Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Tsiviilasi nr 2-11-23211

Asjaolud Pooled sõlmisid 25.05.2009 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt kostja asus hageja juures tööle koostaja-keevitaja ametikohale alates 01.06.2009. 20.04.2011 teatas kostja hagejale oma soovist lõpetada töösuhe tööandjaga alates 22.04.2011, tuues põhjuseks soovi asuda tööle Rootsi. Avalduse tekstist nähtuvalt soovis kostja töösuhte lõpetamist poolte kokkuleppel. Hageja ei pidanud võimalikuks töölepingu lõpetamist nii kiiresti, kuna selle ajaga ei ole võimalik leida töötajale asendajat. Hageja selgitas kostjale hagejale tekkiva kahju ohtu, kui ei suudeta täita klientide tellimusi õigeaegselt. Pärast 22.04.2011 jätkas kostja töö tegemist kuni 26.04.2011. 26.04.2011 teavitas kostja hagejat uuesti oma soovist töösuhe päevapealt lõpetada. Ka sellel korral ei nõustunud hageja kostja ettepanekuga. Sellele vaatamata lahkus kostja samal päeval töölt ega tulnud järgmisel päeval enam tööle. Töökoha vahetuse puhuks on töötajal TLS § 85 lg 1 kohaselt õigus tööleping korraliselt üles öelda. 29.04.2011 esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse koos kahjunõudega vastavalt TLS § 88 lg 1 p-dele 3 ja 7 ning § 97 lg-le 3, millist kostja ei ole vaidlustanud ning seega on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning kostja viimase kuue kuu keskmist töötasu, taotleb hageja kostja poolt kahju hüvitamist summas 1224,97 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esitas 20.04.2011 hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 22.04.2011, põhjendades töölepingu lõpetamist elu- ja töökoha vahetusega välisriiki, mille puhul on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Seega lõppes tööleping alates 26.04.2011 hageja avalduse alusel. Hageja ei ole tõendanud, et on kandnud kahju seoses kostjapoolse töölepingu ülesütlemisega. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TLS § 74 lg 3 kohaselt, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Seega on käesoleva paragrahvi kohaldamise eelduseks, et töötaja lahkub töölt ette teatamata. Käesoleval juhul on kostja aga teavitanud hagejat 20.04.2011 oma soovist lahkuda töölt alates 22.04.2011 seoses tema elama ja tööle asumisega Rootsi Kuningriiki, seega on kostja hagejat teavitanud töölt lahkumisest ette, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Hagejal oleks õigus küsida hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest, kui leiaks tõendamist, et hageja on töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatanud. Lisaks ei ole hageja antud juhul kohtule esitanud tõendeid, et hagejale oleks kahju tekkinud ning et kahju tekkimises oleks süüdi kostja, samuti on tõendamata kahju suurus. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TLS § 74 lg 3 kohaldamise eeldused on käesoleval juhul täitmata. Töötaja avaldus oli arusaadavalt ettepanek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ning selles ettepanekus puudus igasugune hoiatus selle kohta, et kui pooled kokkulepet ei saavuta, lahkub töötaja töölt. Kohus on tuvastanud, et kostja lahkus töölt 26.04.2011, s.o pärast seda päeva, mida töötaja 20.04.2011 avalduses soovis töölepingu lõppemise päevaks. Seetõttu on põhjendamatu lugeda töötaja 20.04.2011 avaldust töölt lahkumise teateks, millest oleks nähtunud, et töötaja lahkub töölt alates 26.04.2011. Sellist järeldus ei saa teha töötaja käitumisest ega tema 20.04.2011 avalduse sisust, mistõttu on

Tsiviilasi nr 2-11-23211 töötaja teade tööle mitteilmumisest sedavõrd ebamäärane, et tööandja jaoks puudus töötaja teatel sisuline väärtus töötaja lahkumisega kaasneva kahju ärahoidmise seisukohalt. Töötaja avaldustest (20.04.2011 ja 26.04.2011) ei olnud kumbki töölepingu ülesütlemisavaldus, kuid neis mõlemas kajastus töötaja põhimõtteline tahe tööleping lõpetada. Kui töötaja ei järgi töölepingu ülesütlemise korda või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus kahju hüvitise nõudmisel juhinduda TLS § 74 lg-st 3. Kui töötaja on esitanud ülesütlemisavalduse, mis on tühine (näiteks vorminõude rikkumise tõttu), siis ei ole sellisel avaldusel algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kui avaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei saa sellisel avaldusel olla töötajat TLS § 74 lg-st 3 tulenevast vastutusest vabastavat tähendust. Ainuüksi seetõttu, et kostjal puudus mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks, on käesoleval juhul täidetud TLS § 74 lg 3 kohase kahjunõude esitamise eeldused. Kui töötaja esitab vastuväite, et tööandjale ei ole sellist kahju tekkinud, siis tuleb töötajal kahju puudumist tõendada. Vahepealne menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.04.2012 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1244, 97 eurot. Menetluskulud pani kohus kostja kanda. Riigikohus tühistas 29.10.2012 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-23211 TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis käesoleva tsiviilasja TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada kahjuhüvitist seoses sellega, et kostja lahkus töölt sooviga asuda elama ja töötama teise riiki ilma etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja teavitas 20.04.2011 hagejat soovist lõpetada töösuhe. Apellatsioonimenetluses ei vaielnud pooled selle üle, et kostja viimane tööpäev oli 25.aprill 2011. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2). Riigikohus on vaidlusaluses asjas selgitanud, et ringkonnakohus leidis õigesti, et vaidluses toodud asjaoludel tuleb tööleping lugeda korraliselt ülesöelduks (TLS § 85 lg 3). Kuna kostja üles öeldud töölepingut ei olnud hagejal võimalik enam üles öelda, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist TLS § 74 lg 3 alusel. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette kooskõlas TLS § 98 lg-s 1 sätestatuga ehk vähemalt kolmkümmend kaledripäeva. Puudub vaidlus, et kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest ette vähem 25 tööpäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Puudub vaidlus, et kostja keskmine päevapalk oli 57.42 eurot ja etteteatamistähtaja järgimisel oleks kostja pidanud 25-st kalendripäevast töötama 18 tööpäeva.

Tsiviilasi nr 2-11-23211 Seega on hagejal õigus saada kahju hüvitist kostjalt 18 x 57.42 = 1 033.56 eurot ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Ringkonnakohtu istungil pakkus kostja hagejale kompromissina 1 000 euro hüvitamist. Hageja sellise kompromissiga ei nõustunud. Nimetatu on aluseks hageja kohtukulude tervikuna jätmiseks hageja kanda, sest hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses 1033.56 eurot, mida kohtumenetluses kostja kompromissina pakkus ja millega hageja ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ele Liiv

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 23.09.2013 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.