Eelistungid 31.10.2012 ja 13.12.2012, kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
-
-
Hagi rahuldada. Välja mõista XXX(isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 1 852,14 eurot (tuhat kaheksasada viiskümmend kaks eurot ja 14 senti). Välja mõista XXX(isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis 0,25 % päevas põhinõudelt (1 236,18 eurot) alates hagi esitamisest (15.05.2012) kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude kindlaksmääramine -
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena 255,64 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 64 senti). Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on
2-12-19232 selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (endise ärinimega AS Hansa Liising AS, edaspidi hageja) esitas 15.05.2012 Tartu Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 9 314,52 euro ja viivise nõudes (I tl 2-7). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ XXX(kustutatud, registrikood XXX, edaspidi liisinguvõtja,) 12.09.2006 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping), mille esemeks oli kaubik Opel Vivaro Van L2 CDTI 1.9, ehitusaasta 2006 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus ettenähtud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 12.09.2006 ning andis selle 18.09.2006 üle liisinguvõtjale. Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus ostja hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult ostja. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise; punkti 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 12.06.2006 sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele). Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 12.09.2006 liisingulepingu nr XXX teenuste lisa, mille punkti 1 kohaselt kohustus hageja osutama liisinguvõtjale lisas kokkulepitud tingimustel kütuse krediitkaardi lisateenuseid. Lisa punkti 4 kohaselt kohustus liisinguvõtja nimetatud teenuste eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele.
2-12-19232
Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete ja teenuste lisa võlgnevus) kokku summas 2 420,73 eurot. Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest vara liikluskindlustusmakse summas 367,69 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas (lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 615,96 eurot. Hagejal on liisinguvõtja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 455 lg-st 1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2006 käenduslepingu nr XXX (edaspidi käendusleping), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 12.09.2006 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 20 366,00 eurot (käenduslepingu punkt 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on lepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu punkt 4). Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda liisinguleping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Hagi kohaselt lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri XXX OÜ poole. Vara valdus taastati 13.04.2010. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle XXX OÜ-le. XXX OÜ ja XXX OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (tagastusteenus, vahendustasu) eest arve kokku summas 688,97 eurot (käibemaksuta), mille tasus hageja. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 11 711,21 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 7 617,86 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2 420,73 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 688,97 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus summas 367,69 eurot ja viivismaksete võlgnevusest 615,96 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2 396,69 eurot (käibemaksuta). Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada 9 314,52 eurot (11 711,21– 2 396,69 = 9 314,52 eurot).
2.Hageja esitas 29.05.2012 Tartu Maakohtusse hagiavalduse täpsustuse kostja vastu võlgnevuse 1 852,14 euro ja viivise nõudes (I tl 94-99). Hagiavalduse täpsustuse kohaselt toimus 20.12.2009 kindlustusjuhtum, mille kannatajaks pooleks oli hageja. Kindlustusseltsi poolt laekus 23.05.2012 liisinguandjale (hagejale) kindlustushüvitis summas 7 462,38 eurot, mis aga ei katnud kõiki liisinguandja (hageja) kulusid. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.7 - kui kindlustushüvitis ei kata kõiki liisinguandja kulusid, on liisinguandja ees vastutav liisinguvõtja. Hageja nõue on eelnevat arvestades seega 1 852,14 eurot (koosneb vara jääkmaksumusest 1 236,18 eurot, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa sisse ning viivismaksete võlgnevusest 615,96 eurot), millest on maha arvestatud viivismaksete võlgnevus 615,96 eurot, seega on hageja põhinõudeks 1 236,18 eurot, millelt palub välja mõista viivise vastavalt müügilepingu nr XXX
2-12-19232 punktis 5.1 sätestatud määras. Hageja on intressi vara realiseerimisest saadud summast maha arvestanud.
