lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-12545/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-12545/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1130
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 20. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-25-12545

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.Y vastu 2384 euro 7 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

3290 eurot 95 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja Marie Tsine Kostja T.Y (isikukood XXX, elukoht XXX, , XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta B2 Impact OÜ 01.08.2025 hagi T.Y vastu 2384 euro 7 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus kuulutas 02.04.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-4707 välja T.Y pankroti 02.04.2026 kell 13:00 ning algatas kohustustest vabastamise menetluse.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 hagi T.Y (kostja) vastu, milles palus kostjat hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2384 eurot 7 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt Multitude Bank (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 25.10.2023 tarbijakrediidilepingu nr 742417 (leping), mille järgi sai kostja laenulimiiti 2500 eurot, tavapärase kasutamise eesmärgil. Kostja kasutas laenulimiiti kokku summas 2628 eurot, saades krediidiandjalt väljamaksed 25.10.2023 summas 1099 eurot, 21.11.2023 summas 1000 eurot, 25.11.2023 summas 401 eurot ja 20.01.2024 summas 128 eurot. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 41,35% aastas, kostja kohustus krediidi tagastama igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 50,16% aastas. Hageja selgituste kohaselt järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega (dtl 8–9), kui ta tegi enne lepingu sõlmimist kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kostja Swedbank AS konto väljavõtete alusel (dtl 49–72). Krediidiandja kontrollis kosja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas (dtl 73–74), et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, tuginedes kosja esitatud andmetele, kostja pangakonto väljavõtetele ja kostja aktiivsete maksehäirete puudumisele. Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust makset 25.07.2024, 25.08.2024, 25.09.2024 ja ka 25.10.2024 tasumata. Krediidiandja edastas 08.10.2024 kostjale lepingurikkumise tõttu tema e-posti aadressile teate milles hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu 14 päeva jooksul võlgnevust 411 eurot 48 senti, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu
15.päeval teate saatmisest üles VÕS 416 lg 1 kohaselt. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja täiendava tähtaja möödumisel 23.10.2024 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas 05.11.2024 oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati e-kirjaga nõude loovutamisest hagejale 05.11.2024. Hageja edastas kostja kodusele aadressile ja e-posti aadressile 05.11.2024 nõudekirja, 19.11.2024 pretensiooni ja 18.12.2024 hagihoiatuse. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja selgitas, et lepingu kehtivuse ajal väljastas krediidiandja kostjale krediiti 2628 eurot ja kostja tagastas sellest 720 eurot 97 senti, millest 128 eurot 93 senti arvestati põhinõude katteks. Inkassomenetluses tasus kostja 150 eurot, millest 115 eurot arvestab hageja põhinõude katteks. Seega on kostja põhivõlg 2384 eurot 7 senti (2628–128,93–115). Kostja ei ole tasunud intressi 10.07.2024–23.10.2024 osamaksete eest, intress on arvutatud igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt, intressimääraga 41,35% aastas. Kostja tagasimaksetest krediidiandjale arvestati intressi katteks 536 eurot 17 senti. Kostja ei ole tasunud viivist 20.12.2024–01.08.2025, viivitusintress on võrdne lepingus ette nähtud intressimääraga 41,35% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga 01.08.2025 on viivis 607 eurot 7 senti. Hageja palub kostjat välja mõista:  põhivõlg 2384 eurot 7 senti 

intress 299 eurot 28 senti



viivis 607 eurot 7 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 20.12.2024–01.08.2025 2

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 420 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2.Tartu Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 24.09.2025 e-posti aadressile XXX. Kohus vestles kostjaga telefonis 11.09.2025, kostja helistas tagasi numbrilt XXX ning kinnitas, et tema eposti aadress on XXX (dtl 84). Kostja märkis 11.09.2025 telefonikõnes, et esitab võib-olla maksejõuetuse avalduse. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kostja maksejõuetusavaldust esitanud. Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 15.10.2025, kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata.
3.Tartu Maakohus kuulutas 02.04.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-4707 välja kostja pankroti 02.04.2026 kell 13:00. Kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse. Menetlusosalistele toimetati pankrotimäärus kätte 02.04.2026. Menetlusosalistel oli võimalik esitada pankrotimääruse peale määruuskaebus 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 17.04.2026. Menetlusosalised pankrotimääruse peale määruskaebust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus märgib, et käesolevas asjas algas kohtumenetlus 01.08.2025 ehk enne kostja pankroti väljakuulutamist 02.04.2026, hagi ese on varaline nõue kostja vastu ning kohus ei ole praeguses asjas otsust veel teinud. PankrS § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit. Pankrotivõlausaldajad võivad PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses, nagu on selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2). Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 423 lg 3, FIMS § 43 ja PankrS § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise tõttu.
5.Kohus jätab PankrS § 431 lg 3 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbi vaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja saab riigilõivu tagasisaamiseks esitada taotluse Tartu Maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb ära näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja