OÜ KL Consult Õigusbüroo hagi Inna Kogeri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 864,65 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. mai 2013.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KL Consult Õigusbüroo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ KL Consult Õigusbüroo (RK: 10243887); volitatud esindaja Karina Kukkes Vastustaja (kostja): Inna Koger (IK: XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. mai 2013 otsus osas, millega maakohus jättis OÜ KL Consult Õigusbüroo hagi Inna Kogeri vastu rahuldamata põhinõude 162 eurot (sh käibemaks 72 eurot) ja viivise 162 eurot väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Inna Kogerilt OÜ KL Consult Õigusbüroo kasuks välja täiendavalt 324,00 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 90 eurot, käibemaks 72 eurot ja viivis 162,00 eurot.
4.1.Rahuldada OÜ KL Consult Õigusbüroo hagi Inna Kogeri vastu osaliselt.
4.2.Mõista Inna Kogerilt OÜ KL Consult Õigusbüroo kasuks välja põhivõlgnevus summas 433,86 eurot (nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 86 senti) (koos käibemaksuga);
4.3.Mõista Inna Kogerilt OÜ KL Consult Õigusbüroo kasuks välja viivis summas 433,86 eurot (nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 86 senti).
5.OÜ KL Consult Õigusbüroo apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus tasutud riigilõiv jätta 61,6% ulatuses kostja kanda ja 38,4% ulatuses hageja kanda. Muud maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda;
2.Ringkonnakohtus tasututud riigilõiv jätta 37,5% ulatuses vastustaja kanda ja 62,5% ulatuses apellandi kanda. Muud ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ KL Consult Õigusbüroo (hageja) esitas kohtusse hagi Inna Kogeri (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. augustil 2012 käsunduslepingu nr 01082012, mille kohaselt kohustus hageja esindama kostjat tsiviilasjades kohtus ja kohtuväliselt, sh AS-i Eurowest pankrotimenetluses. Töö tasuna leppisid pooled kokku 90 eurot/tund (käibemaksuta). Hageja koostas kostja huvides nõudeavalduse AS-i Eurowest (pankrotis) pankrotimenetluses, saates selle koos lisadega 4. augustil 2012 AS-i Eurowest pankrotihaldurile. Hageja esitas 8. augustil 2012 kostjale tehtud töö eest arve-saatelehe nr M-82 summas 704,23 eurot maksetähtajaga 14. august 2012. Kostja arvet ei tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 704,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 320,42 eurot ja jooksva viivise alates 14. novembrist 2012. Hageja piiras viivisenõude ulatuse põhivõlgnevusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja tunnistas hageja nõuet vaid kolme töötunni tasu ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt jääb arusaamatuks, miks on formaalse nõudeavalduse koostamisele kulutatud nii kaua aega. AS-le Eurowest (pankrotis) raamatupidamisteenust osutav Raneli OÜ saatis kõik summad ja selgitused õigusbüroole. Hiljem, kui AS-i Eurowest pankrotihaldur esitas nõude Töötukassale, osutus hageja poolt esitatud summa ikkagi valeks ja OÜ Raneli pidi kogu töö ise uuesti tegema. Raamatupidamise ettevõtte Raneli OÜ andmetel võtab korrektse nõude vormistamine aega 1,5-2
tundi. Pankrotihaldur ei muutnud summasid ning on arusaamatu, miks peaks õigusbüroo seadma kahtluse alla raamatupidaja poolt esitatud andmed. Kostja ei palunud, et õigusbüroo suhtleks raamatupidamisega, ta palus, et esitatakse nõue pankrotimenetluses. Raamatupidamine esitas seitse nõuet ja ajakulu ühe nõude esitamiseks oli 1,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja seletusest nähtuvalt on antud asjas mõistlik menetluskulu kolm tundi lähtudes nõudeavaldusest. Nõude täpsustamiseks ja päringute tegemiseks kulus kaks tundi ning dokumendi koostamiseks mitte rohkem kui üks tund. Käsunduslepingu kohaselt kui käsundi maht suureneb, siis lepitakse selles kokku eraldi. Sellist kokkulepet poolte vahel ei ole.