3.Hageja leiab oma 16.11.2012 vastuses kostja vastuväidetele (I tl 157-160), et liisinguvõtjale on lepingu ülesütlemise teade edastatud 29.07.2009 tema kehtival äriregistris märgitud aadressile XXX. Seega loeb hageja teate liisinguvõtja poolt kättesaaduks. Hageja on lugenud lepingu üles öelduks 24.09.2009. Hageja on ka seisukohal, et on liisinguvõtjale võimaldanud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teatanud, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral loetakse leping ülesöelduks. Samas ei ole hageja kohustatud lepingut koheselt üles ütlema, tegemist on hageja õiguse, mitte kohustusega. Antud juhul on hageja veelgi oodanud liisinguvõtja ja kostja poolset tasumist või ühendusevõtmist ning luges lepingu siiski ülesöelduks 24.09.2009. Hageja leiab, et tõendatud on, et sõiduki müügihinnana käsitletav summa on vastab selle turuväärtusele ning muud delikaatsed andmed ei vaja avalikustamist. Hageja selgitab ka, et kindlustusseltsilt saadud vastuse kohaselt ei koostatud sõiduki väärtuse hindamiseks eraldi arvamust. Liisingueseme õnnetuseeelne väärtus on märgitud vastavalt kindlustuspoliisile ning jäänuki osas on arvestatud selle realiseerimise hinda hageja poolt. Hageja selgitab debitoorse võlgnevuse kujunemist: debitoorne võlgnevus koosneb põhiosamaksetest summas 1 186,51 eurot, põhiosamakse juurde kuuluvast käibemaksust summas 191,51, intressist summas 190,35, kütusekaardi kuumaksetest summas 5,11 eurot, kasutatud kütuse maksumusest summas 123,93 eurot, kütuse käibemaksust summas 22,31 eurot ja kaskokindlustusest summas 700,98 eurot.
4.Hageja leiab 02.01.2013 selgitustes (I 190-192), et kostja viited kindlustushüvitiselt arvestatavale viivisele ei ole antud juhul põhjendatud. Viivise arvestamine või mittearvestamine on kindlustusandja ja hageja vaheline küsimus, mis ei muuda liisinguvõtja ja kostja hüvitamiskohustust hageja ees. Hageja juhib tähelepanu oma vastuses, et ei ole hagis nõudnud viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni – seega ei ole kostjale saanud tekkida ka kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise näol kahju, mis annaks võimaliku eelduse kindlustusandjalt nõutava viivise arvel kostja kohustuse vähendamiseks. Hageja ei nõustu seisukohaga, et hagejale võimalikult makstava viivise arvel, mida hagejal oleks õigus kasutada kompensatsiooniks kindlustushüvitise summas hageja raha kasutamise võimatuse eest, tuleks hagejal hoopis lugeda tasutuks kolmanda isiku kohustused. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et kindlustushüvitis on välja makstud koheselt peale hüvitisotsuse tegemist ning sellega ei ole ebamõistlikult viivitatud – pikem ajaperiood on jäänud hoopis kindlustusjuhtumi toimumise ja hüvitisotsuse tegemise vahele. Hageja leiab, et kostja viivise väited ei ole asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. Hageja hinnangul on hageja teinud kõik endast oleneva, et saavutada sõiduki müügi juures parim ja kiireim tulemus. Hageja on kasutanud sõiduki realiseerimisel professionaalse ettevõtte, OÜ XXX, abi. OÜ XXX on spetsialiseerunud avariiliste sõidukite müügile ja on seega kogenud just sellist liiki sõidukite realiseerimise juures. Sõiduk on realiseeritud kasutades enampakkumise strateegiat, mis võimaldab jätta määramata maksimaalse hinna ning kujuneda müügihinnal vabalt. Nimetatud strateegia väldib olukorda, kus määratakse esmaseks hinnaks koheselt liigselt madal hind ning hiljem enam kõrgemat hinda küsida ei saa. Samuti on välistatud liigselt pikk müügiperiood, kus hinda ollakse sunnitud korduvalt alandama. Sõiduki müügiks pakkumine toimus avalikus oksjonikeskkonnas www.avariilised-autod.ee ning sõidukiga oli võimalik tutvuda ka müügiplatsil. Hageja on informeerinud sõiduki üldisest müügiprotseduurist kui ka konkreetsest strateegiast ja müükisuunamise hinnast ka kostjat ja liisinguvõtjat. Seega on müük toimunud avalikult ja läbipaistvalt, võimaldades selles osaleda ka kostjal ja liisinguvõtjal. Hageja on seisukohal, et müügiprotsessi tulemusena on selgunud sõiduki tegelik turuväärtus selle tagastamise hetkel. Hageja on tõendanud, et vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele ei olnud võimalik sõidukit kallimalt müüa. Turuväärtuse hindamine ilma eset reaalselt müügiks pakkumata on üksnes spekulatiivne ja
