nende Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Alik X (XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX (X) välja OÜ XXX kasuks menetluskulud summas 1719,99 (üks tuhat seitsesada üheksateist eurot ja 99 senti) eurot.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt XXXvälja XXX(X ) kasuks menetluskulud summas 224,40 (kakssada kakskümmend neli eurot ja 40 senti) eurot.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXX (X ) OÜ XXXkasuks välja menetluskulud 1495,59 (üks tuhat nelisada üheksakümmend viis eurot ja 59 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja poolte seisukohad
2-11-23211
1.Harju Maakohus jättis 29.11.2011 kohtuotsusega rahuldamata OÜ XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis Harju Maakohus OÜ XXXkanda. Tallinna Ringkonnakohus oma 03.04.2012 otsusega tühistas Harju Maakohtu 29.11.2011 otsuse ja tegi uue otsuse millega rahuldas hagi ja mõistis XXX (X ) OÜ XXXkasuks välja 1244,97 eurot ja jättis menetluskulud XXX(X ) kanda. Riigikohus oma 29.10.2012 otsusega kohtuasjas 3-2-1116-12 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-23211 ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus oma 28.01.2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu 29.11.2011 otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1033,56 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ XXXkanda. Riigikohus oma 23.09.2013 kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-2-1-87-13 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-23211 menetluskulude jaotuse osas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis kõigis kohtuastmetes kantud menetluskuludest 17% OÜ XXXkanda ja 83% XXX(X ) kanda.
2.OÜ XXXesindaja esitas 22.10.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2866,01 eurot käibemaksuta, millest riigilõivukulu on 511,28 eurot, esindaja tasu 2322 eurot, sõidukulu 28 eurot ja parkimistasu 4,73 eurot. Esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 108 eurot käibemaksuta. Kuna XXXkanda on jäetud 83% menetluskuludest, siis palub hageja määrata menetluskulude suuruseks 2378,79 eurot. Hageja nõustub, et Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt on, arvestades hagi hinda, maksimaalselt välja mõistetavate esindajakulude suuruseks 1600 eurot. Samas ei nõustu hageja kostja väitega, et piirmäära tuleks käibemaksu võrra vähendada. Selline kostja seisukoht ei põhine seadusel ega vasta piirmäära kehtestamise eesmärgile. Menetluskulude maksimaalne määr on summa, millest suuremas ulatuses ei saa panna menetlusosalisele vastaspoole kulude hüvitamise kohustust. Seega kaitseb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kostjat selle eest, et temalt ei mõistetaks välja hageja menetluskulusid suuremas ulatuses kui 1 600 eurot. Riigikohus määras, et kostja peab kandma 83% hageja kõigist menetluskuludest. Arvestades asjaolu, et hageja esindajakulud olid kokku 2322 eurot, tuleb kostjal Riigikohtu otsuse kohaselt hüvitada hagejale 83% esindajakuludest, s.o 1927,26 eurot. Kuivõrd esindaja kulude piirmäära ületava kulu kandmist kostjalt nõuda ei saa, tuleb kostjal hüvitada hageja esindajaga seotud kulud maksimaalselt 1 600 euro ulatuses olgugi, et 83% hageja menetluskuludest ületas kehtestatud piirmäära. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 kohaldub üksnes esindajakulude suhtes, tuleb eraldi arvestada hüvitatavat osa hageja tasutud riigilõivude suhtes. Hageja tasus riigilõivu kahel korral kokku 511,28 eurot. Kuivõrd Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hageja kulud 83% ulatuses, siis kuulub kostja poolt hüvitamisele hageja riigilõivu kulu sumas 424,36 euro ulatuses. Seega kuulub kokku kostja poolt hagejale hüvitamisele 2024,36 eurot, millest 1600 eurot on esindajakulud ja 424,36 eurot riigilõivu kulud. Kostja seisukoht, et esindajakulude piirmäärast tuleks maha arvata käibemaks, ei põhine seadusel. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks tuleks Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 alusel eristada kulude käibemaksu osa kulude ülejäänud osast. Kostja poolt kinnitus, et tema ei ole käibemaksukohustuslane ei ole hageja menetluskulude hüvitamise seisukohast asjakohane. Selline asjaolu saab omada tähtsust üksnes kostja enda menetluskulude hüvitamisel (TsMS § 174 lg 6). Käesolevas menetlusstaadiumis ei lahendata enam küsimust, millises ulatuses peab kostja hüvitama hageja menetluskulud. Praegusel juhul saab kohus hinnata üksnes seda, kas hageja poolt kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Seda, et kostjal tuleb hüvitada 83% hageja menetluskuludest on Riigikohus otsustanud ja seda
2-11-23211 otsust ei ole kostja vaidlustanud. Käesoleva kohtumenetluse keerukust iseloomustab muuhulgas asjaolu, et Riigikohtu hinnangul eksisid asja lahendamisel nii maakohus kui ringkonnakohus ning nende eksimuse tõttu tuli Riigikohtul alamate astmete kohtuotsused tühistada. Ka kostja ise on kasutanud käesolevas vaidluses kahte esindajat, mis kinnitab vaidluse õiguslikku keerukust. Hageja ei nõustu kostja väitega, et advokaadi sõidukulu ei ole põhjendatud. Selleks, et advokaadil oleks võimalik oma klienti kohtuistungil esindada, on vältimatu kohtusse sõitmisele tehtav kulu ning arvestades kehtivat parkimiskorda on vältimatu ka parkimistasu maksmine. Advokatuuriseaduse § 62 kohaselt tuleb kliendil kanda õigusteenuse osutamisega seotud kulud lisaks õigusteenuse eest makstavale tasule ning § 63 kohaselt tuleb advokaadibüroo poolt esitataval arvel õigusteenuse tasu ja teenuse osutamisega seotud kulu eraldi kajastada. Selliste kulude hüvitamist on Riigikohus korduvalt tunnustanud.
3.Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega summas 2378,79 eurot. Kostja märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 alusel on tsiviilasjalt hinnaga kuni 3200 eurot kulude sissenõudmise piirmääraks 1600 eurot ehk ilma käibemaksuta 1333,33 eurot, millest 83% on 1106,66 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning kostjal puudub võimalus kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja juhib ka tähelepanu, et tsiviilasja menetlemine nii pika aja jooksul on tingitud hagejast endast. Asjasse puutumatud on esindaja sõidukulude ja parkimistasude hüvitamine. Hageja ei ole esitanud kulusid tõendavaid dokumente. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 500 eurot ja maakohtus tasutud riigilõiv.
4.XXX(X ) esindaja esitas 22.10.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud koosnevad kassatsioon-kaebuselt tasutud kautsjonist 25 eurot ja õigusabikuludest summas 1320 eurot. Kuna OÜ XXXkanda on jäetud 17% menetluskuludest siis palub kostja määrata menetluskulude suuruseks 228,65 eurot.
5.Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendamatud Riigikohtusse pöördumisel tasutud kautsjoni osas, kuna kassatsioonkaebuse rahuldamisel kautsjon tagastatakse, milline asjaolu nähtub ka Riigikohtu 29.10.2012 otsusest kohtuasjas 3-2-1-116-12. Seega ei saa kostjal olla kassatsioonikautsjoni ulatuses hüvitamisele kuuluvat menetluskulu. Muus osas on hageja hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud. Kuivõrd Riigikohtu otsuse kohaselt kuuluvad kostja menetluskulud hageja poolt hüvitamisele 17% ulatuses, võiks hageja poolt hüvitatav kostja menetluskulude summa olla 224,40 eurot. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu otsus jõustus 23.09.2013. OÜ XXXja XXX(X ) esindajad esitasid 22.10.2013 avaldused menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldused esitatud tähtaegselt
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 2 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei
2-11-23211 oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
9.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 511,28 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel maakohtusse riigilõivu 255,64 eurot (tl 17) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 255,64 eurot (tl 71). Seega on kohtukulud tõendatud ja põhjendatud. Kuna Riigikohus on jätnud hageja menetluskulud kostja kanda 83% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud summas 424,36 eurot.
10.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2322 eurot, millest 83% on 1927 eurot. Kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 alusel on tsiviilasjalt hinnaga 3200 eurot piirmäraks 1600 eurot, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele esindaja kulud summas 1600 eurot. Hageja ei nõustu, et nimetatud summast tuleks maha arvata käibemaks. Kostja märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 alusel on tsiviilasjalt hinnaga kuni 3200 eurot kulude sissenõudmise piirmääraks 1600 eurot ehk ilma käibemaksuta 1333,33 eurot, millest 83% on 1106,66 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning kostjal puudub võimalus kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja juhib ka tähelepanu, et tsiviilasja menetlemine nii pika aja jooksul on tingitud hagejast endast. Asjasse puutumatud on esindaja sõidukulude ja parkimistasude hüvitamine. Hageja ei ole esitanud kulusid tõendavaid dokumente. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 500 eurot ja maakohtus tasutud riigilõiv.
11.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on sõidukuludele ja parkimistasudele kulunud 32,73 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud kuludega. Hageja esindaja büroo asub Tallinnas, samuti asuvad Tallinnas Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, millised peaks kandma kostja. samuti ei ole esitanud hageja tõendeid, kust nähtuks kantud otsesed sõidukulud ja parkimistasud. Seega tuleb jätta rahuldamata esindaja kulud sõidukulude ja parkimistasude osas summas 32,73 eurot.
12.Kohus märgib, et käesolevas menetlusstaadiumis ei lahendata enam küsimust, millises ulatuses peab kostja hüvitama hageja menetluskulud. Praegusel juhul saab kohus hinnata üksnes seda, kas hageja poolt kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Seda, et kostjal tuleb hüvitada 83% hageja menetluskuludest on Riigikohus otsustanud ja seda otsust ei ole
2-11-23211 vaidlustatud. Kuna kostja ei ole vastu vaielnud ülejäänud hageja esindaja poolt osutatud teenustele kulunud ajale, siis kohus ei anna neile sisulist hinnangut. Kohus ei nõustu, et hageja ei ole kulusid tõendanud. Hageja on kohtule esitanud dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kohus tutvudes ka nimetatud dokumendiga ja tsiviilasja materjalidega on seisukohal, et dokumendis toodud ajakulu on põhjendatud ja vastab asjas esitatule ja toimunule. Kohus nõustub kostjaga, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjaga hinnaga kuni 3200 eurot, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 1600 eurot, mistõttu saab maksimaalseks hageja esindaja kuluks olla 1600 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud summas kuulub mahaarvamisele käibemaks. Selline kostja seisukoht ei põhine seadusel ega vasta piirmäära kehtestamise eesmärgile, määrusest ei nähtu, et piirmäär on toodud käibemaksuga. Seega ei kuulu nimetatud summalt mahaarvamisele käibemaks. Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna hageja esindaja kulud olid tegelikkuses 2322 eurot, millest 83% on 1927,26 eurot, siis tuleks kostjal hüvitada siiski 1600 eurot. Kohus on seisukohal, et kui määrusega on ettenähtud piirmäär ja kostja kanda on jäetud 83% menetluskuludest, siis kuulub kostja poolt hüvitamisele 83% ette nähtud piirmäärast, mitte hageja tegelikest kuludest ehk kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 83% 1600 eurost ehk 1328 eurot, millest kuulub mahaarvamisele sõidukulud ja parkimistasud summas 32,73 eurot ehk kokku esindaja kulud summas 1295,65 eurot.
13.Hageja menetluskulud kokku on 1719,99 eurot (riigilõiv 424,36 eurot + lepingulise esindaja kulu 1295,65 eurot). Rahuldamata jäävad hageja menetluskulud summas 304,37 eurot (2024,36-1719,99). Kostja menetluskulud
14.Esmalt analüüsib kohus kostja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli kostja menetluskuluks kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon summas 25 eurot. Toimikust nähtub, et kostja on tasunud kautsjoni 25 eurot (tl 109). Riigikohtu 29.10.2012 otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-116-12 nähtub, et Riigikohus on tagastanud kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Seega on kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastatud, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud kuluga ning nimetatud osas tuleb jätta menetluskulude nõue rahuldamata.
15.Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 1320 eurot, millest 17% on 224,40 eurot. Hageja nõustub kostja kuludega summas 224,40 eurot, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 224,40 eurot.
16.Kostja menetluskulud kokku on 224,40 eurot, millised kulud on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 kehtestatud piirmääraga. Rahuldamata jäävad kostja menetluskulud summas 4,25 eurot (228,65-224,40).
17.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1495,59 eurot (1719,99-224,40).
18.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
2-11-23211 menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.