Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TxxxxxMxxxxx pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri tasu

summas 319,55 (kolmsada üheksateist eurot 55 senti) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Notar Tiina Tomberg TxxxxMxxxxxxesndajana esitas 09.09.2013.a. kohtule avalduse xxxxxxxxxx.a surnud Txxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna pärandvarast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lisatud on pärimistunnistus, mis tõendab, et Txxxx Mxxxxx ainupärija on tema vend TxxxxMxxxxx; Eesti Haigekassa nõudeavaldus; 18.06.1999.a kohtuotsus tsiviilasjas 2142/99; 07.06.2004.a kohtuotsus tsiviilasjas 2-671/2004; 17.02.2003.a kohtuotsus tsiviilasjas 2-2017/2001; Tartu Linnavalitsuse nõudeavaldus; Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali poolt koostatud võlanimekiri; SEB Panga vastus järelepärimisele; Swedbank AS vastus järelepärimisele; pärandvara inventuuri akt. Kohus algatas pankrotimenetluse 26.septembril 2013.a ja määras ajutise halduri (tl 34). Ajutine haldur Reet Relvik esitas kohtule aruande (tl.40-43), millest nähtub, etxxxxxxxxxxx surnud Txxxx Mxxxxx oli perekonnaseisult lahutatud, alaealisi lapsi ei ole. Abieluvararegistris kaarti võlgniku nimele avatud ei ole. Tartu Notar Tiina Tombergi poolt 09.09.2013.a väljaantud pärimistunnistuse järgi on Txxxx Mxxxxxxpärijaks tema vend Txxx Mxxxxx. Notar määras pärandi inventuuri läbiviijaks kohtutäitur Reet Rosenthali, kes esitas notarile 29.07.2013 pärandvara nimekirja, mille kohaselt on pärandvara puudub ja võlgasid on summas 2103,25 eurot. Päringute vastuste põhjal võlgniku varad: Registrites puuduvad kanded kinnisvara kuulumise kohta Txxxx Mxxxxxxx. Liiklusregistris ei ole Txxxx Mxxxxx nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Swedbank AS, arvelduskonto 221014514620, saldo 0 EUR; AS SEB Pank, arvelduskonto 10010576829012, saldo 0 EUR. Teistest pankadest saadud andmetel ei ole Txxxx Mxxxxx nimele arvelduskontosid avatud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole TxxxxxMxxxxx nimele väärtpaberikontosid avatud. Äriregistris Txxxx Mxxxxx nimel esindusõigusi ei ole, ettevõtlusega ei ole seotud. Muud teadaolevat vara samuti ei ole. Kokku varade väärtus 0,00 EUR ehk varad puuduvad.

Txxxx Mxxxxxxvõlad.

Maksu-ja Tolliameti teate kohaselt TxxxxxMxxxxxx maksuvõlga ei ole. Toimikusse kogutud andmete põhjal on Txxxx Mxxxxxxxjärgmised võlad: 1.Võlg Eesti Haigekassale 957,68 eurot, täitmisel kohtutäitur Reet Rosenthali juures; võlale lisandub täituritasu 75,28 EUR, kokku võlg 1032,96 EUR. 2.Võlg Tartu linnale, mis koosneb riigilõivust 16,62 EUR ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumi kulude ja kohtukulude hüvitamisest 866,53 EUR; võlale lisanduvad kohtutäitur Oleg Sirotini tasud 22,62 EUR; 57,52 EUR ja 84,36 EUR ning täitekulud kokku 22,64 EUR. Tartu linna nõuetega ja nende täitmismenetlustega on võlg kokku 1070,29 EUR. Võlad on kokku 2103,25 EUR. Haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused, kuid Txxxx Mxxxxx surma tõttu ja kogutud andmete analüüsi põhjal saab väita, et vastavate aluste ilmnemise tõenäosus on väike. Maksejõuetus tekkis võlgniku surmale eelnenud aastate jooksul, kuid pankroti täpset aega ei ole võimalik määrata. Täitemenetluste registrist nähtub, et sissenõudmisel on tänaseni nõuded Txxxx Mxxxxx vastu, mis tulenevad Tartu Maakohtu / Linnakohtu 1999-2004.a. kohtuotsustest. Seega enam kui 10 aasta jooksul ei ole õnnestunud kohtutäituril nõudeid täita, mis viitab pikaaegsele maksejõuetusele. Samas ei ole andmeid, et maksejõuetus oleks tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Pärandvara hulgas puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetlusel puudub perspektiiv ka juhul, kui kolmas isik tasub deposiiti raha pankrotimenetluse läbiviimise kuludeks. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13, 29 teeb ajutine haldur ettepaneku: Lõpetada Txxxx Mxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, surn.xxxxxxxxxxx) pärandvara suhtes läbiviidav menetlus, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui ei tasuta kohtudeposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud rahasummat.