2-12-19232 subjektiivne. Ka kostjal ja liisinguvõtjal on olnud võimalus osaleda müügiprotsessis ja seda mõjutada, aidates kaasa ostja leidmisel või vaidlustades müügipakkumise hinda. Kostja ega liisinguvõtja seda teinud ei ole. Hageja on ka seisukohal, et müügiperioodil ei muutunud sõiduki väärtus, mistõttu saab sõiduki müügihinda käsitleda selle turuväärtusena tagastamise ajal. Hageja esindaja leiab, et hageja on saatnud kostjale teated talle teadaoleval aadressil. Hageja on seisukohal, et on teinud kõik endast mõistlikult oleneva, et liisinguvõtjale ülesütlemise tahteavaldus kätte toimetada ning kasutanud selleks mõistlikku viisi. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et käenduslepingust tulenev vastutus ei laiene lepingu ülesütlemisest tulenevate lisakulutuste hüvitamise nõudele. Käenduslepingust tulenev vastutus on liisinguvõtjaga solidaarne ning hõlmab kõiki liisinguvõtja kohustusi. Hageja juhib tähelepanu, et ka lepingu ülesütlemisest tulenevate lisakulude hüvitamise nõue on sätestatud liisingulepingu üldtingimuste punktides 3.7 ja 7.4. Samuti on lepingust tulenev kohustus tagada kindlustuskaitse olemasolu ja kindlustusmaksete tasumine. Seega on käenduslepinguga tagatud kõik liisinguvõtja kohustused.
5.Hageja jääb 10.09.2013 oma varasema kindlustushüvitiselt arvestatava viivise osas väljendatud seisukoha juurde, et kuivõrd võimalik viivis kuuluks üksnes ja ainult hagejale ning oleks hagejale kompensatsiooniks, mille arvelt ei ole hageja kohustatud katma kolmanda isiku kohustusi, on kogu kostja taotlus põhjendamatu. Liiatigi, kindlustuse poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on liisinguvõtja loovutanud oma võimaliku nõude kindlustusandja vastu kolmandale isikule (XXX OÜ), sh kõrvalkohustustest tulenevad nõuded (viivis). Kuigi hageja on seisukohal, et kui kindlustusandja oleks viivitanud hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisega, oleks just hagejal õigus nõuda viivist, oleks alternatiivselt selline õigus kolmandal isikul. Kindlasti ei oleks viivise nõudmise õigust liisinguvõtjal või kostjal ning eeltoodust lähtuvalt ei saa viivise arvelt nõuda liisinguvõtja või kostja kohustuste täitmist (II tl 34-36).
Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
6.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista (I tl 127-132) Kostja leiab, et kuna hagiavaldusele ei ole lisatud lepingu ülesütlemise teadet, rääkimata dokumendist, millest nähtuks sellise teate kättetoimetamine liisinguvõtjale, siis on liisingleping endiselt kehtiv ja selle ülesütlemisest tekkinud nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Samuti kostja leiab, et kuivõrd lepingu ülesütlemise järgselt on hageja otsustanud vara võõrandada, on see võõrandatud tuntavalt alla oma turuväärtuse (kõikumine üle 10%) ja müük on toimunud kostja huve mittearvestavalt. Kostja ei pea põhjendatuks müügikahjude hüvitamise nõuet, samuti müügiprotsessist tulenevaid kulusid jms kaasnevaid kulusid (vara tagastamise, realiseerimise kulud jne). Kostja leiab, et käendaja ei pea vastutama tagastamise ja realiseerimise, seotud kulude eest, samuti kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, aga samuti debitoorsete võlgnevustena näidatavate kütusekaardiga seotud kulude osas, kuna käenduslepingu punkti 1 kohaselt tagab käendaja hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud lepingust ja selle tulevikus sõlmitavates lisadest tulenevate kohustuste täitmise.
