Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
6.Menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata.
Avalduse sisu
1.XXX esitas 22.04.2013. a Harju Maakohtule avalduse XXXsurnuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud Harju Maakohtule XXX , oma poja, surnuks tunnistamiseks seoses asjaoluga, et XXX on teadmata kadunud alates 29.09.1993. a, mil XXX
2-13-17980 kuulutati politsei poolt tagaotsitavaks. Tallinna Linnakohtu 30.03.1995. a otsusega tsiviilasjas nr 2-3987/26 tunnistati XXXteadmata kadunuks alates 25.09.1993. a ja tema vara hooldajaks määrati tema ema XXX . Kuna XXX suri 16.01.2013. a, puudub käesolevalt võimalik välja anda XXX pärandvara kohta käivat pärimistunnistust, kuna üks pärija, XXX , on käesoleva ajani teadmata kadunud. Pärimismenetluse lõpuleviimiseks on vajalik XXX tunnistada surnuks.
2.06.05.2013. a määrusega võttis kohus asja menetlusse, avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ning edastas siseministrile seisukoha küsimiseks.
3.25.07.2013. a Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja seisukoha kohaselt on Siseministeeriumi poolt edastatud järelepärimine Politsei- ja Piirivalveametile, kelle poolt 23.07.2012. a esitatud vastuse kohaselt ei ole XXX politsei poolt tagaotsitav. Arhiivi teostatud järelepärimine kinnitab isiku teadmata kadununa tagaotsimise alustamist 06.10.1993. a. 1993. aasta Kadrioru tagaotsimistoimikute registreerimise raamatus on kirje „06.10.1993. a teadmata kadunud XXX“ tagaotsimistoimiku alustamise kohta. Toimik on lõpetatud 09.04.1996. a „muudel põhjustel“. Toimiku säilitustähtaeg oli kolm aastat peale lõpetamist. Seoses toimiku hävitamisega ei ole võimalik täpsustada, mis oli täpselt lõpetamise aluseks. Politsei andmekogus puuduvad kirjed XXX elu ja tegevuse kohta. XXX ei ole Eesti Vabariigis dokumente väljastatud. 01.02.1978. a on XXX väljastatud Eesti NSV pass nr XXX(andmed pärinevad elukoha registreerimislehelt). Vastavalt elukohast lahkumise registreerimisteatele 17.04.1995. a oli isiku viimaseks elukohaks alates 26.08.1988. a XXX, Tallinn. Elukohast lahkumise registreerimise aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-3987/26. Lisaks ei ole piirikontrolliinfosüsteemis fikseeritud XXX poolseid Eesti Vabariigi riigipiiri ületusi. Siseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed XXX eluviiside ja tollaste ärihuvide kohta. Seetõttu jääb siseminister seisukohale, et puuduvad kindlad andmed järeldamaks, et XXX on surnud.
4.Puudutatud isikud on avalduse kätte saanud, kuid kohtule seisukohta esitanud ei ole.
5.07.08.2013. a vastuses märkis Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar, et informatsiooni kogumisel ilmnes, et XXX ei ole politsei poolt tagaotsitav. Arhiivi teostatud järelepärimine kinnitab isiku teadmata kadununa tagaotsimise alustamist 06.10.1993. a. 1993. aasta Kadrioru tagaotsimistoimikute registreerimise raamatus on kirje „06.10.1993. a teadmata kadunud XXX“ tagaotsimistoimiku alustamise kohta. Toimik on lõpetatud 09.04.1996. a „muudel põhjustel“. Toimiku säilitustähtaeg oli kolm aastat peale lõpetamist. Seoses toimiku hävitamisega ei ole võimalik täpsustada, mis oli täpselt lõpetamise aluseks. Politsei andmekogus puuduvad kirjed tema elu ja tegevuse kohta. Tulenevalt teenistuslikust vajadusest töö korraldamisel ning võttes arvesse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 6 surnu isiku tuvastamiseks politseile pandud kohustust ning asjaolu, et isik on faktiliselt leidmata, alustati vastavalt peadirektori käskkirjaga 31.12.2012. a nr 478 kehtestatud korrale uuesti XXX tagaotsimistoimik. Toimiku number on 1323000313. Toimiku raames teostatakse isiku õe DNA profiili võrdlusuuring DNA registris olevate tundmatute surnukehade DNA profiilidega. Juhtum on registreeritud politseiinfosüsteemis nr 2315130006537 all.
6.18.11.2013. a teavitati kohut politseist, et on lõpetatud DNA võrdlusuuring, milles tuvastati, et uuringu raames teostatud ekspertiiside kohaselt ei ole politsei registris olevate tuvastamata isikute hulgast leitud ühtegi isikut, kes saaks olla XXX (XXX ) bioloogiline laps (tl 50).
Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris olevate andmete kohaselt on avaldaja XXX isa (tl 20), seega üleneja sugulane, kellel on õigustatud huvi oma poja surnuks tunnistamiseks.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste
2-13-17980 andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXX kohta pärinevad 24.09.1993. a, mil isik lahkus oma alalisest elukohast ja ei ole sinna tagasi pöördunud. Asjaolu on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 30.03.1995. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-3987/26, millega tunnistati XXX teadmata kadunuks alates 25.09.1993. a ning määrati XXX vara hooldajaks tema ema XXX (tl 12). Pärast seda andmed XXX kohta puuduvad. Lisaks on teostatud politsei registris olevate tundmatute isikute DNA osas uuringud 2013. aastal, milles ei tuvastatud ühtegi isikut, kes võiks olla avaldaja bioloogiline laps (tl 50).
9.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. 25.07.2013. a Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja seisukoha kohaselt on Siseministeeriumi poolt edastatud järelepärimine Politsei- ja Piirivalveametile, kelle poolt 23.07.2012. a esitatud vastuse kohaselt ei ole XXX politsei poolt tagaotsitav. Arhiivi teostatud järelepärimine kinnitab isiku teadmata kadununa tagaotsimise alustamist 06.10.1993. a. 1993. aasta Kadrioru tagaotsimistoimikute registreerimise raamatus on kirje „06.10.1993. a teadmata kadunud XXX“ tagaotsimistoimiku alustamise kohta. Toimik on lõpetatud 09.04.1996. a „muudel põhjustel“. Toimiku säilitustähtaeg oli kolm aastat peale lõpetamist. Seoses toimiku hävitamisega ei ole võimalik täpsustada, mis oli täpselt lõpetamise aluseks. Politsei andmekogus puuduvad kirjed XXX elu ja tegevuse kohta. XXX ei ole Eesti Vabariigis dokumente väljastatud. 01.02.1978. a on XXX väljastatud Eesti NSV pass nr XXX (andmed pärinevad elukoha registreerimislehelt). Vastavalt elukohast lahkumise registreerimisteatele 17.04.1995. a oli isiku viimaseks elukohaks alates 26.08.1988. a XXX, Tallinn. Elukohast lahkumise registreerimise aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-3987/26. Lisaks ei ole piirikontrolliinfosüsteemis fikseeritud XXX poolseid Eesti Vabariigi riigipiiri ületusi. Siseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed XXX eluviiside ja tollaste ärihuvide kohta. Seetõttu jääb siseminister seisukohale, et puuduvad kindlad andmed järeldamaks, et XXX on surnud. Kohus on ära kuulanud 20.11.2013. a telefonitsi XXX õ e XXX, kes kinnitas, et nägi viimati venda 1993. a. Vend oli siis 32- aastane. Kadus ära pärast seda, kui oli ükspäev töölt tulnud ja ütles, et läheb sigarette ostma. Pärast seda teda enam ei nähtud. X oli siis juba teine naine, kellega olid head suhted. Oli korralik töömees – plekksepp autoremonditöökojas. Alkoholiga probleeme ei olnud. XXX venna lapselapsega ei suhtle. Ka vennapojaga suhtles vaid siis, kui see veel väike oli. XXX arvates oleks vend kindlasti ühendust võtnud, kui ta elus oleks. XXX elab samas korteris, kus vend elas – kõik kontaktid on talle teada.
10.TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 09.05.2013. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles XXX esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid XXX kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. XXX kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
11.Vastavalt TsMS § 510 lg-le 4 võib kohus koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Kohus on teinud päringud nii Kinnistusraamatu registrisse, Äriregistri teabesüsteemi, Väärtpaberikeskusesse, Tolli- ja Maksuametisse ning Maanteeametisse, kus kõikides puuduvad andmed XXX kohta (tl 53-58).
2-13-17980
12.Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et XXX on surnud, kuigi politsei tundmatute isikute registrist ei leitud vastet avaldaja DNA osas, on XXX juba 30.03.1995. a tunnistatud teadmata kadunuks ja andmed tema elusoleku kohta puuduvad alates 24.09.1993. a, s.o rohkem kui kahekümne aasta jooksul. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna XXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb XXX surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1994. a.
13.TsMS § 511 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtumäärus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada kätte avaldajale ja siseministrile ning edastada jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse väljaandes Ametliku Teadaanded avaldamisest (TsMS § 512 lg 1). Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 511 lg 4).
14.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda.