2.Määrata kindlaks XXX XXXOÜ (pankrotis) poolt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 10 678,37 eurot.
3.Menetluskuludest summas 10 678,37 eurot mõista välja 8 500 eurot hageja poolt menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 8 500 euro suuruse tagatise arvelt XXX kasuks.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda 29.06.2011 ja 30.06.2011 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023351803 (viitenumber 3100057358) XXXOÜ (pankrotis) poolt tagatisena kokku tasutud 8 500 arvelt 8 500 eurot XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.
5.Mõista välja XXXOÜ-lt (pankrotis) XXX kasuks menetluskulud tagatist ületavas osas summas 2 178,37 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
2-10-47420
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited
1.Harju Maakohus rahuldas 23.12.2011 otsusega XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase hagi XXX vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks ning määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Tallinna Ringkonnakohus 19.06.2012 otsusega tühistas Harju Maakohtu 23.12.2011 otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega muuhulgas jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 98 % XXXOÜ (pankrotis) kanda ja 2% XXX kanda. Riigikohus jättis 16.01.2013 määrusega kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 22.05.2012 määrusele menetlusse võtmata, seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 16.01.2013.
2.14.02.2013 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses on kostja menetluskuludeks 10 896,30 eurot, mis koosneb õigusabikuludest summas 9 432 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivust 1 464,30 eurot. Kostja palub kohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus 10 896,30 x 0,98 = 10 678,37 eurot, s.o 98% kostja menetluskuludest. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-47420 ning et XXX ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arve ja selle spetsifikatsiooni ärakiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
3.01.03.2013 kohtumäärusega edastas kohus kostja avalduse koos lisadega XXXOÜ pankrotihaldurile. Vastuväidete ja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks andis kohus hagejale 7-päevase tähtaja. Pankrotihaldur kinnitas dokumentide kättesaamist 04.03.2013.
4.11.03.2013.a esitas XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur kostja avaldusele vastuväited. Hageja ei vaidlusta kostja tasutud riigilõivu, kuid vaidleb vastu õigusabikulule. Kostja ei ole tõendanud taotlusele lisatud ja õigusabikulude kandmise tõendiks oleva 14.02.2013.a arve tasumist, so reaalselt õigusabikulu summas 9 432 euro kandmist. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja XXX oleks kõnesoleva Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ 14.02.2013.a arve summas 9 432 eurot kätte saanud ja aktsepteerinud. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et kostja XXX on kiitnud heaks nimetatud 14.02.13 arve lisaks olevas spetsifikatsioonis märgitud mahus õigusteenuse osutamise. Käesoleval juhul on taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kostja XXX lepingulise esindaja poolt samal päeval, kui on koostatud taotlusele lisatud õigusabi teenuse arve koos spetsifikatsiooniga. Seega on hageja hinnangul tegemist õigusabikulude näol eelkõige kostja lepingulise esindaja nägemusega ning puudub teadmine selle kohta kas kostja ise on aktsepteerinud 14.02.2013.a arve järgses mahus õigusteenuse saamist või mitte. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja õigusabikulude nõue tervikuna ei ole tõendatud ega põhjendatud.
5.Juhul kui kohus leiab, et õigusabikulude põhjendatuse hindamise seisukohast ei oma tähtsust õigusabikulu reaalse kandmise fakt ja isegi kostja XXX kinnitus õigusabikulu arve aluseks olevas spetsifikatsioonis nimetatud mahus õigusabiteenuse saamise kohta, siis alternatiivse vastuväitena vaidlustab hageja õigusabikulud osaliselt summas 5 000 eurot (koos käibemaksuga) ja aktsepteerib õigusabikulusid summas 4 432 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka ja aeganõudva vaidlusega, ning et asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud kostja kohtuvälised kulud
2-10-47420
(lepingulise esindaja kulud, õigusabi) käesolevas tsiviilasjas maksimaalselt summas 4 000 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on rõhutanud, et on oluline, et lõppkokkuvõttes vastab väljamõistetud menetluskulu tavapärasele ja mõistlikule töömahule (3-2-1-143-07, 3-2-1-6605, 3-2-1-85-05, 3-2-1-153-04).
6.Oluline on märkida, et hageja on püüdnud sõlmida kostjaga kohtuvälist kompromissi menetluskulude küsimuses juba vahetult pärast Tallinna Ringkonnakohtu lahendi jõustumist. Hagejale teadmata põhjusel on kostja taganenud esialgsest arvamusest lahendada menetluskulude küsimus kokkuleppel, kuigi nimetatu oleks mõlema poole huvides, sest menetluskulude küsimuse lahendamise järgselt on võimalik lõpetada XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Oma menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud. Kostja seisukoht hageja vastuväidetele
7.Kostja esindaja 11.04.2013 esitatud vastuses hageja vastuväidetele on märgitud, et TsMS ei nõua, et kostja peaks menetluskulude taotluses esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud. XXX on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS ei nõua, et menetlusosaline peaks esitama menetluskulude taotluse kinnituse esindaja õigusabikulude arve kättesaamise ja aktsepteerimise kohta. XXX on esitanud kohtule nii arve kui spetsifikatsiooni, kus nähtub õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud, mistõttu nimetatud menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista. Hageja ei ole vaidlustanud ühtegi menetlustoimingut ning selleks õigusabi osutamisele kulunud aega. Käesoleva vaidluse näol oli tegemist väga keerulise ning faktirohke vaidlusega, mida kinnitab ka see, et asjas peeti rohkelt kohtuistungeid ning kuulati üle mitmeid tunnistajaid. Käesolev vaidlus oli ka õiguslikult keeruline, mida tõendab see, et kui Harju Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis Tallinna Ringkonnakohus jättis hagi 98% ulatuses rahuldamata. Kostja tegi veel Tallinna Ringkonnakohtus hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis oleks olnud hagejale soodsam kui jõustunud lahend, on põhjendatud taotletud menetluskulude väljamõistmine. Hageja kompromissettepanekut ei aktsepteerinud. Kostja jääb oma avalduse esitatud taotluse juurde. Kohtu seisukohad
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 16.01.2013.a jõustus käesolevas tsiviilasjas 19.06.2012 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega muuhulgas jäeti maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 98 % XXXOÜ (pankrotis) kanda ja 2% XXX kanda. Kostja esindaja esitas 14.02.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arve ja selle spetsifikatsiooni ärakiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Spetsifikatsioonis on näidatud esindaja õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
10.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on
2-10-47420
kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud ja tasutud riigilõiv menetluskulud. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tasumine on tõendatud kostja avaldusele lisatud maksekorraldusega. Seega on riigilõivu hüvitamine kostjale hageja poolt summas 1 435,01 eurot (s.o 98% tasutud riigilõivust 1 464,30 eurot) põhjendatud.
11.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 28.09.2010, tuleb vastavalt Riigikohtu 14.10.2013.a määruse nr 3-2-1-107-13 p-s 14 väljendatud seisukohale menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 esimese lause redaktsioonist, mille kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 9 243,36 eurot (s.o 98% kostjal tekkinud õigusabikuludest 9432 eurost). Nähtuvalt arve spetsifikatsioonist sai kostja õigusabi 65,5 tunni ulatuses. Kulud on tõendatud kohtule esitatud arve ja selle spetsifikatsiooniga, millises on näidatud esindaja tööd ja neile kulunud aeg. Kuivõrd õigusabikulude kogusumma oli 9 432 eurot (koos käibemaksuga) ja õigusabi osutati 65,5 tunni ulatuses, oli kostja esindaja tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga).
13.Hageja ei ole vaidlustanud kostja menetluskulusid riigilõivu osas. Hageja leiab aga, et kostja ei ole tõendanud õigusabikulude tasumist, samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja oleks kõnesoleva Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ 14.02.2013.a arve summas 9 432 eurot kätte saanud ja aktsepteerinud ning spetsifikatsioonis märgitud mahus õigusteenuse osutamise aktsepteerinud. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja õigusabikulude nõue tervikuna ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hageja vaidlustab õigusabikulud osaliselt summas 5 000 eurot (koos käibemaksuga) ja aktsepteerib õigusabikulusid summas 4 432 eurot (koos käibemaksuga).
14.Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega, kuna esitatud vastuväited ei põhine seadusel. Kostja esindaja 11.04.2013 esitatud vastuses on vastuväidetele antud ammendavad, seadusest ja kohtupraktikast lähtuvad selgitused esmalt selle kohta, et TsMS ei nõua tõendite esitamist selle kohta, et menetluskulud on kantud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, näiteks 08.12.2009.a lahendis nr 3-2-1-142-09, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud (vt ka RK määruse nr 3-2-1-43-10 p 18). Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkuse osas on Riigikohus 30.03.2011.a lahendis nr 3-2-1-16-11 täpsustanud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Riigikohtu samasugust seisukohta on väljendatud ka nt määruste nr 3-2-1-112-09 punktis 15 ja nr 3-2-1-43-10 punktis 18.
