Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-14063
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi TK vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, (asukoht: Lembitu 12, 15092 Tallinn); kostja TK(isikukood XXX, elukoht: XXX).
Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi TK vastu kahju hüvitamiseks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi TK vastu kahju hüvitamiseks.
2-11-14063 Hageja asus oma hagiavalduses seisukohale, et kostja rikkus PHARE 2002 projekti „Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite rakendamine isikute vabal liikumisel“ raames läbi viidud rahvusvahelise hanke hindamiskomisjoni liikmena sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon) nõudeid. Hageja selgitas, et kuna kostja on saanud varalisi soodustusi ühelt pakkujalt, AS-lt M , ei saanud ta hindamiskomisjonis erapooletu olla ning oleks pidanud laskma ennast hindamiskomisjoni liikme kohalt taandada. Hagist tuleneb, et juhul kui kostja ei oleks osalenud hindamiskomisjonis, ei oleks Euroopa Komisjon vaidlusalust PHARE projekti mittekõlbulikuks tunnistanud ning projekti raames välja makstud rahasummat hagejalt tagasi nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja kui endine riigiametnik on Eesti riigile tekitanud suure rahalise kahju summas 216 148,80 eurot ja palub selle kostjalt välja mõista. Hageja leiab, et kuivõrd Eesti Vabariigis kehtib süütuse presumptsioon, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) ja kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). PS § 22 ja KrMS § 7 lõike 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus, ei saanud hageja, lähtudes süütuse presumptsioonist, hagi enne esitada, kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, kostja kohtuotsusega süüdi mõistetud, kohtuotsus jõustunud ning selle tulemusel ja Euroopa Komisjoni nõudel tagasimakse teostatud. Kostja leiab, et kohtul puudub pädevus antud asja lahendamiseks ning vaidlusaluses tsiviilasjas esitatud hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kostja oli väidetava kahju tekitamise hetkel ametnik ning hageja oleks pidanud esitama nõude avaliku teenistuse seaduse (edaspidi nimetatud ATS) § 892 lg 4 alusel halduskohtule.
Kohtumääruse põhjendused TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi TK vastu kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et Harju Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus asub seisukohale, et hageja on hagi esitamisel tuginenud väärale materiaalõigusele, kuivõrd kostja tekitas kahju ametiülesannete täitmisel tuleb kostja tegevusele kohaldada ATS regulatsiooni. Kohus leiab, et kohtu pädevuse küsimuses ei oma tähtsust poolte vaidlus nõude esitamise aja kohta, kuivõrd ATS § 891 lg 1 sätestab, et ametnik on kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et viidatud sättest tulenevalt on isik kohustatud hüvitama süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju ka siis, kui isik asutuses, kus ta kahju tekitamise ajal töötas, enam ei tööta. Seega ei oma tähtsust, kas isik oli või ei olnud enam nõude tekkimise ajal ametnik. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seevastu halduskohtu
2-11-14063 pädevusse kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 järgi avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Kohus leiab, et asi tuleks ATS § 892 lg 4 alusel lahendada halduskohtus. Nimetatud paragrahv annab asja halduskohtu pädevusse, kui ametiisik on süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitanud kahju. Ka hageja on oma 14.06.2011 vastuses leidnud, et asjas puudub vaidlus, et kostja on olnud ametiisikuks ja et kostja on toime pannud kuriteo karistusseaduse (KarS) § 294 lg 1 mõttes. KarS § 294 lg 1 sätestab süüteona altkäemaksu võtmise, kui ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo. Seega on koosseisu olulisteks tunnusteks ametiisik ja seadusega mittelubatud tegu. Hageja poolt väljendatud seisukoht, et seadusega mittelubatud tegu ei ole võrdsustatav teenistuskohustuse rikkumisega, jääb kohtule täielikult arusaamatuks. Hageja leiab, et kuritegu on täiesti eraldiseisev tegu, mille toimepanemist ei saa samastada teenistuskohustuste rikkumisega. Hageja märgib, et kuriteo toimepanemine tähendab, et isik on väljunud oma teenistuskohustuste täitmisest ning pannud toime täiesti iseseisva teo, mis toob kaasa karistusõigusliku vastutuse ning sellega seotud tsiviilõigusliku vastutuse. Hageja leiab, et kui ametiisik realiseerib tahtlikult, s.t täie teadmise juures süüteokoosseisu, eirates teenistuskohustusi, mitte neid täites, siis ei saa ametiisiku vastu esitatavat kahjunõuet piirata avaliku teenistuse seaduses sätestatuga. Hageja on seisukohal, et kuriteoga on kostja tekitanud riigile kahju ning selline tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üldkohtus, alludes tsiviilõiguslikule regulatsioonile. KarS § 294 lg 1 sätestab, et ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et teenistuskohustuste eiramine on samuti teenistuskohustuste rikkumine ja hageja vastupidine arusaam on täiesti alusetu. Altkäemaksu saab ametnik võtta ametiisikuna KarS § 294 lg 1 mõttes ja seisukoht, et teenistuskohustuste rikkumise ajal muutub ametnik mitteametnikuks ei ole tõsiseltvõetav. Nagu eelnevalt märgitud, et ole vaidlust selles, et kostja oli ametnik hetkel, kui pani toime teo, mis tõi kaasa kahju tekkimise. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et on selge, et olukorras, kus isik tekitab kahju oma ametiülesannete täitmise käigus, ei ole võimalik kahju nõudes tugineda lepinguvälise kahju tekkimist reguleerivatele sätetele. Ametniku teenistuskohustuste täitmise ja õigusaktide järgimise kohustus tuleneb ATS § 59 lg-st 1. Vaidlusalusel juhul sai ametnikuna töötanud kostja osaleda riigihanke hindamiskomisjonis ning rikkuda ATS § 59 lg 1 nõudeid rikkuda vaid seetõttu, et ta oli ametnik: tal oli vastav õiguspädevus ja volitused. Juhul, kui kostja ei oleks hageja ametnik olnud, poleks ta saanud ka hindamiskomisjoni töös osaleda. Hindamiskomisjoni töös osalemine eeldas kostjalt hindamiskomisjonis olles tegutses kostja ametnikuna.