3.Hageja täiendavate seisukohtade ja kohtuistungil esitatud täpsustuste kohaselt ei olnud tegemist formaalse palganõude esitamisega pankrotimenetluses. Kostja nõue AS-i Eurowest pankrotimenetluses oli ebaselge ning komplitseeritud. Kostjal oli kombeks oma töötasu numbreid korduvalt ümber kujundada. Raamatupidaja üritas midagi selgitada, aga see oli väga raske ning mõistlikult põhjendatavate numbrite selekteerimine võttis arvatust kordades enam aega. Seda tõendab ka mahukas kirjavahetus. Maksu-ja Tolliametile deklareeritud ja kostjale väljamakstud summad olid erinevad.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 2. mai 2013 otsusega haginõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 271,86 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 231,08 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja viivise alates 3. maist 2013 summas 0,5% päevas põhinõudelt, s.o. 271,86 eurot, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 40,78 eurot. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hageja poolt kostjale esitatud arvel näidatud töötundide arv vastab kokkulepitud ja tehtud töö mahule. Arvesaatelehest nr M-82 (tl 10) nähtub, et hageja on kulutanud nõudeavalduse asjaolude kontrolli päringuks ja summade täpsustamiseks kaks tundi, korduvpäringute tegemiseks raamatupidajale ja analüüsiks 3,5 tundi, nõudeavalduse lõplikuks vormistuseks 1 tund, kokku 6,5 tundi. Samuti on arves märgitud e-tähtkirja saatekuluna 0,99 eurot ja tähtkirja saatekuluna 0,87 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu (tl 7) sõnastusest, kus on märgitud, et juhul, kui volinikust sõltumatutel asjaoludel käsundi ulatuse maht suureneb, lepivad pooled eraldi täiendavas tasus kokku. Kohus leidis, et kui käsundi täitmisel selgus, et on vaja teha toiminguid, mis võivad suurendada kostja kulusid (antud juhul päringute tegemine raamatupidamisele ja nende andmete analüüs 3,5 tunni ulatuses), siis oleks hageja pidanud kostjat nendest asjaoludest teavitama. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat teavitanud, kohtule esitatud ei ole. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja hageja poolt tehtud töö sisu ja mahtu, on mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks osutatud õigusabi eest kolm tundi. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks osutatud õigusabi eest 270 eurot (3x90). Kuna kostja ei ole vastu vaielnud arvel näidatud tähtkirja saatekuludele 0,99 eurot ja 0,87 eurot, siis kuuluvad vastavad saatekulud summas 1,86 eurot kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist alates 14. novembrist 2012. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt summas 271,86 eurot, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele lepingujärgne viivis alates 14. novembrist 2012 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 170 päeva eest summas 231,08 eurot (271,86x0,5/100x170). Kuna hageja on oma viivise nõuet piiranud põhinõudega, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 3. maist 2013 põhisummalt 271,86 eurolt 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui 40,78 eurot (271,86 – 231,08).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ KL Consult Õigusbüroo esitas Tartu Maakohtu 2. mai 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses ja apellandi täiendavates seisukohtades esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 624 lg-t 1. Samuti on maakohus ebaõigesti viidanud ka pooltevahelisele lepingule, mille punkti „tasu“ kohaselt juhul kui volinikust sõltumatutel asjaoludel käsundi ulatuse maht suureneb, lepivad poole eraldi täiendavas tasus kokku. Maakohtu otsusest ei selgu, millega võrreldes on käsundi ulatuse maht suurenenud. Viidatud lepingusätte kohaldamine eeldaks pooltevahelist kokkulepet