15.Seega ei nõua seadus ega ka kohtupraktika, et menetlusosaline peaks esitama menetluskulude taotluse kinnituse esindaja õigusabikulude arve kättesaamise ja aktsepteerimise kohta. XXX on esitanud kohtule nii arve kui spetsifikatsiooni, kus nähtub õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega, mida kohtul ei ole alust kahtluse alla seada. Seega on kostja avaldus seadusega vastavuses ja kohtul on võimalik spetsifikatsioonis toodud kulusid toimiku materjalide põhja kontrollida ja hinnata.
16.Hageja on vaidlustanud õigusabikulud osaliselt summas 5 000 eurot. Samas ei ole ta
2-10-47420
vaidlustanud ühegi menetlustoimingu ning selle ajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Hageja on esitanud just sellesisulise vastuväite, kuid välja on toomata, miks peaks õigusteenuse eest tasutud summasid vähendama. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millele lisatud arvetelt nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht.
17.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast ja toimiku materjalidest on kostja esindaja antud tsiviilasjas koostanud järgmised menetlusdokumendid: - vastus hagiavaldusele (I kd, tl 142 – 181, sisuline pikkus ca 7 lehekülge), taotlus tähtaja pikendamiseks (I kd, tl 136 – 138, 0,5 lk), taotlus täiendavate tõendite esitamiseks (II kd, tl 3 – 62, sisuline pikkus ca 7 lehekülge 1,5 lk), seisukoht hageja 25.05.11.a menetlusdokumendi suhtes (IV kd, tl 14 – 20, sisuline pikkus 4,5 lk), teesid kohtulikeks vaidlusteks (IV kd, tl 150 – 158, sisuline pikkus 7 lk), repliik kohtukõne teesidele (IV kd, tl 178 – 186, 4,5 lk), apellatsioonkaebus (V kd, tl 1 – 15, sisuline pikkus 12,5 lk), menetlusabi avaldus (V kd, tl 133 – 140, 2 sisuline pikkus 0,5 lk). Menetlusdokumentide koostamisele on esindajal kulunud kokku 36,6 tundi.
18.Lisaks on kostja esindajal tulnud analüüsida mitmeid menetlusdokumente, millistest paljud olid väga mahukad, ja nende lisasid (hagiavaldus koos lisadega I kd, tl 4 – 116; hageja taotlused ja täiendavad seisukohad II kd tl 66 – 69 ja tl 75 – 91; IV kd tl 8 – 10; hageja täiendavad tõendid IV kd, tl 34 - 74; Maanteeameti esitatud tõendid IV kd, tl 84 – 111). Samuti tuli esindajal valmistuda ja osaleda kohtuistungitel, milliseid toimus maakohtu menetluses kolm ja ringkonnakohtus üks. Peale selle on vastavalt spetsifikatsioonile toimunud mitmeid kostja esindaja nõupidamisi ja suhtlust kliendiga, kolmel korral läbirääkimisi pankrotihalduriga kompromissi teemal. -3336
19.Kohus, analüüsinud kostja lepingulise esindaja kulusid, leiab, et need on täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjale hageja poolt hüvitamisele. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult. Kuivõrd XXX füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi taotleda, on põhjendatud temale ka käibemaksu hüvitamine.
20.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel tuleb arvestada ka sissenõudmise piirmäära. Nimetatud piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal (28.09.2010) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 95 867,48 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 95 867,48 eurot kohta käiva piirmääraga 19 200 eurot. Kostja esindaja kulud jäävad tunduvalt alla kehtestatud piirmäära.
21.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus rahuldada ja hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 98% kostja menetluskuludest, s.o 10 678,37 eurot, millest 1 435,01 eurot on riigilõiv ja 9 243,36 on õigusabikulud.
22.Hagejalt käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludest 10 678,37 eurot tuleb mõista välja hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 8 500 euro suuruse tagatise arvelt ning tagatist ületav summa 2 178,37 eurot mõista välja hagejalt. Hageja on palunud tagatise arvelt tasutava summa kanda XXX kontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank.
23.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude
2-10-47420
kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.