ametisikuks
olemist
ning
2-11-14063 Ka kriminaalasjas nr 05913000009 04. aprillil 2007.a. koostatud süüdistusaktis on märgitud: „T. Kallaste rikkus ATS § 58 lg 1, mille kohaselt teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest.“ Seega on ka kriminaalmenetluse vältel leidnud kinnitust asjaolu, et kostja kahju tekitav tegevus on toimunud avalikku ametit teostades. Ametiülesannete rikkumise eest näeb vastutuse ette aga ATS, millele oleks ka vaidlusaluse nõude esitamisel tulnud toetuda. Hageja väide, et ametniku poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluse liigitamine avalik-õiguslikuks tooks kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise, on väär ja meelevaldne. Ametnik vastutab kahju tekitamise korral avaliku võimu kandja ees ATS-s sätestatud alustel ja korras. Kostja vastutus on ATS alusel piiratud ning ta vastutab oma süüle vastavas ulatuses ATS-s toodud alustel ja korras. Kuna kostja sai hagiavalduses etteheidetud tegevusi teha vaid hageja juures ametnikuna oma ametiülesandeid täites, ei saa rakendada kostja tegevusele VÕS-s reguleeritud lepinguvälistest võlasuhetest tulenevat vastutust. Hageja on oma vastuses asunud seisukohale: „Riik ei tunnista kuritegu ametiülesande osana ja seega ei kuulu kuriteo toimepanemine avaliku teenistuse seaduse kahju hüvitamise regulatsiooni alla.“ Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVS) § 21 lg 1 näeb ette, et ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. ATS § 891 lg 1 sätestab, et ametnik on kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. ATS § 891 lg 2 sätestab, et riigile või kohalikule omavalitsusüksusele ametniku poolt tekitatud kahjuks on ka riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt makstud hüvitis ametniku teenistuskohustuse rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Hageja on oma 14.06.2011 vastuses rõhutanud, et hagi aluseks oleva nõude puhul on tegu kostja vastu suunatud regressinõudega. Seoses ametnike vastu esitatavate regressinõuetega peab kohus vajalikuks viidata 25. märtsi 2003.a. kohtuotsusele haldusasjas nr 3-1/2003. Viidatud otsuses analüüsis kohus Politseiameti poolt esitatud kaebust endise Politseiameti komissari peale, kes oli põhjustanud kolmandale isikule üliraske kehavigastuse ja kes mõisteti süüdi kriminaalkoodeksi § 161 alusel. Eesti Vabariik hüvitas kolmandale isikule varalise ja mittevaralise kahju ning esitas regressinõude kahju põhjustanud politseiametniku vastu. Nõue esitati ATS § 891 lg 2 alusel. Kohus asus eelviidatud asjas kokkuvõtvalt seisukohale: „Politseiametnike varalise vastutuse korral tuleb kohaldada ATS vastavaid sätteid. /.../ J.R. puhul on tegemist politseiametnikuga, kelle suhtes kuuluvad varalise vastutuse osas kohaldamisele ATS 6. peatüki 4. jao „ametniku varalise vastutuse“ sätted./.../ ATS § 891 lg 1 kohaselt on ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju.”
2-11-14063 Kohus on ülalviidatud kohtupraktika alusel seisukohal, et selles otsuses välja toodud seisukohti on võimalik rakendada ka käesoleva vaidluse puhul. Ka ülalviidatud olukorras oli ametnik mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata sellele asus kohus seisukohale, et ametniku vastu suunatud kahjunõue tuleb igal juhul lahendada ATS ametniku varalist vastutust ettenägevate sätete alusel. Ametnik peab teenistuskohtusi täitma ATS-s sätestatud põhimõtteid järgides ning ametiasutuse vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult ning igal juhul püüdma vältida kahju tekkimist. Osaledes hindamiskomisjoni töös rikkus kostja ATS § 58 lg-t 1. Eeltoodud tulenevalt oleks hageja pidanud oma nõude esitamisel kostja vastu tuginema ATS regulatsioonile, esitades kaebuse kostja vastu halduskohtusse. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et seadusandja on ametnike teenistus- ja ametiülesannete täitmisest tuleneva vastutuse osas soovinud teadlikult kehtestada eriregulatsiooni kahju hüvitamise üldiste reeglite ja regulatsiooniga võrreldes. Seadusandja on taotluslikult koondanud viidatud isikute poolt kahju tekitamist puudutava regulatsiooni eriseadusesse. Eeltoodust tulenevalt tuleb ametniku varalist vastutust puudutava vaidluse lahendamisel lähtuda ATS-s kehtestatud nõuetest. Eeltoodust lähtuvalt on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hageja peab oma nõudega pöörduma Tallinna Halduskohtusse ATS § 891 lg 1 alusel tuginedes ametnike vastustust reguleerivatele normidele ning mitte VÕS lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivatele sätetele. Kohus jätab esitatud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kohus ei ole pädev asja lahendama.
Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.