7.Kostja jääb 26.11.2012 vastuses oma varasema seisukoha juurde (I tl 162-167), sh et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud ja seega ei ole kostja kohustused muutunud sissenõutavaks. Kostja leiab, et hageja viited Riigikohtu lahenditele reguleerivad haldus- ja maksumenetluses dokumentide kättetoimetamist ja mitte tsiviilasjas dokumentide kättetoimetamist ning et hageja viide TsÜS §-le 70 on asjakohatu, kuna see on erisätteks juhtudel, mil tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või
2-12-19232 tahteavaldus läheb edastamise kaotsi. Kostja on seisukohal, et hagejal lasub tõendamiskoormis selles osas, et 29.07.2009 teatis on hageja poolt saadetud ja kättetoimetatud liisinguvõtjale. Pelgalt tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda kostja arvates teavet saabunud kirja sisu kohta. Kostja leiab ka, et kuna hageja ei ole täpsustanud, miks venis kindlustusasi 20.12.2009 (kindlustusjuhtum) kuni 21.05.2012 (hüvitisotsus), seega 2,5 aastat, samal ajal kui seaduse kohaselt peab kindlustusandja tegema otsuse 30 päeva jooksul, siis tähendab kostja hinnangul see seda, et liisinguvõtjal (ühtlasi kindlustusvõtjal) on tekkinud kindlustusandja vastu viivisenõue tulenevalt hüvitisotsusega viivitamisest ja hüvitisotsus peaks vastavaid viiviseid kajastama. Selle võrra väheneb aga käendaja vastutus, kuivõrd hüvitatav summa suureneb. Kostja ei aktsepteeri lepingu üldtingimuste punktis 18.7 sisalduvat klauslit 10% viivise ülemäära kohta ja leiab, et selline tüüptingimus on tühine viivise piiramise osas. Arvestades, et kindlustusandja oleks pidanud tegema hüvitamisotsuse hiljemalt 01.02.2010, kuid tegi seda 21.05.2012, on ta olnud viivituses 9023 eurot (10 741, 82 x 0,1% x 840 p), see summa peab olema lisatud hüvitisotsusele, mis omakorda tähendab seda, et käendaja vastutusest enam rääkida ei saaks. Kostja hinnangul on aegunud need debitoorsed võlgnevused, mis tulenevad arvetelt, mis on esitatud kolm aastat enne hagi esitamist. Nende võlgnevuste osas esitab kostja aegumise vastuväite. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - AS Hansa Liising Eesti ja OÜ XXX(kustutatud äriregistrist 20.03.2012) sõlmisid 12.09.2006 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli kaubik Opel Vivaro Van L2 CDTI 1.9, ehitusaasta 2006 (I tl 2-24); - lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Punkti 7.1.6 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab kindlustusmakse tasumata või ei uuenda liisingulepinguga ettenähtud korras kindlustuslepingut; - lepingu üldtingimuste punkti 7.4 kohaselt kuulub liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1 liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnevad dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemisel tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole; - lepingu üldtingimuste punkti 7.4.1 kohaselt, kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudujääva osa (I tl 16-21); - hageja ostis 12.09.2006.a. kaubiku liisinguvõtja jaoks välja ja andis selle liisinguvõtjale 18.09.2006.a. üle (I tl 22-24);
