Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-23211 OÜ XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1 244,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Alik X (XXX, e-post XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
Jätta rahuldamata OÜ XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ-u XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
võinud olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, kostja ei avaldanud ning selliseid asjaolusid ei esinenud. Kostja esialgsele avaldusele vastas hageja eitavalt ja kostja aktsepteeris seda, jätkates töö tegemist ka pärast ettepanekus soovitud lepingu lõpetamise päeva. Kostja poolt esitatud avaldus näitab ka, et ta oli teadlik seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadest, aga kuna ta soovis töösuhte lõpetada endast sõltuvatel asjaoludel kiiremini, oli ta ainsaks seaduslikuks võimaluseks töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel. Hageja ei pidanud võimalikuks töölepingu lõpetamist nii kiiresti, kuna selle ajaga ei ole võimalik leida töötajale asendajat. Hageja selgitas kostjale hagejale tekkiva kahju ohtu kui ei suudeta täita klientide tellimusi õigeaegselt. Samuti teavitas hageja kostjat omavoliliselt töölt lahkumise tagajärgedest. Pärast 22.04.2011 jätkas kostja töö tegemist kuni 26.04.2011, mis näitab, et kostja ei käsitlenud enda avaldust ülesütlemisavaldusena ega soovinud töösuhet ühepoolselt lõpetada. 26.04.2011 teavitas kostja hagejat uuesti oma soovist töösuhe päevapealt lõpetada. Ka sellel korral ei nõustunud hageja kostja ettepanekuga ning selgitas kostjale, et omavolilise töölt lahkumise korral kasutab hageja kõiki seadusest tulenevaid õigusi oma huvide kaitseks. Sellele vaatamata lahkus kostja samal päeval töölt ega tulnud järgmisel päeval enam tööle.
alguse ajas selliselt, mis oleks jätnud kostjale võimaluse hagejaga töösuhte seadusekohaseks lõpetamiseks. Hageja tugineb oma nõudes TLS § 74 lg. 3 sätestatule Kostja vastuväited
kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud, ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi kaevati. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu otsuse põhjenduste aluseks olla hagis, kostja vastuväidetes ega apellatsioonkaebustes esitamata asjaolud (vt nt Riigikohtu 31. märtsi 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-99; 17. novembri 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-99).“ Seega, kuna hageja ei ole tuginenud TLS § 100 lg 5, ei saa kohus nimetatud asjaolule tugineda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.