käsundi mahu osas, mida käesoleval juhul maakohus tuvastanud ei ole; 2) on kohus jätnud mitmed hageja esitatud tõendid tähelepanuta. Tõendamaks, et arvel näidatud töötundide arv vastas teostatud töö mahule, esitas hageja hulgaliselt tõendeid: nõudeavalduse, mahuka e-kirjavahetuse kostja ja nõudeavalduse koostanud hageja esindaja M. Leisi vahel ning AS Eurowest (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise) protokolli. E-kirjavahetusega soovis hageja tõendada, et tegemist ei olnud üksnes formaalse nõudeavalduse koostamisega. Kostja nõue oli ebaselge ning komplitseeritud, kuna kostjal oli kombeks oma töötasu numbreid ümber kujundada. AS-i Eurowest võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise) protokolliga soovis hageja tõendada, et nõudeavalduses toodud summa oli korrektne; 3) taotles hageja nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka jooksva viivise väljamõistmist alates 14. novembrist 2012. Maakohus on märkinud, et hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 14. novembrist 2012 ega ole teinud otsust hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas; 4) pole maakohus arvestanud asjaoluga, et hageja on käibemaksukohustuslane. Isegi kui lähtuda asjaolust, et tasumisele kuulub vaid kolme töötunni maksumus, peaks kostjalt välja mõistetud summa olema 3 x 90 x 1, 2 = 324 eurot; 5) peaks ringkonnakohus menetluskulude jagamisel arvestama, et apellant pidas ringkonnakohtu poolt esitatud kompromissettepanekut põhjendatuks ja mõistlikuks ning esitas samasuguse ettepaneku ka vastaspoolele. Vastustaja esindaja jättis aga apellandi poolt korduvalt saadetud e-kirjad tähelepanuta. Esimene vastus saabus kohtu poolt määratud viimasel päeval kell 16.28 ehk praktiliselt tööpäeva lõpus ettepanekuga, millega ei olnud võimalik nõustuda.
6.I. Koger vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti kohaldanud VÕS § 624 lg-t 1. Vaidlusaluse 3,5 töötunni puhul on ilmselgelt tegemist käsundi täitmisel olulise asjaoluga. Apellant ei teavitanud vastustajat, et apellandi poolt tehtud nõudevalduse asjaolude kontrolliks ja summade täpsustamiseks kulunud 2 t ei olnud piisav. Korduvpäringutest raamatupidajale ja nende analüüsist ei olnud vastustaja teadlik. Kui käsundi täitmisel selgus, et on vaja teha toiminguid, mis võivad suurendada kostja kulusid, siis oleks hageja pidanud kostjat nendest asjaoludest teavitama. Seetõttu ei olnud kohtul ka vajadust hinnata nimetatud töömahu osas ka tõendeid, millega hageja soovis tõendada täiendavat töömahtu ja ajakulu; 2) on alusetu ja põhjendamatu kostja väide, et kohus on jätnud õigusteenuse eest vastavalt lepingu p-le 4 lisamata käibemaksu ja välja mõistnud vaid 90 eurot töötunni kohta. Hageja poolt
esitatud hagis ja käsunduslepingu p-s 4 tasu määraks oli apellandi ja vastustaja vahel kokku lepitud 90 eurot tunni kohta; 3) on maakohus viivised õigesti välja mõistnud põhinõude summas, kuivõrd hageja piiras hagis viivise nõude põhinõude suurusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 2. mai 2013 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis OÜ KL Consult hagi Inna Kogeri vastu rahuldamata 864,65 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel ise asjas uue otsuse, millega mõistab I. Kogerilt OÜ KL Consult kasuks täiendavalt välja 324,00 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 90 eurot, käibemaks 72 eurot ja viivis 162,00 eurot. Seega kogusummas mõistab ringkonnakohus I. Kogerilt välja põhivõlgnevuse summas 433,86 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise summas 433,86 eurot. Ringkonnakohus rahuldab ka apellandi taotluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ja muudab menetluskulude jaotust. Vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et apellant ja vastustaja sõlmisid 1. augustil 2012 käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus apellant koostama vastustajale nõudeavalduse AS-i Eurowest pankrotimenetluses. Apellandi poolt vastustajale käsundi täitmise eest esitatud arve kohaselt peaks vastustaja tasuma apellandile 704,23 eurot, millest töötasu 6,5 töötunni eest on 586,86 eurot, saatekulud 1,86 eurot ja käibemaks 117,37 eurot. Vastustaja on nõustunud tasuma apellandile kolme töötunni eest 270 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus vaatab asja läbi vastavalt hageja apellatsioonkaebuse ulatusele. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et apellant peab vastustajale tasuma kolme töötunni eest 270 eurot ning tähtkirja ja e-tähtkirja saatekulud summas 1,86 eurot. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas apellandi tasunõue on põhjendatud ka ülejäänud 3,5 tunni ulatuses, kas töötunni hinnale lisandub ka käibemaks ja viiviste arvestusperioodi üle.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud hageja, tehes korduvpäringuid ja selgitades välja nõudeavalduse aluseks olevaid andmeid, käsundi mahtu ega piire. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Ringkonnakohus leiab, et nõudeavalduse aluseks olevate arvandmete ebatäpsuste avastamisel peab majandus- ja kutsetegevuses nõudeavaldust koostav käsundisaaja VÕS § 620 nõuete täitmiseks käsundiandjat avastatud ebatäpsustest informeerima. Korduvpäringud ja kirjavahetus asjaolude täpsustamiseks olid vajalikud selleks, et apellant saaks nõudeavalduse koostamisel tugineda õigetele ja täpsetele andmetele. Juhul, kui apellant ei oleks korduvaid täpsustusi ja päringuid teinud, oleks nõudeavaldus osutunud ebaõigeks. Ebatäpsete andmetega nõudeavaldusele oleks AS Eurowest pankrotihaldur või teised võlausaldaja saanud esitanud vastuväite ning see oleks võinud kaasa tuua vastustaja nõude tunnustamata jätmise pankrotimenetluses. Seega on kirjavahetusega (tlk 50-68 ja 71-94) tõendatud, et käsundi professionaalsel tasemel ja keskmistele kutseoskustele vastavaks täitmiseks oli hagejal vajalik teha täiendavaid päringuid ning täiendavalt konsulteerida raamatupidaja E. S. ja I. Kogeri endaga.
10.Iseenesest on õige apellandi väide, et maakohus pole VÕS § 624 lg 1 kohaldamisel põhjendanud, millega võrreldes on käsundi maht suurenenud. Pooled ei olnud käsunduslepingus ega muul viisil kokku leppinud vastustaja nõudeavalduse koostamise hinnas ega töötundide arvus, vaid nimetatud teenuse eest pidi vastustaja tasuma apellandile tunnitasu põhimõttel kokku
lepitud tariifi alusel. VÕS § 27 lg 1 kohaselt kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Seega peab ringkonnakohus hindama, mitu töötundi oli käsundi (võlausaldaja nõudeavalduse koostamine pankrotimenetluses) täitmiseks mõistlik ja põhjendatud ning samas ka tõendatud ajakulu.
11.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on jätnud apellandi esitatud e-kirjad tõenditena hindamata ja analüüsimata. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 kolmandast ja neljandast lausest tulenevat kohustust anda hinnang kõigile asjas esitatud tõenditele. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mille tõttu on maakohus jõudnud osaliselt ebaõige lõppjärelduseni.