2-12-19232 - AS Hansa Liising Eesti ja OÜ XXX(kustutatud äriregistrist) sõlmisid 12.09.2006 kindlustusleppe, kus soodustatuks isikuks määrati hageja ja kus kindlustusmakseid pidi tasuma OÜ XXX(I tl 2528); - AS Hansa Liising Eesti ja OÜ XXX(kustutatud äriregistrist) sõlmisid 12.09.2006 liisingulepingu nr XXX teenuste lisa kütuse krediitkaardi kasutamise kohta (I tl 29-33); hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2006 käenduslepingu nr XXX kostja vastutuse piirmääraga 20366 eurot (I tl 65-66); - liisinguvõtja jättis nõuetekohaselt tasumata arved põhiosa -ja intressimaksete, kaskokindlustusmaksete ja teenuste kohta (debitoorne võlgnevus) kogusummas 2420.73 eurot, samuti liikluskindlustusmaksed kogusummas 367,69 eurot (I tl 39-64); - 29.07.2009 koostas hageja lepingu ülesütlemise teatise edastamiseks OÜ-le Vambola Ehitus, milles on informeeritud OÜ-d XXXvõlgnevuse suurusest ja palutud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist, hoiatades, et võlgnevuse mittekustutamise korral loeb hageja lepingu ülesöelduks ja paludes liisinguesemed tagastada. Teatis saadeti tähitud kirjaga kostja aadressil Jalaka 85 Tartu 18.08.2009 (I tl 150, 152); - 20.12.2009 toimus sõidukiga kindlustusjuhtum, milles kannatajaks pooleks oli hageja (I tl 104); - hageja taastas sõiduki suhtes oma valduse 13.04.2010 (I tl 67-68); - XXX OÜ ja XXX OÜ esitasid hagejale tagastusteenuse ja vahendustasu ees7 arve 688,97 eurot (I tl 69-72); - kaubik müüdi 04.06.2010 hinnaga 45 000 Eesti krooni , s.o 2 396,69 eurot (käibemaksuta)(I tl 73); - hageja saatis 12.06.2009, 29.07.2009 ja 22.10.2010 kostjale kirjad, milles teatas lepingu ülesütlemisest tulenevast koguvõlgnevusest ja palus kõik lepingust ja ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda, kostja on kätte saanud 22.10.2010 koostatud kirja 30.10.2010 (I tl 75-80); - 23.05.2012 laekus hagejale l20.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumi tulemusena kindlustusseltsilt 21.05.2012 hüvitisotsuse alusel kindlustushüvitisena 7 462,38 eurot (I tl 149).
10.Hageja nõue on suunatud kostja kui käendaja poolt käenduslepingu alusel võlgniku (liisinguvõtja) kohustuste täitmisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses; ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
11.Kostja ei ole vaidlustanud, et liisinguvõtja on hagejaga sõlmitud liisingulepingust ja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, millest on tekkinud liisinguvõtjal hageja ees debitoorne võlgnevus, kuid kostja hinnangul on aegunud need debitoorsed võlgnevused, mis tulenevad arvetelt, mis on esitatud kolm aastat enne hagi esitamist (15.05.2012). Kohus aegumisvastuväitega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja ja võlgniku vahelist liisinglepingut tuleb pidada kestvuslepinguks, mille puhul on oluline ajaline kriteerium, st lepingut ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul ning kohustuste täitmises esineb korduvus või
2-12-19232 perioodilisus. Eelnevast tulenevalt algab nt 2009. a septembri jne liisingumaksete aegumistähtaeg
1.jaanuaril 2010 ning seega hageja nõuet esitatud arvete osas ei saa lugeda aegunuks.
