Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Alik X (XXX, e-post XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ-u XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju 1 244,97 eurot ja menetluskulud.
2.Pooled sõlmisid 25.05.2009 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt kostja asus hageja juures tööle koostaja-keevitaja ametikohale alates 01.06.2009.
3.20.04.2011 kostja teatas hagejale oma soovist lõpetada töösuhe tööandjaga alates 22.04.2011, tuues põhjuseks soovi asuda tööle Rootsi. Hageja on seisukohal, et nimetatu puhul on tegemist pakkumusega võlaõigusseadus (VÕS) § 9 alusel. Avalduse tekstist nähtuvalt soovis kostja töösuhte lõpetamist poolte kokkuleppel. Mingeid etteheiteid hageja tegevusele, mis oleksid
võinud olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, kostja ei avaldanud ning selliseid asjaolusid ei esinenud. Kostja esialgsele avaldusele vastas hageja eitavalt ja kostja aktsepteeris seda, jätkates töö tegemist ka pärast ettepanekus soovitud lepingu lõpetamise päeva. Kostja poolt esitatud avaldus näitab ka, et ta oli teadlik seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadest, aga kuna ta soovis töösuhte lõpetada endast sõltuvatel asjaoludel kiiremini, oli ta ainsaks seaduslikuks võimaluseks töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel. Hageja ei pidanud võimalikuks töölepingu lõpetamist nii kiiresti, kuna selle ajaga ei ole võimalik leida töötajale asendajat. Hageja selgitas kostjale hagejale tekkiva kahju ohtu kui ei suudeta täita klientide tellimusi õigeaegselt. Samuti teavitas hageja kostjat omavoliliselt töölt lahkumise tagajärgedest. Pärast 22.04.2011 jätkas kostja töö tegemist kuni 26.04.2011, mis näitab, et kostja ei käsitlenud enda avaldust ülesütlemisavaldusena ega soovinud töösuhet ühepoolselt lõpetada. 26.04.2011 teavitas kostja hagejat uuesti oma soovist töösuhe päevapealt lõpetada. Ka sellel korral ei nõustunud hageja kostja ettepanekuga ning selgitas kostjale, et omavolilise töölt lahkumise korral kasutab hageja kõiki seadusest tulenevaid õigusi oma huvide kaitseks. Sellele vaatamata lahkus kostja samal päeval töölt ega tulnud järgmisel päeval enam tööle.
4.Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena nimetanud soovi töökohta vahetada. Hageja soovib rõhutada töökoha vahetuse ettenähtavust ja töötaja võimalust töökoha vahetust planeerida selliselt, et see ei kahjusta tööandjat, eelkõige järgides etteteatamistähtaegu. Töökoha vahetuse puhuks on töötajal TLS § 85 lg 1 kohaselt õigus tööleping korraliselt üles öelda. Vastavalt TLS §-le 91 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Kostja soov vahetada töökohta, ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Arvestades kostja avalduses väljendatud tahet ning tema senist käitumist, ei saanud hagejal tekkida kahtlust selles, et kostja ei käsitlenud oma avaldust ülesütlemisavaldusena. ITVS § 6 lg 2 kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemine vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Nüüd, kui kostja nimetab oma avaldust ülesütlemisavalduseks, võimalus, puudub kostjal seda vaidlustada, mistõttu on kostja oma eksitava käitumisega võtnud hagejalt võimaluse enda õiguste maksma panemiseks (TsÜS § 138 lg 2).
5.29.04.2011 esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse koos kahjunõudega vastavalt töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3 ja 7 ning § 97 lg 3, millist kostja ei ole vaidlustanud ning seega on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.
