lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-14063/37

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-14063/37
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
19.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-14063

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi T K vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.05.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T K määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn), lepingulised esindajad Kadi Lossi ja adv Maria Mägi-Rohtmets Kostja T K (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad adv Aivar Pilv ja adv Britta Oltjer

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 09.05.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik Harju Maakohtu 27.06.2012 määrusega jäeti Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi T K vastu kahju hüvitamiseks 216 148, 80 eurot läbi vaatamata ning esimese astme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.09.2012 määrusega maakohtu 27.06.2012 määruse muutmata, hageja määruskaebuse rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud

hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.09.2012. Riigikohtu 19.12.2012 määrusega jäeti hageja kassatsioon menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 27.09.2012 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 13 787, 81 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kasutas õigusabiteenuseid hinnaga 130 eurot/h+km kokku 88,38 h. Kostja menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes jäeti hageja kanda. Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Aivar Pilv arved nr 20120819, 20120579, 20120506, 20111680, 20111057, 20110663 ja 20121062 koos spetsifikatsioonidega. Nimetatud dokumentidel kajastub tööle kulunud aeg ja tunnihind, õigusabikulud on esitatud koos käibemaksuga ning hageja on andnud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuulub menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele. 20.12.2012 esitas kostja täiendava avalduse, mille kohaselt seoses määruskaebuse menetlusega on kostja Riigikohtus kandnud täiendavaid menetluskulusid 2178, 80 eurot (koos käibemaksuga). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Aivar Pilv arve nr 20121214 koos spetsifikatsiooniga. Seega palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 15 966, 61 eurot. 04.02.2013 esitas hageja alljärgnevad vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Arve nr 20110663, 17.05.2011. Kriminaalasja nr 1-08-2873 materjalide analüüsi (23 min) ei ole alust lugeda menetluskulude hulka (3-2-1-162-11, p 14). Kostja esindajad on koostanud 16.05.2011 hagiavaldusele vastuse, milles sisulisi seisukohti on 10 lk. Vastuse koostamise ajakulu on 10,35 h (A. Pilv) ja 6,22 h (B. Oltjer), kokku 16,57 h. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud 10.02.2011 lahendi nr 2-08-5025 p-s 14, et kuni 8 lehekülge hagiavalduse kirjalikult formuleerimiseks vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks saab lugeda mitte üle 3 h. Seega vastuseks kulutatud ajamaht ei ole põhjendatud. Arve nr 20111057, 05.08.2011. Kostja on vastanud 05.08.2011 hageja 14.06.2011 vastusele 16 h 20 min. TsMS § 175 lg 1 kohaselt ei ole vastuse koostamise ajakulu ja töömaht mõistlikud ning põhjendatud, arvestades, et kostja seisukohad ja tõendid olid esitatud eelnevalt maakohtule ja kostja tugineb nüüd samadele seisukohtadele. Arve number 20111680, 15.12.2011. Arvestamata tuleb jätta tutvumine hageja 29.08.2011 vastusega ja sellele vastamine (2,15 h), vastav kulu on märgitud arves nr 20120506. Isegi 3,19 h on liialt pikk aeg vastusega tutvumiseks ning õigusliku hinnangu andmiseks. Arve number 20120506, 07.05.2012. Kostja ajakulu 29.08.2011 vastusele vastamiseks on 12,46 h ning teeside koostamiseks ja istungiks ettevalmistamiseks on 8,5 h, mis ei ole põhjendatud. Menetlust iseloomustab vastuste rohkus, mille õiguslik positsioon on ühetaoline. Vaidluse põhisisu ei olnud keeruline. Küsimus oli, kas kostja vastutas kahju eest ametnikuna, seega oleks hagi tulnud esitada halduskohtusse. Kohtukõne teese toimikust ei nähtu. Menetluse jooksul toimus üks istung kestvusega 1 h. Seega asi ei olnud keerukas ja kogenud advokaadil ei kuluks istungiks ettevalmistamiseks enam kui 1 h. Istungi protokollis 07.05.2012 soovib kostja kriminaalasja juurde võtmist. Kuna kriminaalasjas puudub vaidlus, siis hageja ei pea neid kulusid