12.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal oli õigus liisingulepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele (VÕS § 196). Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja on liisingulepingu kehtivalt üles öelnud , samuti kas hageja on võõrandanud liisingu eseme kooskõlas selle turuväärtusega või alla turuväärtuse enam kui lubatud 10 % kõikumine (VÕS § 367 lg 3), kas kostja kui käendaja peab vastutama ka vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude ja debitoorsete võlgnevustena näidatavate kütusekaartidega seotud kulude eest (VÕS § 367 lg 1 ja lg 4) ning kas hagi tuleks vähendada kindlustushüvituse väljamaksmisega viivitamisest tingitud viiviste võrra. 13 . Tulenevalt TsÜS § 69 lg 3 esimesest lausest kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et võlgnikul ei olnud mõistlikku võimalust hageja 29.07.2009 ülesütlemisteatisega tutvuda. Liisinglepingu üldtingimuste p 9.3. kohaselt edastatakse pooltevahelised teated kirjalikult teisele poolele teatavaks tehtud aadressil. Liisinglepingu ülesütlemise teade on hageja poolt edastatud võlgniku registrijärgsele aadressile Jalaka 85 Tartu (I tl 150,152). Kohus nõustub hageja viitega Riigikohtu lahenditele (3-3-21-10-04 jt), millest nähtuvalt juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Kohus leiab, et isegi kui lugeda 29.07.2008 ülesütlemisteatis võlgniku poolt mitte kättesaaduks, tuleb see TsÜS § 68 lg 4 lugeda kättesaaduks kaudse tahteavaldusega 13.04.2010, mil hageja taastas sõiduki suhtes oma valduse 13.04.2010 (I tl 67-68);
14.Kostja vastuväite osas, et liisinguese võõrandati turuväärtusega võrreldes liiga odavalt (45000 krooni) kohus leiab, et see väide on tõendamata. Tõenditest nähtuvalt informeeriti ka kostjat, et avariiline sõiduk müüakse enampakkumise teel alghinnaga 45000 krooni, kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks müügiprotsesse sekkuda ega seda hinda õigeaegselt vaidlustada (I tl 194-195, II tl 18).
15.Kostja vastuväite osas, et kostja kui käendaja ei pea vastutama tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest, samuti kindlustuslepingust tulenevate kohustuste ja kütusekaartidega seotud kulude eest, kohus nõustub hageja seisukohaga, et käenduslepingust tulenev vastutus on liisinguvõtjaga solidaarne vastutus, mis hõlmab kõiki liisinglepingust ja selle lisadest tulenevaid liisinguvõtja kohustusi (käenduslepingu p 1). Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-184-12 (p 12) on enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete võlgnevuse puhul tegemist debitoorse võlgnevusega, mille õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koos liisingulepingu üldtingimustega. Kostja kui käendaja kohustused tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest tulenevad liisingulepingu üldtingimuste pp-dest 7.3.-7.5, samuti VÕS § 367 lg 1,3-4.
16.Kostja vastuväite osas, et hagi tuleks vähendada kindlustushüvituse väljamaksmisega viivitamisest tingitud viiviste võrra (kindlustushüvitis peaks olema viiviste võrra suurem) jääb kohus oma 02.10.2013 seisukoha juurde, et asjaolu, kas ja mil määral on kindlustusandja viivitanud hüvitamisotsuse tegemisega ja kas hagejal on sellest johtuvalt õigus nõuda kindlustusandjalt viivist pooltevahelises vaidluses tähtsust ei oma, kuna käesolevas asjas ei arutata nõuet kindlustusandja vastu. Kohtu hinnangul pole kostjal kindlustushüvitisest tulenevate võimalike nõuetega ka enam mingi õiguslikku puutumist, kuna kohtule esitatud 03.02.2010 nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on kostja loovutanud 20.12.2009 kindlustusjuhtumist tulenevad võimalikud nõuded kolmandale isikule OÜ XXX (II tl 20-22, 40).
2-12-19232
17.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab põhinõude osas hagi summas 1852.14 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 1 236,18 eurot, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa sisse ning viivismaksete võlgnevusest 615,96 eurot, millelt hageja palub välja mõista viivise vastavalt liisinglepingu punktis 5.1 sätestatud määras 0,25 % päevas (VÕS § 113, TsMS § 367).
Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud tasutud riigilõivu näol 255,64 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista menetluskuluna 255,64 eurot. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.