik omandireformimenetluse ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕSRS § 13 lg 6 viimase lause kohaselt, kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006. aasta 1. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaasomandis olevad ehitised tsiviilkäibest väljas, kui just kaasomanikud ei tee omavahel tehinguid kaasomandi lõpetamiseks. Antud juhul on puudutatud isikud aktiivselt osalenud omandireformimenetluses, mistõttu ei saa rakendada kaasomandi lõpetamiseks AÕSRS § 12 lg-le 5. Samuti räägib AÕSRS § 13 lg 6 kaasomandi lõppemise alusena tehingute tegemist kaasomanike vahel. Antud kohtuasi ei põhine puudutatud isikute poolsel AÕSRS § 12 lg-le 5 rikkumisel, samuti ei ole puudutatud isikud andnud nõusolekut oma osa võõrandamiseks, mistõttu ei ole võimalik kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist nõuda, kuni omandireformimenetlus on lõpuni viimata ning maad tagastatud õigustatud subjektidele. Muus osas jäävad puudutatud isikud oma 09.03.2013 vastuse ja taotluste juurde.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse kohaselt kuuluvad Tallinna linnas Pirita linnaosas, XXXja Kose tee 9A asuvast riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kantud ehitistest 3/5 mõttelises osas avaldajale, 1/5 mõttelises osas KS ́ile, 1/10 mõttelises osas JGPS ́ile ja 1/10 mõttelises osas RSS ́ile.

Kinnistu nr XXX maa tagastamise nõudeõigus jaguneb kaasomanike vahel järgmiselt: avaldajale kuulub 4/5 mõttelist osa, JGPS ́ile (puudutatud isik) kuulub 1/10 mõttelist osa ja RSS ́ile (puudutatud isik) kuulub 1/10 mõttelist osa. KS ́il maa tagastamise nõudeõigus puudub. Avaldaja on kohtule esitanud puudutatud isikute vastu avalduse kaasomandi lõpetamise nõudes. Avaldaja palub lõpetada puudutatud isikute 2/10 mõttelise (mõlema puudutatud isiku mõttelise osa suurus on 1/10) osa suurune kaasomand Tallinnas Pirita linnaosas XXXja XXXasuvate ehitiste suhtes, andes nimetatud ehitiste 2/10 mõttelise osa omandiõiguse üle avaldajale kohustusega tasuda puudutatud isikutele omandiosa kaotuse eest. Samuti palub avaldaja lõpetada puudutatud isikute 2/10 mõttelise osa suurune kaasomand Tallinnas Pirita linnaosas, endine XXX, endise kinnistu nr XXX suurusega 194 036,96 m2 maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse suhtes loovutades nimetatud nõudeõiguse osa avaldajale kohustusega tasuda puudutatud isikutele omandiosa kaotuse eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 12 lg 5 kohaselt kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Avaldaja leidis avalduses, et AÕSRS § 12 lg 5 annab aluse nõuda kaasomandi lõpetamist nii kaasomandis olevate ehitiste suhtes kui ka omandireformi õigustatud subjektide kaasomandis olevate endise kinnistu maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse suhtes, sest nimetatud sätte eesmärgiks on kõrvaldada takistused maa kinnistamisel kaasomandis olevate ehitiste juurde. Samuti oli avaldaja seisukohal, et kuigi üldjuhul vaadatakse kaasomandi lõpetamise nõue läbi hagilises menetluses, mis toimub täpselt määratletud menetlusreeglite järgi, siis selleks, et lihtsustada olukordi, kus kaasomanike vahelised erimeelsused takistavad maa kinnistamist, on seaduseandja ette näinud hagita menetluse, et kiiremini vastavasisulisi vaidlusi lahendada. Puudutatud isikud olid seisukohal, et käesoleval juhul ei ole avaldaja õiguseid rikutud, kuna puudutatud isikud on aktiivselt osalenud tagastamismenetluses ning seetõttu ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik avaldaja õiguste rikkumine AÕSRS § 12 lg 5 alusel. Kohus märgib esmalt, kaasomandi lõpetamine otsustatakse hagimenetluses tulenevalt AÕS §idest 76 ja 77 (üldnormid), kuid AÕSRS § 12 lg 5 näeb ette erandi, mille kohaselt võib kaasomandi lõpetamise küsimuse lahendada ka hagita menetluses. Seega on AÕSRS § 12 lg 5 näol tegemist erinormiga. AÕSRS § 12 lg 5 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised kumulatiivsed eeldused: 1) ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja

2) maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist. Kui eelpool nimetatud tingimused on täidetud, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Käesolevas lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas mõni ehitise kaasomanikest ei ole teinud maa tagastamiseks või maa erastamise vajalikke toiminguid ja kas maa tagastamine või erastamine oli seetõttu oluliselt raskendatud. Puudutatud isikud on volitanud ennast tagastamismenetluses esindama TK ́e, kes kirjutas 19.03.2008 Tallinna Maa-Ametile, millele Tallinna Maa-Amet vastas 19.03.2008 (kd II, tl 108109), mis puudutas endise kinnistu XXX piires maa riigi omandisse jätmist. TK esitas 02.05.2008 Tallinna Maa-Ametile taotluse nõudeõiguse pärimise tähtaja ennistamiseks (kd II, tl 110-112). Tallinna Maa-Amet vastas eeltoodud taotlusele 03.06.2008 (kd II, tl 113). Tallinna Maa-Amet edastas 18.11.2008 (kd II, tl 114) puudutatud isikute esindajale Tallinna Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr XXX,XXX ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ja sihtotstarbe määramine ning arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta. TK esitas 16.08.2011 Tallinna Linnavaraametile kirja maa tagastamise menetluse jätkamise kohta, milles nõudis, et jätkataks maa tagastamise menetlusega ning tagastataks subjektidele endise kinnistu nr XXX koosseisu kuuluv maa võimalikult endistes piirides. Tallinna Linnavaraamet vastas oma 13.09.2011 kirjaga menetluse venimise kohta, et käesoleval ajal on koostamisel asendiplaan, millega määratakse munitsipaalomandisse taotletava maa piirid ja suurus. Pärast terviseradade asendiplaani koostamist edastatakse piiriettepanek tutvumiseks (kd II, lk 115). TK kirjutas oma 03.11.2011 kirjas Tallinna Linnavaraametile, et maa tagastamisega põhjendamatu viivitamisega rikutakse õigustatud subjektide põhiõigusi menetlusele ja korraldusele. Tallinna Linnavaraamet vastas puudutatud isikute esindajale 05.12.2011, milles paluti tulla piiriprotokollide allkirjastamisele (kd II, tl 116). Samuti osalesid pooled aktiivselt halduskohtumenetluses (haldusasi nr 3-08-2620), mille eesmärgiks oli Kaitseministri 11.12.2008 käskkirja nr XXX tühistamine osas, millega jäetakse riigi omandisse XXXja XXX maaüksused (kd II, tl 83-103). Kohus on seisukohal, et puudutatud isikud on pidevalt, aktiivselt ja järjekindlalt osalenud tagastamismenetluses ning teinud kõik endast oleneva, et omandireform saaks lõpule viidud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud AÕSRS § 12 lg 5 tingimused, millest tulenevalt saaks avaldaja nõuda kaasomandi lõpetamist. Mis puudutab mõisahoonete renoveerimisel tehtud kulutuste hüvitamist, siis nimetatud nõue on lahendamisel teises tsiviilasjas (2-04-1126). Kohus leiab, et kuivõrd puudutatud isikud on järjepidevalt osalenud endise kinnistu nr XXX tagastamisel, siis ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millest tulenevalt tuleb avaldaja avaldus jätta läbi vaatamata. Kuna kohus jättis avalduse läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta puudutatud isikute menetluse peatamise taotluse osas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.