hüvitama. Arve number 20120579, 29.05.2012. Hageja ei nõustu I. K kriminaalasjaga seotud kulude (8,20 h) hüvitamisega. Menetluskuludeks TsMS mõttes on menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga (3-2-1-162-11, p 14). Arve number 20120819, 24.07.2012. Hageja 13.07.2012 määruskaebusele vastuse koostamise õiguslik positsioon on samane varasemate vastustega. Kaebusele vastamiseks pidi kostja esitama tõendeid faktiliste asjaolude kohta. Hinnatavate tõendite maht on esmapilgul suur, kuid paljud tõendid olid aluseks kostjale kriminaalkaristuse mõistmiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks ja sellele kulunud aega ei ole võimalik mõõta ainult lehekülgede arvuga. Vastuse koostamine 14,31 h ei ole põhjendatud.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Arve number 20121062, 27.09.2012. Hageja hüvitab kulu 1,47 h. Arve nr 20121214, 30.10.2012. Määruskaebusega tutvumine 01.10.2012 ei olnud võimalik tutvuda, sest hageja koostas selle 04.10.2012. Toimiku materjalidest jääb ebaselgeks, kas Riigikohus on kostjat 04.10.2012 määruskaebusele vastamiseks kohustanud. TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastamise kohustus, kui Riigikohus poolt selleks kohustab (3-2-1158-12, p 12). Vastamise kohustuse äralangemisel ei saa kulu pidada põhjendatuks. Kostjal on olnud menetlustes kaks lepingulist esindajat. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine võib poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmisi (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (3-2-1-112-09, p 17). Käesolevas asjas ei olnud vaja rakendada eriteadmisi. Kahele lepingulisele esindajale tehtud kulutusi ei pea hageja hüvitama. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada menetluskulude hüvitamise summat ja määrata see kohtu äranägemisel õiglaselt. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 11 044, 80 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 2743, 01 euro ulatuses ning kostja 20.12.2012 taotluse täienduses esitatud täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks summas 2178, 80 eurot. Kostja taotlus on esitatud tähtaegselt ning kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 3 ja 6. Kostjal tekkinud õigusabikulud on menetluskulud TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu on vandeadvokaadi puhul mõistlik, kuid teenuse ajaline maht ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-112-09 võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Käesoleval juhul on kostjat esindanud kaks vandeadvokaati, kuid ei ole tuvastatav, et ühel neist oleks antud kohtuvaidlusega seotult eriteadmised. Kostjale oleks piisanud ühest esindajast, kuna vandeadvokaadi näol on tegemist kõrgeima erialase kvalifikatsiooniga esindajaga. Kohus vähendas kostja esindaja töömahtu seoses toimingutega, mille puhul ei olnud tarvilik kahe esindaja kaasamine. Samas jättis kohus ajalise mahu vähendamata olukordades, kus esindajad on teinud erinevaid põhjendatud toiminguid. Seoses arvega nr 20110663 on kostja esindajatel kulunud 18 h hageja 29.03.2011 hagiavaldusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Arvestades menetlusdokumentide mahtu (hagi 4 lk ja kostja vastus 11 lk) ja sisu on kostja esindajate ajakulu põhjendatud 11 h ulatuses, kuna kostjate esindajatel kui kõrge erialase pädevusega vandeadvokaatidel ei tohiks hagiavaldusega tutvumiseks kuluda üle 1 h ning sellele mainitud mahus vastuse koostamiseks üle 10 h. Seega tuleb vähendada arvega seotud ajakulu 7 h ulatuses. Kostja esindajad on arves nr 20120506 nimetanud töömahu hulka 07.05.2012 istungil osalemise, kuid kahe esindaja kaasamine üheks toiminguks ei olnud põhjendatud. Seega on põhjendatud üksnes ühe esindaja töötunnid ning kohus vähendab arvega seotud ajakulu 2,08 h ulatuses. Kostja esindajal on vastavalt arvele nr 20111057 kulunud 16 h 20 min hageja 14.06.2011 dokumendile (9 lk) vastamiseks. Kostja vastus sellele on 13 lk. Arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on kostja esindaja ajakulu vastuse koostamiseks põhjendatud 12 h 20 min ulatuses, kuna tegu on kostja seisukohtade täiendamisega ning kostja esindaja oli asjaoludega juba kursis ja osaliselt kordab varasemaid väiteid. Arvega seotud ajakulu tuleb vähendada 4 h ulatuses. Seoses arvega nr 20120819 on kostja esindajal kulunud 14 h 31 min hageja 13.07.2012 määruskaebusega (9 lk) tutvumiseks ja sellele vastuse (13 lk) koostamiseks. Arvestades