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et nõudeavalduse koostamisega seotud kirjavahetus apellandi juhataja M. Leisi, vastustaja I. Kogeri ja raamatupidaja E. S. vahel on alanud kolmapäeval, 1. augustil 2012 ning kestnud pühapäeva, 5. augustini 2012. Nõudeavalduse aluseks olevate summade suuruse väljaselgitamisel on M. Leisi ja raamatupidaja E. S. vahel olnud tihe koostöö (tlk 83-84, 93, 73). M. Leis on korduvalt esitanud täpsustavaid päringuid, selgitanud olukorda ja teinud mitmeid ettepanekuid nõude formuleeringu osas. M. Leis on ajavahemikul 1. - 3. august korduvalt juhtinud raamatupidaja tähelepanu nõude aluseks olevate numbrite ebatäpsustele ja vajadusele esitada täpsustavaid andmeid ja dokumente (tlk 51, 50, 6061, 83, 87-88). Samuti tunnistab raamatupidaja 2. ja 3. augusti e-kirjades, et M. Leisile esitatud numbrites oli eksimusi. Nt „Puhkuse arvestus ei olnud õige. Nüüd uus. Seega natuke muutus ka koond ja võla number“ (tlk 54); „seega need eelnevad summad on lähtuvalt brutost ja seega vist valed (tlk 87)“ ja „Inna tehtud tõend on arvestuslike numbrite järgi. See mis kirja küljes on aga nüüd tegelike maksete järgi (tlk 83)“. Samuti nähtub kirjavahetusest, et nõudeavalduse koostamise aluseks olevaid numbreid on vastavalt asjaoludele muudetud. Nt selgub 3. augusti e-kirjavahetusest M. Leisi ja E-S. vahel, et I. Kogeri enda nõudel on 2011 septembri osas muudetud töötasu ja puhkusetasu suurust “Oi jah. Inna jagas jah korralduse, et septembrisse peab ikkagi töötasu arvestama. Sellega seoses muutuvad siis ju ka hüvitised“ (tlk 53). Andmeid muudeti ka pärast M. Leisile esitamist („Puhkuse arvestus ei olnud õige. Nüüd uus. Seega natuke muutus ka koond ja võla number“, tlk 54“). Ka raamatupidaja E. S. tunnistab
2.augusti e-kirjas, et midagi selgitada on väga raske, „sest neid numbreid on muudetud umbes 10 korda aegade jooksul“ (tlk 83). Seega on kirjavahetusega tõendatud, et ebaselgus nõude kujunemise ja summade suuruse osas takistas nõudeavalduse vormistamist, mistõttu ei olnud tegemist lihtsalt tavapärase nõudeavalduse vormistamisega. Ringkonnakohtu hinnangul oli nimetatud asjaolu ka I. Kogerile teada. Kirjavahetusest nähtuvalt on M. Leis on 3. augustil I. Kogerile selgitanud, et täpset nõudesummat on raske välja selgitada „Kas oskate ise kommenteerida, milline on Teie nõue aktsiaseltsi Eurowest pankrotimenetluses? Mina olen selle teemaga ennast kurssi viinud juba 3 päeva ning mida sügavamale kaevun, seda segasemaks lood lähevad ja nn õiget nõudenumbrit ei paista siiani“ (tlk 61 ja 65). Samuti on I. Koger isiklikult tunnistanud nõudeavalduse aluseks olevate andmete ebaselgust „asi nii segane, et tont ei saa kah asjast aru“ (tlk 60). Samuti on I. Koger vabandanud M. Leisi ilusa laupäeva „ära vussimise“ pärast (tlk 56). Seega pidi I. Koger olema teadlik, et nõudeavalduse aluseks olevate arvandmete väljaselgitamine on keeruline, mistõttu avalduse vormistamine võib võtta tavapärasest rohkem aega.
13.Koostatud dokumendi liiki ja toimikus asuvaid tõendeid arvestades ei ole tõendatud, et nõudeavalduse koostamisele oleks aega kulunud kokku 6,5 tundi, millest täiendavate päringute ja konsulteerimiste peale 3,5 tundi. Hinnanud toimikus olevat kirjavahetust ja võttes arvesse seda, et vastustajale esitatud arve (lk 10) kohaselt oli hageja käsundi täitmisega alustamisel arvestatud nõudeavalduse asjaolude kontrolliks ja summade täpsustamiseks 2 tundi, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu korduvpäringute teostamiseks
oli 1 töötund. Seega on hageja nõue kokku põhjendatud 4 töötunni ulatuses. Kuna töötunni tasu suuruse 90 eurot/tund üle pooled ei vaidle, peab vastustaja apellandile tasuma põhivõlana 360 eurot käibemaksuta (4 x 90 = 360 eurot).
14.Vastustaja väited, et lõpuks ei olnud numbrid siiski õiged ja Raneli OÜ pidi töö ümber tegema, ei ole asjakohased. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt esitas I. Koger pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 9281,57 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja ei esitanud nõudeavaldusele arvestuste ebaõigsusest tulenevaid vastuväiteid. Pankrotihalduri vastuväide summas 4235,00 eurot ja nõude tunnustamine summas 5046,57 eurot olid tingitud nõude osalisest rahuldamisest Töötukassa poolt, mitte hageja poolsest ebaõigest arvestusmetoodikast.