6.Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning kostja viimase kuue kuu keskmist töötasu taotleb hageja kostja poolt kahju hüvitamist summas 1 224,97 eurot. Hageja on metallkonstruktsioonide ja –detailide tootmisega tegelev ettevõtja, kelle olulised partnerid on muuhulgas välisriikides asuvad suurettevõtted, millede teenindamisel on olulise tähtsusega korrektne käitumine ja tarnetähtaegadest kinni pidamine. Nii peetakse XXXOY AB-s statistikat kõigi allhankijate osas ja firmad, kes ei suuda tarneid õigeks ajaks täita, saavad vähem tellimusi ning distsipliini probleemide jätkumisel koostöö lõpetatakse. Seega on komplitseeritud kahju suuruse täpne määratlemine, mida konkreetse tarne hilinemine hagejale põhjustab ning millise ajaperioodi jooksul see hageja ärisuhetele mõju avaldab. Sel põhjusel on hageja piirdunud kostjalt ühe kuupalga suuruse kahju hüvitise nõudmisega. Kuna töötaja ootamatu lahkumise korral on tööandja kahju täpne määratlemine komplitseeritud, on seadusandja näinud ette eelduse, et tööandjale on kahju tekkinud töötaja ühe kuupalga ulatuses ning kuulub töötajalt väljamõistmisele, kui töötaja ei tõenda vastupidist. Kostja mitte ainult ei lahkunud töölt etteteatamistähtaega järgimata, vaid lahkus nii, et jättis oma töökoha võtmed kolleegile, kellelt hageja võtmed kätte sai. Kostja esialgsest lahkumissoovist teada saades, pakkus hageja kostjale võimalust töösuhte lõpetamiseks enne seaduses nõutud ühe kuulise etteteatamistähtaja lõppemist. Kostja lükkas hageja pakkumise tagasi ning keeldust töölepingu lõpetamisest hageja poolt pakutud päevast. Seega, vaatamata hageja mõistvale ja vastutulelikule suhtumisele, kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt ja tööandja huvidega mittearvestavalt. Kostjale oli välismaale tööle asumine kindlasti varem teada ja kostjal oli kindlasti võimalus kokku leppida uue töösuhte
alguse ajas selliselt, mis oleks jätnud kostjale võimaluse hagejaga töösuhte seadusekohaseks lõpetamiseks. Hageja tugineb oma nõudes TLS § 74 lg. 3 sätestatule Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja esitas 20.04.2011 hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 22.04.2011, põhjendades töölepingu lõpetamist elu- ja töökoha vahetusega välisriiki, mille puhul on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja leiab, et elu- ja töökoha vahetus on mõjuvaks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks ning seoses kostja elama asumisega välisriiki ei olnud hagejal mõistlik nõuda kostjalt töölepingu jätkamist. Lisaks oli hageja teadlik, et kostja kolib Rootsi Kuningriiki. Seega lõppes tööleping alates 26.04.2011 hageja avalduse alusel. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et tööleping lõppes alates 29.04.2011 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna juba lõppenud töölepingut ei saa lõpetada. Kostja on seisukohal, et sõltumata sellest, kas tööleping öeldi üles korraliselt või erakorraliselt, ei kuulu antud asjas kohaldamisele TLS § 74 lg 3.
9.Hageja ei ole tõendanud, et on kandnud kahju seoses kostjapoolse töölepingu ülesütlemisega. Kostjale teadaoleval ei olnud hagejal uue töötaja leidmisega raskusi, töösoovijaid oli mitmeid, ning uus töötaja alustas tööd 2011 aprilli lõpus või mai alguses. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust, mistõttu on kahju nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab tulenevalt poolte taotlusest ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 antud asja kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 25.05.2009 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt kostja asus hageja juures tööle keevitaja ametikohal alates 01.06.2009 (tlk 10-11). Samuti puudub vaidlus, et 20.04.2011 teavitas kostja hagejale oma soovist lõpetada töösuhe tööandjaga alates 22.04.2011 (tlk 12) ning, et 26.04.2011 teavitas kostja hagejat enda töölt lahkumisest suuliselt ja lahkus töölt 26.04.2011. Pooltel puudub ka vaidlus selles, et kostja töölt lahkumise põhjuseks oli kostja elama ja tööle asumine Rootsi Kuningriiki.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kahju kostja ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 1 224,97 eurot (tlk 16) vastavalt töölepingu seadus (TLS) § 74 lg 3.
14.TLS § 74 lg 3 kohaselt, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Seega on käesoleva paragrahvi eelduseks, et töötaja lahkub töölt ette teatamata. Käesoleval juhul on kostja aga teavitanud hagejat 20.04.2011 oma soovist lahkuda töölt alates 22.04.2011 (tlk 12) seoses tema elama ja tööle asumisega Rootsi Kuningriiki, seega on kostja hagejat teavitanud töölt lahkumisest ette, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Käesoleval juhul oleks hagejal õigus küsida hüvitist TLS § 100 lg 5 ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest, kui leiaks tõendamist, et hageja on töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatanud. Riigikohtu lahendi punkti 10 kohaselt kohtuasjas nr 3-2-1-96-11: „Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et
kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud, ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi kaevati. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu otsuse põhjenduste aluseks olla hagis, kostja vastuväidetes ega apellatsioonkaebustes esitamata asjaolud (vt nt Riigikohtu 31. märtsi 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-99; 17. novembri 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-99).“ Seega, kuna hageja ei ole tuginenud TLS § 100 lg 5, ei saa kohus nimetatud asjaolule tugineda.
15.Lisaks märgib kohus, et kahju hüvitamise korra sätestab VÕS § 127, mille järgi peab eksisteerima kahju hüvitamise eesmärki taotlev olukord ning põhjuslik seos töötaja rikkumise ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejale oleks kahju tekkinud ning, et kahju tekkimises oleks süüdi kostja, samuti on tõendamata kahju suurus. Kohtule esitatud XXXOy Ab arvetelt (tlk 5254) ei nähtu kostja poolne kahju tekitamine hagejale. Seega tuleb hagi jätta ka rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.
16.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hagi on esitatud valel alusel ja tõendamata on kahju tekkimine, siis ei anna kohus hinnangut töölepingu lõpetamise õiguslikkusele. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 133 lg. 1 kohaselt hagihind on 1224,97 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.