menetlusdokumentide mahtu ja sisu on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 10 h 1 min ulatuses, kuna kostja esindaja oli määruskaebuse esitamisel ja sellele vastamisel tsiviilasja faktiliste asjaoludega juba kursis. Arvega seotud ajakulu tuleb vähendada 4,5 h ulatuses. Ülejäänud kostja esindajate toimingute ajamaht on põhjendatud ning arvestades eeltoodut tuleb kostja esindajate töötundide hulka vähendada 17,58 h võrra, mis tähendab, et kostja esindajate töötundide põhjendatud maht on 70,8 h. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja määrata hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvaks 11 044, 80 eurot. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata 2743, 01 euro ulatuses. Kostja 20.12.2012 esitatud täiendav menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mille kohaselt seoses määruskaebuse menetlusega Riigikohtus on kostja kandnud täiendavaid menetluskulusid 2178, 80 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kostja esindajal kulus arve nr 20121214 kohaselt 13 h 58 min hageja 04.10.2012 määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2012 määruses käesolevas asjas on märgitud, et määruse peale ei saa TsMS § 75 lg 31 alusel edasi kaevata. Puudub vaidlus, et ringkonnakohtu 18.09.2012 määrus toimetati pooltele kätte ja jõustus 26.09.2012 (TsMS § 466 lg 3). Kehtiv menetlusseadus ei võimalda pooltele hüvitada TsMS § 174 lg 1 ettenähtud avalduse raames menetluskulusid, mis on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist. Samuti on kostja taotluse täiendus esitatud TsMS § 174 lg 1 ettenähtud tähtaega arvestades hilinenult. Toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks küsinud kostjalt vastust hageja 04.10.2012 määruskaebusele. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-158-12 p-s 12 on selgitatud, et TsMS § 677 lg 2 p-i 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ilma vastustajalt vastust küsimata. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kostja kasuks välja mõistmata menetluskulu 4921, 81 eurot ning teha uus määrus ja rahuldada kostja avaldus täies ulatuses, mõistes hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 15 966, 61 eurot. Maakohus on vähendanud vääralt arvete nr 20110663, 20120506, 20111057 ja 20120819 alusel väljamõistetavate kulude suurust (ajalist mahtu) ning jätnud alusetult arvel nr 20121214 kajastatud kulud välja mõistmata. Hagejalt oleks tulnud välja mõista mõlema esindaja kulud. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-112-09 mõttes tuleb eriteadmiseks lugeda ka ühe esindaja varasemat pikaajalist seotust tsiviilasja aluseks oleva kriminaalasjaga. Vaidlus puudub, et hageja tugines hagi alusena kriminaalasjas nr 1-08-2873 otsuse jõustumisele ja kriminaalasja materjalidele ning palus võtta hagi läbivaatamise juurde kriminaalasja nr 1-08-2873 toimik. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kriminaalasja toimikust vajalikud tõendid. Vandeadvokaat A. Pilv oli alates jaanuarist 2005 kuni detsembrini 2009 kostja kaitsjaks kriminaalasja menetluses. Kriminaalasja materjalid olid äärmiselt mahukad ning sisaldasid mitmeid vaidluse lahendamiseks olulisi tõendeid. Eelmärgitu alusel oli esindaja A. Pilve osalemine tsiviilasjas äärmiselt vajalik ning võimaldas lõppastmes kulude olulist kokkuhoidu (võrreldes olukorraga, kus uus esindaja oleks pidanud tutvuma kogu kriminaalasja aluseks oleva materjaliga). Esindajate omavahelised ülesanded olid kliendi esindamisel jaotatud vastavalt valdkondadele: tsiviilõiguslike vastuväidete ja menetlusliku positsiooni kujundamine oli ühe esindaja pädevuses ning tsiviilasjas olulist tähtsust omavate kriminaalõiguslike vastuväidete esitamine teise esindaja pädevuses, kes omas asjas eriteadmisi. Maakohus on jätnud arvestamata, et tegemist oli keerulise ning mahuka vaidlusega, milles puudus varasem väljakujunenud kohtupraktika ning, mis omas otsest seost mahuka kriminaalasjaga.

Hagile vastuse koostamiseks kulus rohkem aega, kuna esindaja pidi tuletama meelde kriminaalasja nr 1-08-2873 aluseks olnud faktoloogia, muud tähtsust omavad asjaolud ning kriminaalasja materjalid. Lisaks tekkis vaidluses küsimus kohtu pädevuse osas. Kostja ei taotle menetluskulude väljamõistmist maksimaalmääras, vaid mõistlikus ja põhjendatud ulatuses, mis on sellise suurusjärgu nõudega igati kooskõlas. Arvestades hagihinda (216 148, 80 euro) ning vaidluse põhimõttelist tähtust kostja jaoks on määruskaebuse esitaja õigusabikulud igati proportsionaalsed. Maakohus jättis alusetult arvel nr 20121214 kajastatud kulud välja mõistmata. Võttes arvesse vaidluse olulist ja põhimõttelist tähtust kostja jaoks ning tsiviilasja hinda, oli määruskaebusele vastuse koostamine kostja õiguste kaitseks äärmiselt vajalik. Kaebus jäeti menetlusse võtmata tänu kostja 29.10.2012 vastusele. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hagejalt vastust. Kirjalikus vastuses palus hageja jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgmist. TsMS § 175 lg 1 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Praegusel juhul ei esinenud neid asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse kasutada esindust taotluses märgitud mahus. Ühe esindaja varasem seotus tsiviilasja aluseks oleva kriminaalasjaga võiks tingida sama esindaja kasutamist tsiviilasjas, kuid ei anna alust omistada sellele esindajale eriteadmisi Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-09 silmas peetud tähenduses. Pealegi on kostja ise väitnud, et esindamiseks kulunud täiendav ajakulu oli osaliselt tingitud esindaja vajadusest tuletada meelde kriminaalasja aluseks olnud faktoloogia ja muud vaidluses tähtsust omavad asjaolud, millest võiks ka järeldada, et kahe esindaja menetluses osalemiseks ei olnud erilist vajadust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kaalunud kostja esindajate õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Kohus on kostja poolt nõutavaid kulusid vähendanud, leides muuhulgas õigesti, et kostja esindajate kulud seoses 04.10.2012 määruskaebusele vastamisega ei olnud põhjendatud, kuna Riigikohus jättis kaebuse menetlusse võtmata. Kostja väide, et kaebus jäeti menetlusse võtmata tänu kostja 29.10.2012 vastusele, ei ole asjakohane. Lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule praegusel juhul ette heita ei saa. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad alla lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, siis on need kulud alati põhjendatud ja vajalikud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-09). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosalist esindanud kahe vandeadvokaadi õigusabi

kulude täies mahus väljamõistmine ei ole põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.