15.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses ka kokkulepitud töötunni hinnale käibemaksu lisamise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud käibemaksu välja mõistmata. Käsunduslepingu punkti „tasu“ kohaselt on töötunni hind 90 eurot (käibemaksuta). Seega ei saanud tasukokkuleppe sõnastuse põhjal tekkida vastustajal arvamust, et käibemaks on juba töötunni hinna sisse arvestatud. Käibemaksu tasumine on seadusest tulenev kohustus ning tasukokkuleppe formuleeringut arvestades pidi I. Koger arvestama võimalusega, et juhul, kui hageja on käibemaksukohuslane, siis lisandub töötunni hinnale ka käibemaks. Nelja töötunni hinnale 360 eurot lisandub käibemaksuna 72 eurot (360 x 0,2 = 72) ning koos käibemaksuga kuulub kostjalt välja mõistmisele 432,00 eurot. Maakohtu otsusega mõiteti vastustajalt välja ka e-tähtkirja saatekulu 99 senti ja tähtkirja saatekulu 87 senti. Nimetatud summade väljamõistmise üle apellatsioonimenetluses vaidlust ei ole, mistõttu tuleb vastustajalt kokku välja mõista põhivõlana kokku 433,86 eurot (432 + 0,99 + 0,86 = 433,86). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks arvestada tähtkirja ja e-tähtkirja saatekulult käibemaksu, kuna KMS § 16 lg 1 p 1 ja PostS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tähtkirja saatmine käibemaksuvaba.
16.Iseenesest on õige apellandi väide, et maakohus on viiviste arvestamisel jätnud tähelepanuta apellandi taotluse kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Siiski on maakohus viivise välja mõistnud samas määras, kui rahuldas põhinõude. Kuna ringkonnakohus muutis väljamõistetava põhisumma suurust, tuleb muuta väljamõistetava viivise summat. Vastavalt apellandi taotlusele korrigeerib ringkonnakohus ka viivise arvestusperioodi. Arvel oli maksetähtpäevana märgitud 14. august 2012, hagi esitati kohtusse 13. novembril 2012. Hagi esitamise ajaks oli vastustaja viivituses olnud kokku 90 päeva (periood 15. augustist kuni
12.novembrini 2012). Hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (periood 13. november 2012 kuni 21. november 2013) on vastustaja viivituses olnud 377 päeva. Seega on vastustaja viivituses olnud kokku 467 päeva (377 + 90 = 467). Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas, seega peaks vastustaja apellandile viivisena tasuma kokku 1013,06 eurot (467 x 0,5 x 433,86 x 100% = 1013,06). Kuna apellant on väljamõistetava viivise suuruse piiranud põhinõudega, kuulub vastustajalt apellant kasuks väljamõistmisele viivis summas 433,86 eurot.
17.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi ja ka maakohtu otsusega väljamõistetava summa suurust, peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Ringkonnakohus rahuldas hagi lõppastmes 61,6% ulatuses. Seega jääb
hagiavalduse esitamisel maakohtus tasutud riigilõiv (150 eurot) 61,6% ulatuses kostja kanda ja 38,4% ulatuses hageja kanda (2 x 433,86 : 1408,46 x 100% = 61,6% ja 100 – 61,6= 38,4%). Arvestades vaidluse olemust, poolte esitatud õiguslike väidete sisu ning asjaolu, et vastustaja tunnistas nõuet osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta maakohtus kantud ülejäänud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sarnaselt tuleb jaotada ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse 37,5% ulatuses. Seega jääb ringkonnakohtus kantud riigilõiv (125 eurot) 37, 5% ulatuses vastustaja kanda ja 62,5% ulatuses apellandi kanda (324,00 : 864,65 x 100% = 37,5% ja 100 – 37,5 = 62,5). Ringkonnakohus tegi 28. augusti 2013 määrusega pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 9. septembril 2013 KL Consult OÜ esindaja Karina Kukkes saatnud vastustaja lepingulisele esindajale Anne Nurmile omapoolse kompromissettepaneku. Ettepaneku kohaselt peaks vastustaja tasuma apellandile põhivõlgnevuse katteks 400 eurot, viivise katteks 400 eurot, 50% esimese ja 50% teise astme kohtus katud riigilõivust. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastustaja nimetatud ettepanekuga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti vastustajalt põhivõlgnevuse kattes välja 433,86 eurot põhinõude ja sama suur summa viivisintressi katteks. Seega rahuldas ringkonnakohus nõude apellandi kompromissettepanekus näidatule sarnases ulatuses, mistõttu tuleb ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 2 alusel täies ulatuses vastustaja kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.