Kohtu seisukohad: Pärimisseaduse § 130 lg 1: Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mi soma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg.3: kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. § 142 lg 6 sätestab: Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. § 143 lg 1: Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 2103,25 euro ulatuses ja vara puudub. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused on tekkinud õigusvastaste tegude toimepanemise tõttu (kannatanu ravikulud) ja eluasemekuludest. Kohustuste aluseks on jõustunud kohtuotsused. Võlgnikul oli küll igakuine püsiv sissetulek, kuid arvestades tema elamist hooldekodus, oli tema igakuine pension ilmselt vajalik hooldekodus elamiskulude katmiseks. Seetõttu ei olnud vahendeid, mis oleks võimaldanud tal ka oma kohustusi täita. See näitab, et Txxxx Mxxxxx maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.10.2013 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Tasumisi kohtu deposiitarvele ei toimunud. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Esitatud aruandest ja toimiku materjalist nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on varatu. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg.5, § 28). Arvestades võlgniku võlgade struktuuri, leiab kohus, et Txxxx Mxxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Txxxx Mxxxxx pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 23 lg 1 sätestab: Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt esitab ajutine haldur kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg.4 järgi Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. § 23 lg. 3 järgi ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta (tl.38). Ajutine haldur taotleb tasu määramist 7 töötunni eest kokku summas 447,37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 63,91 eurot tund. Tasu ja kulude katteks määratav tasu tuleb kanda Reet Relviku arveldusarvele nr 10502008206006 SEB Pangas. Kohus, võttes aluseks menetluse mahu, keerukusastme ja vajalikud tehtavad toimingud, on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 7 tundi- ületab sellelaadiliseks menetluseks tegelikult vajaliku aja. Ajutine haldur on teinud järelepärimised ja nõudnud välja andmeid (ajakulu 1,5 tundi), kuid käesoleval ajal toimuvad sellised tegevused elektrooniliste kanalite vahendusel, kasutades ettevalmistatud blankette ja elektroonilisi andmekogusid. See lihtsustab oluliselt tööd ja vähendab ajakulu. Haldur on analüüsinud järelepärimise korras kogutud dokumente ja töötanud läbi pankrotiavalduse ja selle lisad. Sellistele tegevustele on kulunud kokku 2,5 tundi. Käesolevas asjas on esitatud koos pankrotiavaldusega kohtutäituri poolt koostatud väga põhjalik pärandvara inventuuri akt, mis annab sisuka ülevaate varast ja võlgadest. Lisaks sellele on koos pankrotiavaldusega esitatud ka võlanimekiri ja võlausaldajate teadete koopiad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ajutisel halduril kokku 2,5 tunni kulumist pankrotiavalduse ja selle lisade ja järelpärimise korras saadud materjalide analüüsile. Pankrotiavalduse menetlemiseks tehtu on minimaalse keerukusastmega, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks sellele tegevusele enama kui 2 tunni kulumist. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatud ajakuluks selles menetluses 5 tundi. Võttes aluseks ajutise halduri tasu 63,91 eurot tund, on tasu summa 319,55 eurot. Küsitud tasumäär ei ulatu seadusega ettenähtud ülemmäärani. Kulutusi teatatud ja kulutuste hüvitamist taotletud ei ole. Kõike seda aluseks võttes määrab kohus ajutise halduri tasu kokku summas 319,55 eurot. Selle summa väljamaksmisel tuleb maksjal tasuda summalt sotsiaalmaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult, kuid tuleb hüvitada riigi vahenditest menetlusabi andmise korras TsMS § 183 lg 2 alusel summas 319,55 eurot ja tasuda summalt sotsiaalmaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.